Fondiloend

5.5.5. Rahukohtunikud

Friedensrichter

Мировой судъя

Ajalugu

Esimese astme kohtunik väiksemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks.

Rahukohtunike institutsioon loodi Eesti alal 09.07.1889. a antud valitsuse määrusega kohtukorralduse muutmisest Balti kubermangudes. Pädevuse määras 1864. a Rahukohtu nuhtlusseadus, mis kehtis Eestis kuni 1935. a-ni. Rahukohtunikud määrati ametisse justiitsministri poolt. Eesti alal moodustati 5 rahukohtu ringkonda: Tallinn-Haapsalu, Rakvere-Paide, Pärnu-Viljandi, Tartu-Võru ja Saaremaa. Võnnu-Valga Rahukohtu ringkond hõlmas ka hilisemaid Läti alasid. Rahukohtu ringkond jagunes jaoskondadeks, kus tegutsesid sinna määratud rahukohtunikud. Vajadusel võis justiitsminister määrata igas rahukohtu ringkonnas ametisse lisa-rahukohtunikke, abistamaks ja asendamaks jaoskonna-rahukohtunikke ning rahukohtu üldeesmärke silmas pidades ka au-rahukohtunikke.
Jätkasid tegevust Eesti Vabariigis, 1935. a nimetati ümber jaoskonnakohtunikeks.

Materjal

Justiitsministeeriumi ringkirjad, kirjavahetus rahukogu juhatajaga, tsiviil- ja kriminaalasjade nimestike registreerimisraamatud.
Toimikud tsiviilasjade — võlanõuete ja -kohustuste, kahjude hüvitamise kohta, õiguste kohta vallasvara üle, vekslite väljanõudmise; abieluasjade, sündide seaduslikkuse ja vanemate hoolekande; pärilusasjade, testamentide jne kohta; töötasude kinnipidamise; üürivõla eest eluasemelt väljatõstmise; vaeseks tunnistamiste kohta; kriminaalasjade — seaduste ja kehtiva korra rikkumise; passireñiimi rikkumise; ehitus-, side-, teede-, liiklusohutuse- ja aksiisieeskirjade rikkumise; solvamiste, ähvarduste, vigastuste; perekonnaseaduste rikkumise; varguste, pettuste jne kohta; registratuurraaamatud ja tähestikulised registrid.

Seadused

ПСЗ II nr 41473, 41475–14178 (1864); ПСЗ III nr 6188 (09.07.1889).
RT nr 2, 1918.