Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Teise astme talurahvakohus Balti kubermangudes 1889.–1918. a-ni.
Kõrgeim apellatsiooniinstants vallakohtu otsuste järel. Maakonna kohta moodustati 1–2 ülemtalurahvakohut.
Ülemtalurahvakohus koosnes vallakohtute eesistujatest, kes olid järjekorras kutsutud kohtu kaasistujateks. Esimees nimetati ametisse justiitsministri poolt, ta pidi olema vähemalt 25-aastane, kõrgema või vähemalt keskharidusega, mida võis asendada ka vähemalt 3-aastane praktilise tegevuse kogemus kohtuasutustes. Esimehe ametiga kaasnenud auaste oli võrdsustatud rahukogu sekretäri omaga.
Ülemtalurahvakohtu ülesanded olid: hagide lahendamine tsiviilasjades, kus nõue ületas 15 rubla; nõuded, mida ei saanud hinnata (näit rikutud omandi taastamise asjus või servituutide kasutamisse puutuvad kaasused); hagide lahendamine kriminaalkaristuste korral, kui oli määratud rahatrahv (üle 5 rubla) või rahatrahvi asemel oli määratud vähemalt 3-päevane arest.
Ülemtalurahvakohus allus rahukogu järelevalvele, kuhu sai Ülemtalurahvakohtu otsuste peale kassatsiooni korras edasi kaevata.
Ülemtalurahvakohtud likvideeriti Eesti Ajutise Valitsuse määrusega 18.11.1918. Kohtuministri ringkiri vallakohtute ja ülemtalurahvakohtute tegevuse lõpetamise asjus 20.01.1919. a. — RT 1919, nr 4.
Materjal
Kantselei: ringkirjad vallakohtutele; vallakohtute järelevalve dokumendid; vallakohtute aruanded eestkoste kohta, registratuurraamatud, arhiivinimistud ja –registrid; kohtutoimikud: tsiviilprotsesside toimikud; kriminaalprotsesside toimikud; lauajuhendid; korraldavate kohtuistungite ñurnaalid.
Kirjandus
Новый энциклопедический словарь. 10. kd. СПб. Lk 272–273.
Traat, A. Ülemtalurahvakohus. Eesti territooriumiga seotud institutsioonid keskajast kuni 1917. aastani. / Tööversioon, I vihik. 1997.