Fondiloend

5.5.1. Ringkonnakohtud

Bezirksgericht

окружной суд

Ajalugu

Kubermangu kõrgema astme kohtud.

Loodi ülevenemaalise 1864. a kohtuseaduse alusel Baltikumi kohtureformiga 09.07.1889. Apellatsiooniinstants oli Peterburi Kohtupalat, kassatsiooniinstants — Senat. Tallinna Ringkonnakohtu kohturingkonda kuulusid Eestimaa kubermangu maakonnad koos linnadega ja Narva linn, Riia Ringkonnakohtu alla Liivimaa maakonnad koos linnadega.
Oli jaotatud 4ks osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakond, mis omakorda jagunesid ülesannetest ja tegevuspiirkondadest lähtuvalt väiksemateks üksusteks (laudadeks).
Registreerimisosakonnas peeti registreid kooperatiivsete ühingute ja mittetulunduslike ühenduste (seltside) üle.
Administratiivosakond tegeles kohtuasjadega, mis olid seotud administratiivasutuste ja -isikutega.
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjade osakond oli jaotatud 4ks lauaks. I ja II laud tegelesid pärimisõiguse kinnitamisega seotud hagiasjadega; III laud lihtsustatud korras lahendatavate asjadega, lõpetatud asjade arhiivi andmisega, erimenetluste ja -täitmistega, mida teostas osakonna juhataja ainuisikuliselt; IV laud kõigi ülejäänud asjadega.

Kriminaalasjade osakond jagunes algul 4ks, hiljem 3ks lauaks. I laud tegeles Harju-, Lääne- ja Järvamaa asjadega (hiljem hakkas Läänemaa asjadega tegelema teine laud); II laud Tallinna ja Virumaa asjadega; III laud tegeles süüaluste vaimse seisundi, kohtuvõimkondsete vaidluste, süüaluste otsimise, kohtusse veel mitte jõudnud asjades uurijate juures käinud tunnistajate tasustamise ja menetluses olevate asjadega mitteseotud asjadele keeldude kehtestamisega; IV laua ülesandeks oli viia lõpule Eestimaa kubermangus kohtureformiga likvideeritud kohtuasutustes poolelijäänud kohtuasjad. EAA materjalid selle laua kohta lõpevad 1895. a.
Riia Ringkonnakohus evakueeriti I maailmasõja ajal Tartusse, kus likvideeriti Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee poolt 10.01.1918.
Eesti Ajutise Valitsuse otsusega 12.12.1918 anti ringkonnakohtute funktsioonid üle rahukogudele ning Tallinna Ringkonnakohtu esimees hakkas täitma kohtupalati vanema esimehe ülesandeid. 1920. a nimetati Tallinna Ringkonnakohus kohtupalatiks, 1935. a kohtukojaks.

Seadused

ПСЗ II nr 41473, 41475–41478 (1864); ПСЗ III nr 6188 (09.07.1889).
RT 1918 nr 6.
Kohtuametite seadused paragrahv 297, 211, 218, 407.