Fondiloend

Tartu fondide struktuuri kirjeldus

Struktureerimispõhimõtted

Fondide rühmitamisel on silmas peetud omaaegset asutuste institutsionaalset struktuuri, nende alluvust ja tegevuse sisu. Jaotus on sarnane aadressraamatute omale ja kannatab ka samade puuduste all. Kui aadress- või telefoniraamatu koostajad puutuvad kokku ainult hetkeolukorra süstematiseerimise raskustega, siis ajalooarhiivis lisandub ajafaktor.

Raskused tulenevad ühelt poolt sellest, et arhiiv sisaldab eri aegadel tegutsenud asutuste fonde. Rootsiaegne riiklik (omavalitsuslik) korraldus erines veneaegsest, pikema perioodi vältel tegutsenud asutuste tegevuse sisu, alluvus ja koosseis on aja jooksul oluliselt muutunud. Teiselt poolt ei vasta kaugeltki kõik olemasolevad fondid tegelikult tegutsenud asutustele: mõnikord on suurema asutuse iga osakond tehtud eri fondiks, mõnikord aga on ühes fondis koos erinevate asutuste materjalid. Esineb ka olukordi, kus asutus on üks ja tema mingi väike allstruktuur teine fond. Palju on eksitavaid fondinimesid. Materjalide arhiivi jõudmine või mittejõudmine on sõltunud väga erinevatest teguritest. Fondiloend rühmitab Eesti Ajalooarhiivis reaalselt olemasolevaid fonde, mistõttu see saab institutsioonide struktuuri peegeldada ainult väga üldistes joontes.

Ülevaatlikkuse huvides on suuremad jaotused tehtud nii, et neid ei oleks rohkem, kui inimene korraga haarata jõuab, kuid siiski nii palju, et uurija saaks kätte vajaliku teeviida. Näiteks kohtu-, kiriku- ja haridusasutused kuuluvad osaliselt kindlasti riigiasutuste hulka, kuid suure selgelt eristuva süsteemina on nende eraldi väljatoomine otstarbekas, seda ka vastavate fondide suurt hulka arvestades. Täpsemad temaatilised grupid on antud iga suurema jaotuse all eraldi. Kui alagrupis on sarnaseid fonde nii palju, et tuleb jaotada neid maakondade järgi, on maakonnad pandud tähestiku järjekorda. Kubermangude kaupa eristamine on läbi viidud ainult seal, kus eri kubermangudes asutuste süsteem ja nimetused erinevad.

Nõukogude perioodi asutuste struktureerimisel on lähtutud nende tegevuse põhiolemusest ja kuulumine riigile on jäetud teisejärguliseks. Näiteks vastavad ettevõtted on leitavad ettevõtete alt, sest nad ei teostanud riigivõimu.

Fondid või fondigrupid, mis olemuselt võiksid kuuluda mitmesse jaotusse, on üldjuhul leitavad nii siit kui sealt.

Jaotuste üldiseloomustus

Riigiasutused
sisaldab riiklike administratiivasutuste fonde, nii kaua aega tegutsenud keskorganeid kui ka mitmesuguseid ajutisi komiteesid, komisjone jms. Need on tegevuse sisu järgi temaatiliselt jaotatud. Temaatilised alajaotused haaravad ühtlasi kaasa sama asjaga tegelnud mitteriiklikud organid. Mõned näited: tööstusettevõtete riikliku järelevalve organitele järgnevad ka vastavad (era)ettevõtted. Viimased on ühtlasi leitavad "ettevõtete" alt. Meditsiini- ja hoolekandeasutused moodustasid ühiskonnas üsna kompaktse omaette süsteemi, kuigi nende hulgas on nii riiklikke, omavalitsuslikke, eraalgatuslikke kui segaosalusega asutusi. Seepärast võib meditsiini ja hoolekandeasutuste alt leida ka need, mis korduvad omavalitsuste, vabade ühenduste või ettevõtete all.
Siit leiate ka nõukoguaegsed keskasutused ning meditsiiniasutused.

Omavalitsusasutused
jagunevad kolme suurde gruppi: rüütelkondade, linnade ja valdade omavalitsusasutused. Siia on haaratud ka rüütelkondade ja linnade kohtud kui orgaaniline osa omavalitsusest. Vallakohtuid, mis kuuluvad küll samuti vallaomavalitsuse süsteemi, tuleb otsida justiitsasutuste alt - nende suure hulga tõttu oleks kordamine raskusi tekitanud.
Siit leiate ka nõukogudeaegsed kohalikud täitevkomiteed jm koos osakondade ja munitsipaalettevõtetega.

Justiitsasutused
jaotuse aluseks on suuremad selgelt eristuvad kohtusüsteemid. Selge piir jookseb 1889. aasta kohtureformi kohalt: laias laastus jagunevad kohtud ja prokuratuuriorganid reformieelseteks ja -järgseteks, eraldi on välja toodud ka asehalduskorra-aegsed (1783-1797) kohtud.

Kirikuasutused
on jaotatud konfessioonide kaupa, kumbki alajaotus algab vastavate juhtorganitega, järgnevad kogudused praostkondade kaupa.

Haridusasutused
algavad samuti juhtorganitega, kaasa on haaratud ka omavalitsuslikud (näiteks linnade koolikolleegiumid), samuti hariduslikud sihtasutused, mida teatud juhtudel polegi võimalik eristada nende ülalpidamisel olnud koolide fondidest.

Vabad ühendused
hõlmavad kõikvõimalikke vabatahtlikke ühendusi: seltse, ühinguid, klubisid jms. Tegevuse sisu järgi moodustatud grupid on esitatud tähestiku järjekorras.

Asutused ja ettevõtted
fondigrupp haarab peamiselt eraettevõtteid, jaotus on üldjoontes sama, mis riiklike administratiivasutuste puhul ja suur osa on ka sealt leitavad. Asutused ja ettevõtted, millel otseseid juhtimis- või järelvalveorganeid pole (või pole meil vastavaid fonde), on ainult ettevõtete all.
Siit leiate ka nõukogudeaegsed ettevõtted, tehased, põllumajandusasutused. Neid ei korrata riigiasutuste all.

Isiku- ja mõisaarhiivid
on ühes suures jaotuses koos, sest suur osa (kuid mitte kõik!) perekonna ja isikufonde on lahutamatult seotud vastavate isikute valduses olnud mõisate fondidega. Alajaotuse siseselt on nad siiski eristatud.

Kollektsioonid
on materjalikogumid, mis ei ole tekkinud mingi asutuse tegevuse tulemusena, vaid on koostatud kas eraisikute või asutuste poolt mingil kindlal otstarbel. Kaardikogu, kadastridokumentide ja revisjonilehtede kollektsioonide põhjal on koostatud andmebaasid.