Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

1.13.8. Punase Risti organisatsioonid

Organisationen des Roten Kreuzes

Организации Красного Креста

Ajalugu

Vabatahtlikud-ühiskondlikud organisatsioonid haavatud ja haigete sõjaväelaste ning sõjategevuse ja loodusõnnetuste tagajärjel kannatanud tsiviilelanike abistamiseks.

Rahvusvaheline Punane Rist asutati 1863. a Genfis 14 riigi konverentsil. 1867. a loodi Peterburis Haavatud ja Haigete Sõjaväelaste Hooldamise Ühing, mis 1879. a nimetati ümber Venemaa Punase Risti Seltsiks. Eestis asutati esimene Punase Risti organisatsioon 1872. a Tallinnas Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjaväelaste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamidekomitee nime all. Komitee põhiülesandeks oli halastajaõdede väljaõpetamine. 1876. a asutati Tallinnas Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjaväelaste Hooldamise Ühingu Eestimaa Kohalik Valitsus (f 2011). Kohaliku valitsuse võis moodustada 10 liikme olemasolu korral. Maakondade komiteed allusid Punase Risti Eesti- ja Liivimaa kohalikele valitsustele, viimased allusid Venemaa Punase Risti Seltsile, mis omakorda allus Venemaa Punase Risti Peavalitsusele.

Punase Risti organisatsioonide ülesandeks oli: haavatud ja haigete sõjaväelaste ning sõjategevuse, loodusõnnetuste, epideemiate jmt tõttu kannatanud tsiviilelanike abistamine; sõjaolukorras tervishoiuasutuste varustamine personali, instrumentide, ravimite ja riietega; välihaiglate asutamine; haavatute ja haigete paigutamine ja evakueerimine; vigaste sõjaväelaste hoolekande korraldamine; sõjaolukorraks valmistumine.
Rahalisi vahendeid saadi liikmemaksudest, annetustest ja korjandustest. Abivajajatele vahendati ka toitu ja riideid.
Lõpetasid tegevuse 1917.–1918. a.
1919. a asutati Eesti Punase Risti Selts.

Materjal

Venemaa Punase Risti põhikiri (1900) ja Põhjarinde Punase Risti asutuste määrustik (mai 1917) — f 2011; Venemaa Punase Risti Peavalitsuse, Punase Risti Põhja rajooni peavoliniku, Punase Risti Seltsi Liivimaa Kohaliku Valitsuse ning Siseministeeriumi ringkirjad ja instruktsioonid (1900–1918); tegevus- ja rahalised aruanded, aruanded haiglate, nakkushaiguste, haigete ja haavatud sõdurite ning nende abistamise ja annetuste kogumise kohta (1904–1917). Haiguslood (f 674), 1914–1918; haigete ja haavatute (f 674, f 2012) 1914–1916, Punase Risti Seltsi Eestimaa Kohaliku Valitsuse (f 2011), 1879–1881, ja laatsarettide isikkoosseisu nimekirjad (f 674) 1915. a; Punase Risti Liivimaa Kohaliku Valitsuse koosolekute protokollid (1904–1913), Tartu Kohaliku Naiskomitee koosolekute, evakueerimiskomisjoni ja revisjonikomisjoni protokollid (1914–1917).
Kirjavahetus ja toimikud haavatud ja haigete sõjaväelaste abistamise, paigutamise, laatsarettide asutamise ja tegevuse, tähnilise tüüfusega võitlemise, meditsiiniõdede ettevalmistamise, annetuste kogumise, kohalike organisatsioonide assigneerimise ja krediteerimise, kiirabiauto ostu, laatsarettide ning organisatsioonide isikkoosseisu kohta (1900–1918); Tartu Linnahaigla nakkushaiguste osakonna palgalehed (f 674), 1916–1917; registratuurraamatud (1900–1917); raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1900–1918).

Seonduv aines

LVVA f 102 - Venemaa Punase Risti Seltsi Liivimaa Kohalik Valitsus 122 s, 1873–1921.

Kirjandus

Энциклопедический словарь, Т. XVI. СПб. 1895.