Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Aadlike eestkoste- ja hoolekandeasjadega tegelenud asutused asehalduskorra ajal.
1775. a kubermanguseaduse alusel loodi eestkoste- ja hoolekandega tegelevate asutuste võrk Venemaa linnaelanikele ja aadlikele. Katariina II sai selleks idee Läänemereprovintside maavaeslastekohtute tegevusest. Aadli eestkosteameti esimeheks oli maakonna aadlimarssal ja kaasistujateks kreisikohtu liikmed. See allus ülemmaakohtule, mis oli ühtlasi apellatsiooniinstantsiks. Asjade arutamiseks kogunes eestkosteamet kolm korda aastas samadel aegadel kreisikohtuga. Eestkosteametid ei algatanud asju iseseisvalt, vaid lese, alaealise sugulaste või hõimlaste, kahe kõrvalise tunnistaja, kohaliku vaimuliku, aadlimarssali, kubermanguvalitsuse, ülemmaakohtu või mõne muu kohtu ettepanekul.
Eestkosteameti pädevusse kuulus: eestkostjate ja hooldajate määramine, varaloendite koostamine, eestkostjatele ja hooldajatele juhendite koostamine, eestkostjate ja hooldajate aastaaruannete kontrollimine, leskede nõustamine juriidilistes küsimustes, varatute alaealiste paigutamine sobivatesse kasvatus- või õppeasutustesse, leskede kindlustamine sobiva elamispinna ja toidurahaga, eestkostjate ja hooldajate lõpparuannete kinnitamine ja neile tasu määramine.
Eesti- ja Liivimaal asehalduskorra kehtestamisega 1783. a hakkas siin kehtima 1775. a ülevenemaaline kubermanguseadus. Senised maavaeslastekohtud lõpetasid tegevuse ja nende asemel hakkasid tegutsema aadli eestkosteametid. Sellega rikuti tava, et Eestimaa kubermangus oli aadli jaoks alati ainult üks vaeslastekohus. 1783.–1796. a-ni tegutsesid Tallinna asehalduskonnas Haapsalu, Paide, Paldiski, Rakvere ja Tallinna aadli eestkosteametid ning Riia asehalduskonna Eesti distriktis Kuressaare, Pärnu, Tartu ja Viljandi omad.
1797. a asehalduskord kaotati ja aadli eestkosteametid lõpetasid tegevuse. Maavaeslastekohtud jätkasid tegevust samadel alustel nagu enne 1783. a.
Materjal
Senati ukaasid 1785 (f 24) ja 1797 (f 3196); Tallinna asehalduskonna valitsuse publikaadid 1784–1788, 1793–1797 (f 28); Tallinna ja Riia asehalduskonna valitsuste korraldused 1784–1797 (lünkadega); Eestkosteameti korraldused, aruanded, kontseptid 1784–1797 (f 25, 26, 27); protokollid ja ñurnaalid 1770 (f 24)–97 (lünkadega); kirjavahetus asehalduskonna valitsuse, ülemmaakohtu, Tallinna kroonupalati jt-ga eestkoste ja hoolekande kohta 1784–1797 (f 24, 25). Rakvere eestkosteameti proklamatsioonid 1787–1796; Haapsalu kreisiasjuri/kreisianvaldi aruanne kubermanguasjurile/anvaldile 1789; Paide kreisi aadlisuguvõsade nimekiri 1790(?) s 23; eestkoste- ja hoolekandeasjade nimekirjad 1783, 1790–1791 (f 24, 25); eestkoste ja hoolekande toimikud 1762–1797; missiivid 1784–1797 (f 26, 28); lauaregister 1787–1790 (f 27); kassadokumendid 1790–1792 (f 27, 28).
Seadused
ПСЗ I nr 14392 (07.11.1775).