Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Trükitoodete läbivaatamist ja kontrolli teostanud ametnikud ja ametiasutused.

Tartu Tsensuurikomitee asutati 10.06.1826 Tartu Ülikooli Tsensuurikomitee asemele. See koosnes kolmest tsensorist, keda nimetas ametisse Haridusministeerium Tartu õpperingkonna kuraatori ettepanekul. 22.04.1828 võttis valitsev Senat vastu tsensuuriseadustiku, mis paljude muudatustega kehtis 1917. a-ni. Tsensuuriasjade juhtimiseks loodi Venemaa Tsensuuri Peavalitsus (1865. a-st Trükiasjade Peavalitsus), millele allusid tsensuurikomiteed ja üksiktsensorid. Eri aegadel tegelesid eri valdkondadest teoste tsenseerimisega mitmed ametkonnad: välismaalt saabuvat perioodikat vaatas läbi postitsensuur, luterliku vaimuliku kirjanduse tsensuur allus luteriusu konsistooriumile, meditsiinialast kirjandust tsenseerisid arstiteaduskonnad, afiÓÓe ja väiksemaid kuulutusi kohalik politsei jne. Osa institutsioone võis teoseid välja anda omal vastutusel (tsaar, senat, ministeeriumid, ülikoolid jt).
Tallinna loodi 1828. a üksiktsensor, kelle määras ametisse Haridusministeerium Tartu õpperingkonna kuraatori ettepanekul ja kinnitas Tsensuuri Peavalitsus. Tallinna üksiktsensori tegevuspiirkond hõlmas kogu Eestimaa kubermangu.
19.07.1850 kinnitatud uute tsensuurikoosseisude alusel moodustati Riia Tsensuurikomitee, kaotati Tartu Tsensuurikomitee ja asemele määrati 1851. a-st Tartu üksiktsensor.
Tallinna ja Tartu üksiktsensorid tegelesid üldtsensuuriga, mis jagunes sise- ja väliskirjanduse tsensuuriks. Nende tegevus oli reguleeritud vastava põhikirjaga ja kõrgemalseisvate instantside korraldustega.
Pidevalt muutus eestikeelse kirjanduse tsenseerimise kord. 1869. a-ni teostas seda Tartu Ülikooli eesti keele lektor, kuna üksiktsensorid ei osanud piisavalt eesti keelt, 1869. a-st tsenseeriti eestikeelset kirjandust Riia Tsensuurikomitees, Tallinnas ilmuvat perioodikat tsenseeris Tallinna üksiktsensor. 1884. a-st tuli kogu eestikeelne kirjandus saata Tartu üksiktsensorile, kuid alates 1887. a-st hakati eestikeelset kirjandust osaliselt tsenseerima Tallinnas.
Väliskirjanduse tsenseerimine oli 1851. a-st alates põhiliselt Tallinna üksiktsensori (ja Riia tsensuurkomitee) ülesanne. Tartu üksiktsensor hakkas väliskirjanduse läbivaatamisega tegelema alates 1857. a-st. Välismaise kirjanduse kättesaamise kiirendamiseks nimetati 1864. a Tartusse veel kaks üksiktsensori õigustega ülikooli professorit välismaise kirjanduse tsenseerimiseks.
1905. a eeltsensuur kaotati ja üksiktsensorid nimetati sisekirjanduse tsensuuri osas ümber trükiasjade inspektoriteks, väliskirjanduse tsensuuri alal jäi ametinimetus „väliskirjanduse üksiktsensor” muutmata.
03.05.1906 nimetati Tallinna ja Tartu üksiktsensorid ümber: trükiasjade inspektor Tallinnas ja trükiasjade inspektor Tartus.

Tsensorite ülesandeks oli: riigisiseste trükiste, käsikirjade, gravüüride või litograafiatena ilmuvate kirjandus-, teadus- ja kunstiteoste ning perioodika läbivaatamine ja ilmumis- või tükiloa andmine, välismaalt toodavate teoste läbivaatamine ja müügile lubamine.

Üksiktsensorid allusid Tsensuuri Peavalitsusele (1865. a-st Trükiasjade Peavalitsusele). Tallinna üksiktsensor allus otseselt kuni 1850. a-ni Tartu Tsensuurikomiteele. 1850. a-st allusid mõlemad üksiktsensorid Riia Tsensuurikomiteele. 1863. a-ni esitati majanduslikud aruanded Rahvaharidusministeeriumile alluvale Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorile. 1863. a allutati tsensorid Siseministeeriumile. Perioodika tsensuuri alal allusid nad vahetult kubernerile.
Tsensorite ametikohad likvideeriti Ajutise Valitsuse määrusega 27.04.1917.