Fondiloend

Tartu Ülikool - EAA.5311
Тартуский государственный университет
Tartu Riiklik Ülikool

Ajalugu

Vt ka *Eesti Vabariigi Tartu Ülikool.
Üleliidulise tähtsusega kõrgkool Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis (ENSV-s), Eesti Vabariigi kõrgkool.
Ülikool 1940—1991
Pärast Eesti okupeerimist 1940. a hakati ülikooli struktuuri ja tööd ümber korraldama nõukogulikel alustel. Vabariigi presidendi dekreediga 06.08.1940 likvideeriti usuteaduskond. 09.10.1940 kinnitas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) Tartu Riikliku Ülikooli ajutise põhikirja. ENSV RKN määrusega 09.10.1940 sai ülikooli ametlikuks nimetuseks Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ). Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 28.09.1940 viidi majandusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli juurde. Õppetoolide asemele loodi kateedrid, töötati välja uued õppeplaanid ja -programmid. Õppeplaani võeti kõigile kohustuslikud ideoloogilised õppeained, õppetöö korralduses mindi ainesüsteemilt üle kursusesüsteemile. Loengutest osavõtt muutus kohustuslikuks. Ülikooli valitsuse asemele loodi ülikooli nõukogu.
Üliõpilasorganisatsioonide tegevus keelustati, loodi nõukogulikud ühiskondlikud organisatsioonid — 1940. a sügissemestril asutati ametiühinguorganisatsioon, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei (NLKP) TRÜ algorganisatsioon ja Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu (ELKNÜ) TRÜ allorganisatsioon.
Saksa okupatsiooni ajal sai ülikooli nimeks Eesti Omavalitsuse Tartu Ülikool. Tegevuses tugineti 1938. a ülikooliseadusele, taastati iseseisvusajal olnud struktuuriüksused, ametikohad ja õppetöö korraldus, ei taastatud ülikooli autonoomiat. Õppetööga alustati 31.01.1942. 1944. a kevadsemestril õppetöö seiskus, ülikool taheti evakueerida Ida-Preisimaale, kuid kollektiivne vastuseis ei lasknud seda plaani teoks teha.
17.11.1944 alustas ülikool taas tööd nõukogulikel alustel vastavalt ENSV Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) 11.08.1944 määrusele Tartu Riikliku Ülikooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi taastamise kohta.
Oktoobris alustas tegevust EK(b)P TRÜ organisatsioon, novembris ülikooli komsomoliorganisatsioon. EKP TRÜ komiteel oli ülikooli juhtimisel suur sõnaõigus.
1944. a lõpul loodi teenistujate ametiühingu (aü) ja üliõpilaste aü organisatsioon. Ametiühingu peamine ülesanne oli olmemurde lahendamine.
12.08.1945 sai TRÜ NSV Liidu Kõrgemate Koolide Komitee käskkirjaga I kategooria ülikooliks, millega kaasnes õigus võtta kaitsmisele väitekirju ja avada aspirantuur.
05.04.1946 loodi Eesti NSV Teaduste Akadeemia. TRÜ andis akadeemiale üle mitmeid ulatuslikke teaduslikke materjalide kogusid, astronoomia- ja geofüüsika observatooriumi (vt *Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituut, *Eesti (NSV) Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut). Teaduste Akadeemia alluvusse läksid ka mitmed seni ülikooli juures tegutsenud teaduslikud seltsid (*Õpetatud Eesti Selts, *Eesti Looduseuurijate Selts, Akadeemiline Emakeele Selts).
1947. a koostati uus TRÜ põhikirja projekt, kuid seda ei kinnitatud. Kinnitamata jäeti ka 1956. a koostatud projekt. Praktikas juhinduti ilmselt 05.09.1938 kinnitatud üleliidulisest kõrgkoolide tüüppõhikirjast. 1961. a kehtestati uus NSVL kõrgkoolide põhimäärus, mis Eesti NSV kõrgkoolidele hakkas kehtima alates 01.05.1961. Sellele vastav TRÜ põhikiri tuli koostada 1. oktoobriks 1961.
1967. a autasustati Tartu Riiklikku Ülikooli Tööpunalipu ordeniga.
1978. a arvati Tartu Riiklik Ülikool NSVL juhtivate kõrgkoolide hulka, millega kaasnesid lisaassigneeringud ja uued teaduse arendamise võimalused.
1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses võeti ülikoolis suund NSVL kõrgharidussüsteemist eraldumisele ja oma autonoomia taastamisele. 30.09.1988 võttis ülikooli nõukogu vastu uue põhikirja, mis sai ülikooli edasise juriidilise tegevuse aluseks. Ametlikult põhikirja kinnitada ei jõutud. Põhikirjas määratleti end rahvusliku eesti ülikoolina ja deklareeriti alluvust ainult Eesti NSV Riiklikule Hariduskomiteele. 1988. a taastati osa akadeemiliste *üliõpilasorganisatsioonide tegevus Eestis. Alustati õppeprogrammide kaasajastamist ja süstemaatilist õppetöö ümberkorraldamist. Ennistati nimi Tartu Ülikool, ametlikult kinnitas nime Eesti NSV Hariduskomitee 22.06.1989.
11.12.1989 lõpetas tegevuse ELKNÜ TRÜ organisatsioon, 1990. a kevadel EKP TRÜ organisatsioon ja vana ametiühing.
29.06.1990 võeti vastu Tartu ülikooli uus põhikiri, mis registreeriti Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumis 29.11.1990. Põhikirjas kinnitati ülikooli autonoomiat, sätestati ülikooli juhtimise põhimõtted ja tegevuse alused.
Alluvus
1940—1941 allus ülikool ENSV Hariduse Rahvakomissariaadile. Saksa okupatsiooni ajal 1941—1944 otse haridusdirektorile. Aastatel 1944—1946 allus ülikool Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadile, 1946—1959 NSVL Kõrgema Hariduse Ministeeriumile ja alates 1959. a liidulis-vabariiklikule NSVL Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeeriumile. Lisaks suunas aastatel 1959—1968 ülikooli tegevust ENSV Ministrite Nõukogu (MN) juures asuv Kõrgema ja Keskerihariduse Komitee, mis 1968. a muudeti vabariiklikuks ministeeriumiks.
1988. a põhikirjas märgiti, et Tartu ülikool Eesti NSV riikliku ülikoolina allub Eesti NSV Riiklikule Hariduskomiteele. 1990. a põhikirjaga sätestati alluvus Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile.
Rektor
1940. a vastuvõetud ülikooli ajutise põhikirja kohaselt nimetas rektori ametisse hariduse rahvakomissariaat.
Saksa okupatsiooni ajal juhtis rektor ülikooli ainuisikuliselt. 1961. a põhikirja järgi nimetas rektori ametisse ja vabastas ametist ENSV MN juures asuva Kõrgema ja Keskerihariduse Komitee esimees.
Rektor, neli prorektorit (teadus- ja haldusprorektor ning kaks õppeprorektorit ja tähtsamate ühiskondlike organisatsioonide juhid eesotsas EKP TRÜ komitee sekretäriga) moodustasid rektoraadi. Õppe-, teadus- ning administratiiv-majandusala vahetu juhtimisega tegelesid prorektorid. Prorektorid kinnitas ametisse ja vabastas ametist Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kõrgema ja Keskerihariduse Komitee esimees. Kogu ülikooli asju arutati rektoraadi koosolekutel. Üldise asjaajamisega tegeles rektori kantselei.
1988. a valis rektori esmakordselt ülikooli laiendatud nõukogu. 1990. a põhikirja kohaselt nimetas prorektorid ametisse rektor.
Ülikooli nõukogu
Ülikooli kollegiaalse juhtimise organ.
19.05.1945 alustas senise ülikooli valitsuse asemel tegevust ülikooli (ajutine) nõukogu. Ülikooli nõukogu moodustas ja isikkoosseisu määras rektor, ametisse kinnitas kolmeks aastaks ENSV Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeerium. Nõukokku kuulusid rektoraadi liikmed, dekaanid, üleülikooliliste kateedrite juhatajad, tähtsamate teaduskondlike kateedrite juhatajad ja nimekad teadlased (1982. a 72 liiget).
Vastavalt 1990. a põhikirjale olid ülikooli nõukogu ülesanded: ülikooli pikaajalise arengukava vastuvõtmine, ülikooli eelarve kinnitamine, akadeemiliste seltside, üliõpilasorganisatsioonide jt ülikoolide juures tegutsevate ühenduste põhikirjade kinnitamine, ülikooli õppejõududele ja teaduritele teaduskutsete omistamine, ülikooli põhikirja vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine, audoktori nimetuse omistamine jne.
Ülikooli valitsus
Moodustati 1990. a põhikirja kohaselt. Ülikooli valitsus oli ülikooli vara haldav ja õppe- ja teadustöö võimaluste eest hoolitsev kollegiaalne organ, selle liikmeteks olid rektor, prorektorid, pearaamatupidaja, teaduskondade dekaanid ja üliõpilaskonna edustuse esindaja.
Teaduskonnad
Vastavalt 09.10.1940 kinnitatud ülikooli ajutisele põhikirjale oli TRÜ-s kuus teaduskonda: arsti-, ajaloo-keele-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond.
29.01.1942 lubasid saksa võimud avada üksnes arsti-, loomaarsti- ja põllumajandusteaduskonna, muud teaduskonnad, v.a usuteaduskond, avati 15.10.1942.
1944. a sügisel alustas ülikool tööd seitsme teaduskonnaga: ajaloo-keele-, arsti-, matemaatika-loodus-, õigus-, põllumajandus-, loomaarstiteaduskond ja kehalise kasvatuse instituut.
1945. a avati kaugõppeosakond.
1946. a eraldus metsaosakond põllumajandusteaduskonnast omaette metsandusteaduskonnaks. Aastatel 1947—1948 jagunes matemaatika-loodusteaduskond ajutiselt füüsika-matemaatika ja bioloogia-geograafiateaduskonnaks.
1951. a eraldus omaette kõrgkooliks Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA), mille koosseisu läksid põllumajandus-, veterinaaria- ja metsandusteaduskond.
Aastatel 1955—1963 kuulus kehakultuuriteaduskond omaette osakonnana arstiteaduskonna koosseisu.
1961. a jagunes matemaatika-loodusteaduskond kaheks: bioloogia-geograafia ja füüsika-matemaatikateaduskonnaks.
1962. a avati ühiskondlikel alustel töötav ühiskondlike elukutsete teaduskond.
1963. a taastati kehakultuuriteaduskond.
1967. a jagunes füüsika-matemaatikateaduskond füüsika-keemia- ja matemaatikateaduskonnaks.
1968. a eraldus õigusteaduskonnast majandusteaduskond.
1970. a lisandus kaks ülikooli lõpetanud spetsialistide täiendusteaduskonda: arstide, stomatoloogide ja farmatseutide täiendamise ja spetsialiseerimise teaduskond ning kehalise kasvatuse õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise teaduskond.
1970. a avati ettevalmistusosakond.
16.04.1973 moodustati ajaloo-keeleteaduskonna baasil kaks eraldi teaduskonda: ajalooteaduskond ja filoloogiateaduskond.
Teaduskonnad jagunesid osakondadeks ja osakonnad kateedriteks. Teaduskonna tööd juhtis vastavalt NSVL Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeeriumi 15.06.1962 käskkirjaga kinnitatud kõrgkooli teaduskonna põhimäärusele dekanaat eesotsas dekaaniga, kelle kinnitas kolmeks aastaks ametisse rektor.
Lisaks teaduskondade juurde kuuluvatele erialakateedritele eksisteerisid üleülikoolilised kateedrid: marksismi-leninismi aluste (alates 1944/45. õa NLKP ajaloo), poliitilise ökonoomia ning dialektilise ja ajaloolise materialismi (alates 1945/46. õa filosoofia), sõjalise õpetuse, pedagoogika ja metoodika (kuni 1962. a kuulus ajaloo-keeleteaduskonda) ja teadusliku kommunismi (asutati 1964. a) kateeder.
Ajalooteaduskond
Kuni 1973. a ajaloo-keeleteaduskonna osakond.
1940. a põhikirja kohaselt oli ajaloo-keeleteaduskond üks kuuest TRÜ teaduskonnast. 26.12.1940 kinnitas hariduse rahvakomissar TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja, mille kohaselt nähti ajaloo osakonnas ette järgmised kateedrid: üldise ajaloo, NSVL rahvaste ajaloo, Eesti ajaloo, Eesti ja üldise arheoloogia, Eesti ja üldise kunstiajaloo ja pedagoogika kateeder. Saksa okupatsiooni ajal ajaloo-keeleteaduskond omaette teaduskonnana likvideeriti ja taastati filosoofiateaduskond, mis alustas tööd 15.10.1942.
1944. a ajaloo-keeleteaduskonna tegevus taastati. Selle koosseisu kuulus 1944. a ajaloo, eesti filoloogia, vene filoloogia ja võõrkeelteosakond. 1966. a avati psühholoogia ja 1968. a defektoloogia osakond. Lisaks töötas aastatel 1947—1956 loogika ja psühholoogia ja 1954—1965 raamatukogunduse ja bibliograafia osakond.
1944. a oli ajaloo-osakonnas NSV Liidu ajaloo (aastatel 1940—1941, 1944—1949 NSV Liidu rahvaste ajaloo kateeder), Eesti ja üldise arheoloogia, Eesti ja üldise kunstiajaloo ja üldajaloo kateeder. 1949. a ühendati NSV Liidu ajaloo kateedriga Eesti ajaloo ja 1950. a arheoloogia kateeder. Kunstiajaloo kateeder liideti 1950. a Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriga, 1955. a toodi see tagasi NSV Liidu ajaloo kateedri koosseisu. Kateedri juures tegutses kunstiajaloo kabinet.
Vastavalt ENSV Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeeriumi käskkirjale 16.04.1973 moodustati TRÜ rektori 29.08.1973 käskkirjaga ajaloo-keeleteaduskonna baasil kaks eraldi teaduskonda: ajalooteaduskond ja filoloogiateaduskond. Ajalooteaduskonda kuulus ajaloo osakond NSVL ajaloo ja üldajaloo kateedriga, psühholoogia (loogika ja psühholoogia kateeder) ja defektoloogia osakond (eripedagoogika kateeder). Kõigis osakondades oli ka kaugõppevorm.
1989. a nimetati NSV Liidu ajaloo kateeder ümber NSV Liidu rahvaste ajaloo kateedriks ja loodi Eesti ajaloo kateeder.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus toimunud ümberkorraldustega taastati 01.01.1992 ajaloo- ja filoloogiateaduskonna ühendamise teel filosoofiateaduskond, mille koosseisu kuulus ka ajaloo-osakond.
Arstiteaduskond
26.12.1940 kinnitatud TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja kohaselt oli arstiteaduskonnas arstiteaduse ja farmaatsia osakond. Saksa okupatsiooni ajal oli arstiteaduskond üks kolmest teaduskonnast, kus lubati 29.01.1942 õppetööd alustada.
1944. a sügisel alustas TRÜ arstiteaduskond tööd kolme osakonnaga: ravi, farmaatsia ja stomatoloogia osakond. ENSV hariduse rahvakomissari 06.12.1944 käskkirjaga kinnitati TRÜ arstiteaduskonnas järgmised kateedrid: anatoomia, histoloogia ja embrüoloogia, füsioloogia ja bioloogilise keemia, farmakoloogia, patoloogilise anatoomia, patoloogilise füsioloogia, mikrobioloogia, hügieeni, tervishoiuorganisatsiooni, kohtuarstiteaduse, sisehaiguste propedeutika, teaduskonnasisehaiguste, hospitaalsisehaiguste, üldkirurgia, operatiivse ja ortopeedilise kirurgia, teaduskonnakirurgia, hospitaalkirurgia, pediaatria, nakkushaiguste, sünnitusabi ja günekoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia, dermatoloogia ja veneroloogia, röntgenoloogia ja radioloogia, terapeutilise stomatoloogia, ortopeedilise stomatoloogia, kirurgilise stomatoloogia, farmatseutilise keemia, farmakognoosia, galeenilise farmaatsia ja apteegi retseptuuri, sõjalis-meditsiinilise õpetuse kateeder.
1945/46. õa viidi arstiteaduskonna juurest ära sõjalis-meditsiinilise õpetuse kateeder, mis ühendati üleülikoolilise sõjalise õpetuse kateedriga.
1949/50. õa sügissemestril ühendati rida lähedasi distsipliine õpetavaid väikeseid kateedreid ja kinnitati uued koosseisud, et igas kateedris oleks vähemalt kolm õppejõudu. 1948. a likvideeriti röntgenoloogia kateeder, nende ainete õpetamine viidi üle teaduskonnakirurgia ja alates 1950. a sisehaiguste propedeutika kateedri juurde. 1948/49. õa ühendati kirurgilise, terapeutilise ja ortopeedilise stomatoloogia kateeder üheks stomatoloogia kateedriks. 1949. a sügisel ühendati kohtuarstiteaduse kateeder psühhiaatria kateedriga ning farmatseutilise keemia kateeder galeenilise farmaatsia ja apteegi retseptuuri kateedriga. 1950/51. õa liideti anatoomia kateeder histoloogia kateedriga, otorinolarüngoloogia kateeder oftalmoloogia kateedriga, tervishoiuorganisatsiooni kateeder hügieeni kateedriga, nakkushaiguste kateeder mikrobioloogia kateedriga. Füüsika-matemaatikateaduskonna keemiaosakonnast toodi arstiteaduskonna koosseisu 1948. a asutatud bioloogilise keemia kateeder.
1951. a avati vene õppekeelega raviosakond.
1952/53. õa ühendati sünnitusabi ja günekoloogia kateeder pediaatria kateedriga. 1955. a ühendati sisehaiguste propedeutika kateeder neuroloogia kateedriga, patofüsioloogia kateeder teaduskonnasisehaiguste kateedriga; mikrobioloogia ja nakkushaiguste kateeder dermatoloogia ja veneroloogia kateedriga; operatiivkirurgia ja topograafilise anatoomia kateeder teaduskonnakirurgia kateedriga. Kateedrite arv vähenes 20-ni. 1957. a lahutati uuesti sünnitusabi ja günekoloogia ja pediaatria kateeder. Alustati spordimeditsiini ja pediaatria spetsialistide ettevalmistamist.
1961. a avati spordimeditsiini osakond. Alates 1974. a suunas NSVL Ministrite Nõukogu juures asuva Riiklik Kehakultuuri ja Spordikomitee sinna igal aastal 25 kehakultuurialase kõrgharidusega isikut, kes võeti vastu teisele kursusele.
1962. a asutati arstide ja farmatseutide täiendamise ja spetsialiseerimise kateeder, iseseisvus mikrobioloogia kateeder.
1966. a ühendati anatoomia ja histoloogia, farmakognoosia ning galeenilise farmaatsia ja farmatseutilise keemia kateedrid üheks farmaatsia kateedriks. Neuroloogia kateeder nimetati ümber neuroloogia ja neurokirurgia kateedriks.
1967. a avati pediaatriaosakond.
1969/70. õa viidi arstiteaduskonnas sisse internatuur kui esialgne spetsialiseerumine.
1970. a reorganiseeriti arstide ja farmatseutide täiendamise ja spetsialiseerimise kateeder vastavaks teaduskonnaks.
1970. aastail toimusid järgmised struktuurimuudatused: 1971. a eraldati psühhiaatria kateeder kohtumeditsiini kateedrist ning ühendati patoloogilise anatoomia kateedriga, operatiivkirurgia ja topograafiline anatoomia eraldati teaduskonnakirurgia kateedrist ning ühendati hospitaalkirurgia kateedriga. Seni kehakultuuriteaduskonna juures asunud spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateeder toodi arstiteaduskonna koosseisu.
1974. a eraldus teaduskonna sisehaiguste kateedrist patoloogilise füsioloogia kateeder.
1976. a eraldus hospitaalkirurgia kateedrist operatiivkirurgia, topograafilise anatoomia ja ortopeedia kateeder. Üldkirurgia kateeder reorganiseeriti üldkirurgia, anestesioloogia ja reanimatoloogia kateedriks.
1979. a viidi tuberkuloosi kursus teaduskonnasisehaiguste kateedri juurest üle hospitaalsisehaiguste kateedri juurde ja viimase uueks nimetuseks sai hospitaalsisehaiguste ja tuberkuloosi kateeder. Hügieeni kateeder nimetati ümber hügieeni ja tervishoiuorganisatsiooni kateedriks.
1980. aastate algul viidi läbi järgmised muudatused: 1980. a asutati iseseisev radioloogia ja onkoloogia kateeder.
1984. a loodi traumatoloogia, ortopeedia ja välikirurgia kateeder, endine operatiivkirurgia kateeder hakkas kandma nimetust operatiivkirurgia ja topograafilise anatoomia kateeder. Arstide ja farmatseutide täiendamise ja spetsialiseerimise teaduskonnas loodi teaduskonnateraapia kateeder.
01.09.1984 oli arstiteaduskonnas 26 kateedrit: anatoomia ja histoloogia, bioorgaanilise ja bioloogilise keemia, farmaatsia, farmakoloogia, füsioloogia, hospitaalkirurgia, hospitaalsisehaiguste ja tuberkuloosi, hügieeni ja tervishoiuorganisatsiooni, mikrobioloogia, nakkushaiguste, dermatoloogia ja veneroloogia, neuroloogia ja neurokirurgia, operatiivkirurgia ja topograafilise anatoomia, otolarüngoloogia ja oftalmoloogia, patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse, patoloogilise füsioloogia, pediaatria, psühholoogia, radioloogia ja onkoloogia, sisehaiguste propedeutika, spordimeditsiini ja ravikehakultuuri, stomatoloogia, sünnitusabi ja günekoloogia, teaduskonnakirurgia, teaduskonnasisehaiguste, traumatoloogia, ortopeedia ja välikirurgia ning üldkirurgia, anestesioloogia ja reanimatoloogia kateeder.
1960. aastail loodi arstiteaduskonna juures meditsiiniline teadusliku uurimise kesklaboratoorium (1962) ja kolm probleemlaboratooriumi: sekretoorsete protsesside biokeemia (1967), psühhofarmakoloogia (1968) ja veresoonte kirurgia laboratoorium (1969). 1975. a lisandus neile molekulaarbioloogia laboratoorium. 1979. a organiseeriti nende baasil TRÜ Üld- ja Molekulaarpatoloogia Teadusliku Uurimise Instituut. Omaette jäi eksisteerima 1975. a asutatud harukondlik nägemise tervishoiu laboratoorium, mida pidas ülal Eesti NSV Pimedate Ühing.
Bioloogia-geograafiateaduskond
1940. a kuulus bioloogia ja geograafia-geoloogia osakond matemaatika-loodusteaduskonna koosseisu. 26.12.1940 kinnitatud TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja põhjal kuulus bioloogia osakonda botaanika, zooloogia ja üldbioloogia kateeder; geograafia-geoloogia osakonda geoloogia ja geograafia kateeder.
Saksa okupatsiooni ajal algas õppetöö matemaatika-loodusteaduskonnas 15.10.1942.
1944. a olid matemaatika-loodusteaduskonna bioloogia ja geograafia-geoloogia osakonnas järgmised kateedrid: botaanika, geograafia, üldise geoloogia ja geomorfoloogia, zooloogia ja taimesüstemaatika ja geobotaanika kateeder.
1945. a loodi paleontoloogia ja stratigraafia ning mineraloogia ja petrograafia kateeder, botaanika kateeder jagati taimesüstemaatika ja geobotaanika ja taimefüsioloogia kateedriks; zooloogia kateeder jagati selgroogsete zooloogia ja selgrootute zooloogia ja hüdrobioloogia kateedriks.
1950. a ühendati paleontoloogia ja stratigraafia ning mineraloogia ja petrograafia kateeder mineraloogia ja paleontoloogia kateedriks; moodustati uuesti üks zooloogia kateeder. Üldise geoloogia ja geomorfoloogia kateeder nimetati geoloogia kateedriks.
1958. a ühendati geoloogia kateeder mineraloogia ja paleontoloogia kateedriga, uus kateeder sai nimeks mineraloogia ja geoloogia kateeder.
Rektori 31.10.1961 käskkirjaga likvideeriti matemaatika-loodusteaduskond ja moodustati selle asemele bioloogia-geograafia- ja füüsika-matemaatikateaduskond. Bioloogia-geograafiateaduskond alustas tegevust kahe osakonnaga: bioloogiaosakond taimesüstemaatika ja geobotaanika (selle juurde kuulus eraldi allüksusena botaanikaaed), zooloogia, taimefüsioloogia ning geneetika ja darvinismi kateedriga; geograafia-geoloogiaosakond geograafia, geoloogia ja mineraloogia kateedriga.
1968. a jagunes geograafia kateeder füüsilise geograafia ja majandusgeograafia kateedriks. 1976. a nimetati geneetika ja darvinismi kateeder geneetika ja tsütoloogia kateedriks. 1986. a reorganiseeriti taimesüstemaatika ja geobotaanika kateeder botaanika ja ökoloogia kateedriks.
Bioloogiaosakonna juurde kuulus bioloogiajaam. Zooloogiamuuseum oli aastatel 1948—1964 *Eesti NSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi alluvuses.
Filoloogiateaduskond
26.12.1940 kinnitatud TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja põhjal kuulus ajaloo-keeleteaduskonna keeleteaduse osakonda klassikalise filoloogia, slaavi ja balti filoloogia, kirjanduse, Lääne-Euroopa rahvaste filoloogia, soome-ugri keelte ja eesti keele kateeder.
Saksa okupatsiooni ajal taastati filosoofiateaduskond.
1944. a sügisest kuulus eesti filoloogia, vene filoloogia ja võõrkeelte osakond ajaloo-keeleteaduskonna koosseisu. Tegevust alustasid eesti keele ja soome-ugri keelte, eesti kirjanduse, eesti rahvaluule, Lääne-Euroopa rahvaste filoloogia, slaavi ja balti rahvaste filoloogia ning klassikalise filoloogia kateedrid.
1946. a lahutati eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder kaheks omaette kateedriks.
1947. a jagati Lääne-Euroopa rahvaste filoloogia kateeder Lääne-Euroopa kirjanduse ning Lääne-Euroopa keelte kateedriks.
1948. a moodustati eraldi võõrkeelte kateeder, ühendati omavahel eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder, moodustati eraldi vene keele, slaavi ja balti filoloogia ning vene kirjanduse kateeder.
1953. a Lääne-Euroopa keelte kateeder suleti ja võõrkeelte õpetamine viidi üle võõrkeelte kateedrisse. 1954. a ühendati klassikalise filoloogia kateeder Lääne-Euroopa kirjanduse kateedriga Lääne-Euroopa ja klassikalise filoloogia kateedriks; eesti keele kateedri baasil loodi žurnalistika eriharu; vene keele kateeder jagunes üldaine ja põhiaine kateedriks.
1957. a ühinesid vene keele kateedriks vene keele üldaine ja põhiaine kateeder.
1961. a võõrkeelte kateeder suleti ja selle baasil loodi saksa keele ja inglise keele kateeder.
1971. a taastati võõrkeelte kateeder ja likvideeriti Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateeder. Saksa ja inglise kirjanduse õpetamine toodi vastavalt saksa keele ja inglise keele kateedrisse. Seoses sellega nimetati kateedrid ümber saksa filoloogia ja inglise filoloogia kateedriteks.
1973. a jagati ajaloo-keeleteaduskond kaheks omaette teaduskonnaks. Filoloogiateaduskonnas oli eesti filoloogia osakond eesti keele, soome-ugri keelte, eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedriga; žurnalistika ja väliskirjanduse osakond; vene keele ja kirjanduse osakond vene keele ja vene kirjanduse kateedriga ja võõrfiloloogia osakond saksa filoloogia, inglise filoloogia ja võõrkeelte kateedriga.
1975. a loodi vene keele kateedri baasil vene keele õpetamise metoodika kateeder.
1979. a alustas tööd žurnalistikakateeder.
1980. a avati žurnalistika osakonnas iseseisev väliskirjanduse kateeder.
01.01.1992 ajaloo- ja filoloogiateaduskond ühendati ning taastati filosoofiateaduskond.
Füüsika-keemiateaduskond
Kuni füüsika-matemaatikateaduskonna asutamiseni 1961. a kuulusid füüsika- ja keemiaosakond matemaatika-loodusteaduskonna koosseisu.
26.12.194o kinnitatud TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja põhjal kuulus füüsika-matemaatikaosakonda matemaatika, rakendusmatemaatika, astronoomia, geofüüsika ja füüsika kateeder; keemiaosakonda anorgaanilise ja orgaanilise keemia kateeder.
Saksa okupatsiooni ajal algas õppetöö matemaatika-loodusteaduskonnas 15.10.1942.
1944. a sügisel alustas tööd üldfüüsika, teoreetilise füüsika, geofüüsika, astronoomia, anorgaanilise ja orgaanilise keemia kateeder. 1948. a loodi anorgaanilise keemia kateedri baasil eraldi analüütilise keemia kateeder. 1949. a liideti omavahel geofüüsika ja astronoomia kateedrid. 1958. a asutati eksperimentaalfüüsika kateeder.
1958. a alustas tööd keemilise kineetika ja katalüüsi labor, 1961. a asutati elektrokeemia probleemlabor.
31.10.1961 likvideeriti matemaatika-loodusteaduskond ja avati füüsika-matemaatika- ja bioloogia-geograafiateaduskond. Füüsika- matemaatikateaduskonna koosseisus kinnitati järgmised kateedrid: matemaatilise analüüsi, geomeetria, teoreetilise mehhaanika, astronoomia ja geofüüsika, üldfüüsika, eksperimentaalfüüsika, teoreetilise füüsika, anorgaanilise füüsika, orgaanilise keemia ning analüütilise keemia kateeder. Teaduskonna juurde kuulusid järgmised allüksused: arvutuskeskus (geomeetria kateedri juures), Maa tehiskaaslase vaatlusjaam (astronoomia ja geofüüsika kateedri juures), elektroluminestsentsi ja pooljuhtide probleemlaboratoorium (eksperimentaalfüüsika kateedri juures), keemilise kineetika ja katalüüsi uurimise laboratoorium (orgaanilise keemia kateedri juures), elektrokeemia laboratoorium ja keemiaosakonna õppetöökoda (anorgaanilise keemia kateedri juures).
31.03.1964 asutati rektoraadile alluv aeroionisatsiooni ja elektriaerosoolide probleemlaboratoorium (AEL), mille tööd koordineeris üldfüüsika kateeder.
1965. a likvideeriti geofüüsika ja astronoomia kateeder.
Alates 01.09.1967 likvideeriti füüsika-matemaatikateaduskond ja avati füüsika-keemiateaduskond. Selle koosseisu kuulusid järgmised kateedrid: üldfüüsika, eksperimentaalfüüsika, teoreetilise füüsika, anorgaanilise keemia, orgaanilise keemia ning analüütilise keemia kateeder. Kateedrite juurde kuulusid järgmised allüksused: Maa tehiskaaslase vaatlusjaam teoreetilise füüsika kateedri juures, elektroluminestsentsi ja pooljuhtide probleemlaboratoorium ja elektromeetria laboratoorium eksperimentaalfüüsika kateedri juures; aeroionisatsiooni ja elektroaerosoolide probleemlaboratoorium (AEL) üldfüüsika kateedri juures; elektrokeemia probleemlaboratoorium anorgaanilise keemia kateedri juures ja keemilise kineetika ja katalüüsi laboratoorium orgaanilise keemia kateedri juures.
1976. a loodi tahke keha füüsika kateeder.
1983. a moodustati AEL-i põhjal kaks iseseisvat laboratooriumi: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKFL).
Kehakultuuriteaduskond
Kehakultuurikaadri ettevalmistamist alustati Tartu ülikoolis 1928. a. Selleks loodi arstiteaduskonna koosseisus Kehalise Kasvatuse Instituut, mis töötas aastatel 1928—1931 ja 1937—1941. Alates 1941/42. õa viidi õppetöö vastavusse kehakultuurinstituudi õppeplaanidega Nõukogude Liidus.
1944. a jätkas instituut tegevust. Selle koosseisu kuulus võimlemise, sportmängude, käsitsivõitlemise ja vehklemise, kehalise kasvatuse metoodika ja spordiajaloo ning suusatamise ja kergejõustiku kateeder.
1945. a nimetati instituut ümber kehakultuuriteaduskonnaks. Samal aastal loodi veespordi kateeder; käsitsivõitlemise ja vehklemise kateeder nimetati ümber vehklemise ja poksi kateedriks. 1946. a jagunes suusatamise ja kergejõustiku kateeder suusatamise ja kergejõustiku kateedriks, kehalise kasvatuse metoodika ja spordiajaloo kateeder nimetati ümber kehalise kasvatuse teooria ja metoodika kateedriks. 1947. a loodi kehalise kasvatuse ja spordi kateeder.
15.09.1954 reorganiseeriti kehakultuuriteaduskond arstiteaduskonna osakonnaks.
1955. a ühendati kehalise kasvatuse teooria ja ujumise kateedrid kehalise kasvatuse ja spordi teooria kateedriks, kehalise kasvatuse teooria ja metoodika kateeder nimetati ümber kehalise kasvatuse ja sporditeooria kateedriks.
TRÜ rektori käskkirjaga 07.09.1963 muudeti kehakultuuriosakond taas omaette kehakultuuriteaduskonnaks, mille koosseisu kuulus kehalise kasvatuse metoodika ja spordiajaloo, kergejõustiku ja suusatamise, sportmängude ning võimlemise kateeder.
1963. a nimetati vehklemise ja poksi kateeder ümber raskejõustiku kateedriks. 1964. a lahutati kergejõustiku ja suusatamise kateeder kaheks iseseisvaks kateedriks, raskejõustiku kateeder reorganiseeriti raskejõustiku osakonnaks, loodi spordimeditsiini kateeder.
1966. a taastati veespordi kateeder, teoreetiliste ainete õppejõud viidi üle kehalise kasvatuse ja spordi kateedri koosseisu. 1971. a jagunes spordimeditsiini kateeder spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateedriks kehakultuuriosakonna koosseisus ja spordifüsioloogia kateedriks kehakultuuriteaduskonna koosseisus.
1977. a toodi kehalise kasvatuse ja spordi kateedri koosseisust spordifüsioloogia kateedrisse üle teoreetiliste ainete õppejõud. Veespordi kateeder reorganiseeriti raskejõustiku ja veespordi kateedriks.
1983. a nimetati võimlemise kateeder võimlemise ja biomehaanika kateedriks.
1990. a likvideeriti kehalise kasvatuse ja spordi kateeder seoses kohustusliku üleülikoolilise kehalise kasvatuse likvideerimisega ja üleminekuga uutele õppeplaanidele.
1965. a loodi lihastalituse aluste teadusliku uurimise probleemlaboratoorium, mis 1983. a nimetati ümber lihastalituse hormonaalregulatsiooni laboratooriumiks, töötas spordifüsioloogia kateedri juures.
Alates 1970. a töötas teaduskonna juures kõrgkoolide kehalise kasvatuse õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise teaduskond.
Majandusteaduskond
Nõukogude võimu kehtestamise järel 1940. a viidi majandusteaduse õpetamine Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) juurde. Saksa okupatsiooni ajal (1941—1944) majandusteaduskonna tegevus Tartu ülikoolis taastati. Pärast Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamist 1944. a viidi majandusteaduskond taas TPI-sse. 1953/54. õa taotles TPI rektoraat olemasoleva majandusteaduskonna reorganiseerimist ja puhtökonoomiliste erialade üleviimist TRÜ-sse. 1954. a toodi TPI-st Tartusse üle kaubandusökonoomika eriala. Õigus-majandusteaduskonna juurde asutati kaubandusökonoomika kateeder. 1954. a võeti üliõpilasi vastu ka rahanduse ja krediidi erialale.
1958. a loodi rahanduse ja krediidi ning tööstusökonoomika kateeder. 21.04.1960 viidi tööstusökonoomika ja -raamatupidamise eriala tagasi TPI-sse ja kateeder nimetati ümber raamatupidamise kateedriks (tööstusraamatupidajate vastuvõttu alustati 1958. a).
1959. a alustati kaubatundjate vastuvõtmist. 1967. a võeti esimesed üliõpilased kaubandusraamatupidamise ja majandusküberneetika erialale.
1962. a eraldati õigus-majandusteaduskonnale prodekaani koosseisuline ametikoht. 01.09.1968 moodustati omaette majandusteaduskond.
1968. a reorganiseeriti kaubandusökonoomika kateeder kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise ning rahvamajandusharude ökonoomika kateedriks. 1971. a alustas tegevust majandusküberneetika ja statistika kateeder.
1982. a toimus järjekordne reorganiseerimine, teaduskonda jäi kuus kateedrit: rahanduse ja krediidi, kaubandusökonoomika, rahvamajandusharude ökonoomika, kaubandusraamatupidamise, majandusküberneetika ja statistika ning kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise kateeder.
1989. a avati välismajanduse eriala ja alustati süstemaatilist õppetöö ümberkorraldamist ja õppeprogrammide kaasajastamist. 1991. a alustati vastuvõttu uue õppeplaani alusel.
1965. a loodi teaduskonna juurde kaubanduse laboratoorium, mida finantseerisid ENSV Kaubandusministeerium ja ETKVL (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit). 1991. a loodi labori baasil kaubanduse arendus- ja uurimisfirma, mis 03.07.1992 reorganiseeriti osaühinguks KAUF.
Matemaatikateaduskond
Kuni iseseisva matemaatikateaduskonna loomiseni õpetati matemaatikat matemaatika-loodusteaduskonnas (aastatel 1940—1941, 1944—1947, 1948—1961) ja füüsika-matemaatikateaduskonnas (aastatel 1947—1948 ja 1961—1967). 26.12.194o kinnitati matemaatika-loodusteaduskonnas füüsika-matemaatika osakonnas järgmised kateedrid: matemaatika, rakendusmatemaatika, astronoomia, geofüüsika ja füüsika kateeder. Saksa okupatsiooni ajal kateedrid likvideeriti ja taastati matemaatikainstituut.
1944. a taastati matemaatika ja rakendusmatemaatika kateedri tegevus. 1945. a jagati matemaatika kateeder matemaatilise analüüsi ja geomeetria kateedriks, rakendusmatemaatika kateeder nimetati ümber teoreetilise mehaanika kateedriks.
1962. a nimetati geomeetria kateeder ümber algebra ja geomeetria kateedriks, loodi uuesti arvutusmatemaatika kateeder. 1965. a loodi matemaatika õpetamise metoodika kateeder.
31.08.1967 likvideeriti füüsika-matemaatikateaduskond ja avati iseseisev matemaatikateaduskond järgmiste kateedritega: algebra ja geomeetria, arvutusmatemaatika, matemaatika õpetamise metoodika, matemaatilise analüüsi ning teoreetilise mehaanika kateeder.
1969. a eraldus arvutusmatemaatika kateedrist matemaatilise statistika ja programmeerimise kateeder. 1979. a jagati matemaatilise statistika ja programmeerimise kateeder matemaatilise statistika ja programmeerimise kateedriks.
Struktuur püsis põhijoones muutumatuna kuni 1993. a veebruarini, mil kaotati kateedrid, nende asemele loodi neli instituuti.
1959. a loodi matemaatikateaduskonna juurde seoses elektronarvutite kasutuselevõtuga probleemlabor Arvutuskeskus.
Metsandusteaduskond
1940/41. õa tegutses ülikooli seitsme teaduskonna hulgas põllumajandusteaduskond, mille koosseisu kuulus agronoomia- ja metsandusosakond. Metsandusosakonda kuulus metsakorralduse ja metsakasvatuse ning metsakasutuse ja metsandusliku inseneriteaduse kateeder.
Saksa okupatsiooni ajal alustas põllumajandusteaduskond õppetööd 29.01.1942. Õppetöö katkes 1944. a kevadel.
1944. a novembris alustas metsaosakond taas tööd metsakasutuse ja metsandusliku inseneriteaduse ning metsakasvatuse ja metsakorralduse kateedriga 1945/46. õa taastati eraldi metsakasvatuse ja metsakorralduse kateeder.
01.09.1946 avati omaette metsandusteaduskond metsamajanduse ja metsatööstuse osakonnaga. Metsamajanduse osakonda kuulus üldmetsanduse (alates 1950. a metsakasvatuse), metsabotaanika ja dendroloogia, metsakasvatuse, metsatakseerimise ja puidutehnoloogia kateeder; metsatööstuse osakonda metsatööstuse mehhaniseerimise ning metsatranspordi, insenerkonstruktsioonide ning veomasinate ja masinaõpetuse kateeder.
1948. a ühendati metsabotaanika ja dendroloogia kateeder metsakasvatuse kateedriga, uueks nimetuseks sai metsakasvatuse ja dendroloogia kateeder; puidutehnoloogia kateeder liideti metsatööstuse mehhaniseerimise ja metsatranspordi kateedriga. 1949. a sügisel avati metsamelioratsiooni osakond.
Teaduskonnale allus neli õppebaasi: Järvselja õppe- ja katsemetskond; metsamajanduse ja metsatööstuse mehhaniseerimise õppe- ja uurimisbaas, teaduskonna raamatukogu ning Raadi dendroloogiaaed ja Maarjamõisa taimeaed (anti 1950. a Tartu Linna Täitevkomiteele). 1950. a likvideeriti Saaremaal asuv Kuusnõmme metsabioloogiajaam.
Alates 01.08.1951 viidi metsandusteaduskonna üliõpilased, professorid, õppejõud ja abipersonal üle Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) koosseisu.
Põllumajandusteaduskond
26.12.194o kinnitatud TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja põhjal kuulus põllumajandusteaduskonda agronoomia, metsateaduse ja aianduse-mesinduse osakond. Saksa okupatsiooni ajal alustas põllumajandusteaduskond õppetööd 29.01.1942.
1944. a sügisel alustas teaduskond tööd agronoomia ja metsaosakonnaga. 1946. a moodustati omaette metsateaduskond. Agronoomiaosakonnas tegutses mullateaduse ja agrokeemia, taimekasvatuse, aianduse ja mesinduse, maaparanduse ja sookultuuri, taimehaiguste ja põllumajanduse botaanika, rakenduszooloogia ja entomoloogia, loomakasvatuse, piimanduse ja põllumajanduse mikrobioloogia, agraarökonoomia ja plaanimajanduse ning põllumajanduse mehhaniseerimise kateeder.
Pärast EPA loomist viidi põllumajandusteaduskonna üliõpilased, õppejõud ja abipersonal üle EPA-sse (alates 01.08.1951).
Veterinaariateaduskond
Loomaarstiteaduskond loodi 1940. a.
26.12.194o kinnitatud TRÜ teaduskondade osakondade ja kateedrite nimekirja põhjal kuulus teaduskonda anatoomia, histoloogia ja embrüoloogia, kirurgia, patoloogilise anatoomia, histoloogia ja parasitoloogia, eripatoloogia, diagnostika ja teraapia, loomatervishoiu ja loomsete elatusvahendite hügieeni, epizootoloogia ja eribakterioloogia ning veisehaiguste, sünnitusabi ja hobusekasvatuse kateeder.
Saksa okupatsiooni ajal alustas loomaarstiteaduskond tööd 29.01.1942.
1947. a kuulus teaduskonda loomaanatoomia, histoloogia ja embrüoloogia, patoloogilise anatoomia, koduloomade mittenakkavate sisehaiguste, loomatervishoiu ja piimahügieeni, kirurgia ja sünnitusabi, veisehaiguste ja hobusekasvatuse, loomataudide ja mikrobioloogia, veterinaarse ekspertiisi ja farmakoloogia kateeder.
1950. a sügissemestril nimetati loomaarstiteaduskond ümber veterinaariateaduskonnaks. Pärast EPA loomist viidi veterinaariateaduskonna üliõpilased, õppejõud ja abipersonal üle EPA-sse (alates 01.08.1951).
Õigusteaduskond
26.12.1940 kinnitatud teaduskondade, osakondade ja kateedrite nimekirja kohaselt kuulus õigusteaduskonda riigi- ja õigusteooria ning riigiõiguse, haldusõiguse, tsiviil- ja agraarõiguse, kriminaalõiguse ja kohtuõiguse kateeder.
1944/45. õa alustas tööd kriminaalõiguse, tsiviilõiguse, riigi ja õiguse teooria ning riigiõiguse, haldusõiguse ja kohtuõiguse kateeder. 1945. a moodustati riigi ja õiguse teooria ning riigiõiguse kateedri baasil riigi ja õiguse ajaloo ning teooria kateeder ja riigiõiguse kateeder; loodi rahvusvahelise avalikõiguse kateeder ning maa- ja kolhoosiõiguse kateeder; likvideeriti kohtuõiguse kateeder, seal õpetatavad ained läksid üle kriminaalõiguse kateedrile (kriminaalprotsess ja kriminalistika) ning tsiviilõiguse kateedrile (tsiviilprotsess). Kujunesid välja kriminaalõiguse ja -protsessi ning tsiviilõiguse ja -protsessi kateeder. 1947. a likvideeriti maa- ja kolhoosiõiguse kateeder.
1948. a liideti riigiõiguse kateedrile rahvusvahelise avalikõiguse kateeder, 1950. a ühendati sellega veel haldusõiguse kateeder, kujunes riigi- ja haldusõiguse kateeder.
Seoses majandusteaduskonna ületoomisega TPI-st TRÜ-sse 25.08.1954 moodustati ühine õigus- ja majandusteaduskond järgmiste kateedritega: õigusteaduste osakond: riigi ja haldusõiguse, tsiviilõiguse ja protsessi, riigi ja õiguse teooria kriminaalõiguse ja -protsessi kateeder; majandusteaduste osakond: kaubatundmise, raamatupidamise ning rahanduse ja krediidi kateeder.
01.09.1968 lahutati majandusteaduste osakond õigusteaduskonnast omaette teaduskonnaks. Õigusteaduskonda jäid järgmised kateedrid: riigi- ja haldusõiguse, tsiviilõiguse ja -protsessi, riigi- ja õiguse teooria ja ajaloo ning kriminaalõiguse ja -protsessi kateeder.
1966. a asutati teaduskonna juurde kriminoloogialaboratoorium.
Üleülikoolilised kateedrid
26.12.1940 kinnitatud TRÜ teaduskondade, osakondade ja kateedrite nimekirja alusel tuli üleülikooliliste kateedritena luua marksismi-leninismi aluste, poliitilise ökonoomia, kehalise kasvatuse ja sõjalise õpetuse kateeder.
1944. a sügisel alustas esialgu ainsa üleülikoolilise kateedrina tegevust marksismi-leninismi aluste (hilisema nimetusega NLKP ajaloo) kateeder, õppeaasta jooksul lisandus sõjalise õpetuse kateeder. 1945/46. õa lisandus poliitilise ökonoomia ning dialektilise ja ajaloolise materialismi (filosoofia) kateeder. 1962. a muudeti üleülikooliliseks seni ajaloo-keeleteaduskonda kuulunud pedagoogika ja metoodika kateeder, 1964. a loodi teadusliku kommunismi kateeder. Seoses uutele õppeplaanidele üleminekuga ja õppetöö reorganiseerimisega üleülikoolilised kateedrid suleti või reorganiseeriti aastatel 1989—1992.
Filosoofia kateeder
Filosoofia õpetamise algus viibis õppejõudude puudumise tõttu. Aastatel 1946—1948 õpetas ajaloo-keeleteaduskonnas, matemaatika-loodusteaduskonnas ja õigusteaduskonnas filosoofiaaineid üks filosoofiaõppejõud, teistes teaduskondades õpetati filosoofiat marksismi-leninismi kursuse raames. Aastatel 1948—1950 lakkas filosoofia õpetamine hoopis, alles 1950. a septembris pandi alus filosoofiakateedrile, mis kandis esialgu dialektilise ja ajaloolise materialismi kateedri nime. 29.07.1961 nimetati kateeder ümber filosoofia kateedriks. 1970.—1980. aastatel õpetati filosoofiat kohustuslikus korras kõigi teaduskondade üliõpilastele, õppeprogrammi kuulus dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku ateismi kursus. Ajaloo- ja filoloogiateaduskonnas lisandusid erikursustena filosoofia ajalugu, eetika ja esteetika, ühiskondliku mõtte ajalugu ja teaduse metodoloogia.
Teadusliku ateismi õpetamine üldkursusena lõpetati 01.09.1989, eetika ja esteetika aluste õpetamine üldkursusena 01.09.1990. Filosoofia kursuses kaotati jagunemine dialektiliseks ja ajalooliseks materialismiks. 01.09.1989 nimetati filosoofia kateeder filosoofia ja poliitikateaduste kateedriks.
01.01.1992 taastati ajaloo ja filoloogiateaduskonna ühendamise teel filosoofiateaduskond, mille kümne osakonna hulka kuulus ka filosoofiaosakond.
NLKP ajaloo kateeder
TRÜ ühiskonnateaduste kateedritest alustas 1944. a sügisel esimesena tegevust marksismi-leninismi aluste kateeder, mis 1956. a nimetati ümber NLKP ajaloo kateedriks.
31.03.1989 nimetati NLKP ajaloo kateeder ümber sotsialismi ajaloo kateedriks. 30.03.1990 otsustas TÜ nõukogu lõpetada sotsialismi ajaloo õpetamise ülikoolis ja kateedri alates 01.07.1990 sulgeda.
Pedagoogika ja metoodika kateeder
Nõukogude okupatsiooni perioodil oli pedagoogika õppimine ja õpetajate ettevalmistamine lülitatud vahetult ülikooli õppeprotsessi. ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi otsusega 06.12.1944 loodi ajalooteaduskonna allüksusena pedagoogika teooria ja ajaloo kateeder ning pedagoogika ja metoodika kateeder. Neist esimene reorganiseeriti 1947. a loogika ja psühholoogia kateedriks.
1962. a muudeti seni ajaloo-keeleteaduskonda kuulunud pedagoogika ja metoodika kateeder üleülikooliliseks. 1989. a käivitati pedagoogika kaugõpe, kuhu võeti õppima õpetajana töötavaid kõrgharidusega inimesi, et anda neile kõrgharidus pedagoogikas.
1991. a aprillis nimetati pedagoogika kateeder ümber pedagoogikakeskuseks.
1992. a lülitati pedagoogikakeskus iseseisva üksusena äsjaloodud filosoofiateaduskonna koosseisu.
Poliitilise ökonoomia kateeder
Poliitilise ökonoomia õpetamine algas TRÜ-s 1945/46. õa sügissemestrist. Poliitilise ökonoomia kateeder komplekteeriti 1950. a, ainet õpetati ülikooli kõigis teaduskondades. 1974. a nimetati Tartu Riikliku Ülikooli poliitökonoomia kateeder ENSV kõrgkoolide baaskateedriks.
Poliitilise ökonoomia kateeder suleti 1990/91. õa lõpul, 01.09.1991 avati majandusteaduskonnas majandusteooria kateeder.
Teadusliku kommunismi kateeder
Teadusliku kommunismi kateeder asutati 01.09.1964 seoses teadusliku kommunismi võtmisega ülikoolide õppeplaanidesse.
Teaduslikku kommunismi õpetati üliõpilastele viimastel kursustel ning kõik üliõpilased sooritasid kursuste lõpus riigieksami. Kateeder tegeles ka teadustööga.
Alates 01.09.1989 lõpetati teadusliku kommunismi õpetamine kohustusliku üldkursusena ja samast kuupäevast kateeder likvideeriti.
Teaduslikud kraadid
1940/41. õa ei olnud TRÜ-l veel väitekirjade kaitsmise ning teaduslike kraadide omistamise õigust. Selle saamine eeldas Eesti Vabariigi ajal antud kraadide ja kutsete ümberatesteerimist ja nende vastavusse viimist NSV Liidus kehtivate teaduskraadidega — madalam teaduslik kraad "kandidaat" (kandidaadiväitekirja kaitsnud isik) ja kõrgeima teadusliku kraadina "doktor" (doktoridissertatsiooni kaitsnud isik). Teaduskraadide ümberatesteerimine pidi algama 1941/42. õa. Ülikooli lõpetamiseks tuli kaitsta diplomitöö ja sooritada riigieksamid, riigieksamikomisjoni otsusega omistati kvalifikatsioon vastavalt erialale ja väljastati diplom.
Kuni 1958. a toimus kandidaadi- ja doktoriväitekirjade kaitsmine TRÜ nõukogus. Alates 1958. a toimus kandidaadiväitekirjade kaitsmine teaduskondade õpetatud nõukogudes. Doktoriväitekirju tuli kaitsta üleülikoolilise õpetatud nõukogu ees.
1975. a lõpetati seniste nõukogude tegevus ja kogu NSV Liidus mindi üle erialanõukogude süsteemile. 1981. a tegutses Tartu ülikooli juures 4 spetsialiseeritud nõukogu doktori- ja kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks 6 erialal ning 6 nõukogu kandidaadiväitekirja kaitsmiseks 14 erialal. Alates 29.08.1991 lõpetati teaduskraadide taotlemine Moskva kaudu.
Aspirantuuriosakond
1941. a avati ülikooli juures aspirantuur õppe-teaduskaadri ettevalmistamiseks. Aspirantuuri võeti vastu kõrgema haridusega ja teadusliku töö eeldustega isikuid. Aspirantuuriaja (kolm aastat) vältel tuli sooritada nõutavad eksamid ja koostada kandidaadiväitekiri. Väitekirja kaitsnud isikule omistati teaduste kandidaadi kraad.
Seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega ja muutunud oludega otsustas TÜ nõukogu aspirantuuri alates 01.09.1991 sulgeda ja avada samast kuupäevast magistriõppe ja doktorantuuri. Kavandati magistri- ja doktoriõppe programmid. Moodustati 18 doktorikraade omistavat nõukogu, kinnitati magistrikoolituse põhimäärus ja doktorantuuri põhimõtted.
Kaugõppeosakond
Kaugõppele pandi alus 1945. a kevadel. 02.04.1945 loodi ülikoolis kaugõppe ja eksternatuuri sektor. Kaugõppijad ja eksternid olid töölkäivad üliõpilased, kes kaaluvatel põhjustel avaldasid soovi loengutest vabastamiseks. Õppetöö toimus õigus-, ajaloo- ja keeleteaduskonnas ning matemaatikaosakonnas.
15.10.1945 muudeti kaugõppe- ja eksternatuuri sektor kaugõppeosakonnaks. Üliõpilaste jaoks töötati välja metoodilised juhendid, koostati ja paljundati õppematerjale, korraldati loenguid ja loengusessioone nii Tartus kui Tallinnas.
Aastatel 1945—1946 võttis ENSV Rahvakomissaride nõukogu vastu neli kaugõppe tööd ja kaugõppijaile antavaid soodustusi käsitlevat määrust. Erilist tähelepanu pöörati õpetajate ja juristide edasiõppimisele kaugõppes. Kuni 1950. a püsis kaugõppijate arv 250-300 vahel, seejärel hakkas kiiresti kasvama.
Aastatel 1958—1968 tegutses ülikooli juures ka kaugõppe pedagoogiline instituut, kuhu 1958. a võeti 335 pedagoogi. Instituut oli ette nähtud eelkõige Lõuna-Eestis töötavatele kutseta õpetajatele kõrghariduse andmiseks kodukohale kõige lähema kõrgkooli juures.
Kaugõppes õpitavate erialade loetelu täienes pidevalt: 1950. a alustati vastuvõttu agronoomia, zootehnika ja geograafia, 1954. a raamatukogunduse ja bibliograafia, kaubandusökonoomika ning rahanduse ja krediidi, 1955. a kehakultuuri ja spordi erialale. Pärast EPA asutamist 1951. a läksid agronoomia ja zootehnika kaugõppijad sinna üle.
Alates 1956. a said õppeplaani edukalt täitnud kaugüliõpilased ettenähtud õppepuhkuse palga säilitamisega.
1966. a alustas eksperimendi korras tööd kaugõppe psühholoogiaosakond, mille III kursusele võeti ainult kõrgharidust omavaid isikuid. Nelja aastaga võis omandada psühholoogi kvalifikatsiooni. Aastatel 1979—1983 psühholoogiaosakonda vastuvõttu ei toimunud.
1968. a alustati vastuvõttu defektoloogia erialale, et võimaldada erikooli õpetajatel ja kasvatajatel omandada kõrgharidus töö kõrvalt. 1978. a avati kaubandusorganisatsioonide tarvis raamatupidamise eriala.
Aastatel 1960—1978 peeti kaugõppijatele koostöös Eesti Raadioga raadioloenguid.
01.01.1982 õppis kaugõppes 2112 üliõpilast, mis moodustas 28,5% üliõpilaste üldarvust.
Kuni 1961 a juhtis kaugõppe tööd üksnes kaugõppeosakond, seejärel anti sisuline juhtimine vastavatele teaduskondadele. Kaugõppeosakonnale jäi üldjuhtimine, kontroll ja kirjavahetus. Osakond likvideeriti alates 11.12.1990, selle ülesanded jaotati vastavate teaduskondade ja õppeosakonna vahel.
Teadusosakond
Teadusliku uurimistöö paremaks korraldamiseks ja koordineerimiseks moodustati ENSV MN 04.05.1964 korralduse põhjal TRÜ teadusliku uurimise sektor, mis koordineeris ka teaduslike allüksuste tööd.
Eesti NSV Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeeriumi 26.02.1980 käskkirja alusel moodustati teadusliku uurimistöö sektori ja teaduslike allüksuste baasil TRÜ teadusosakond (alates 15.03.1980).
Likvideeriti 1994. a.
Teaduslikud ja abiõppeasutused
TRÜ teaduslik raamatukogu, TRÜ ajaloomuuseum, klassikalise muinasteaduse muuseum, zooloogiamuuseum, botaanikaaed, arvutuskeskus, eksperimentaaltöökoda ja konstrueerimis-eksperimentaalosakond.
Raamatukogu
Raamatukogu töö korraldati ümber nõukogulike põhimõtete järgi. Raamatuvara inventeeriti ümber, hävitati nn ideoloogiliselt väär kirjandus. Suures eksemplaarsuses hakati komplekteerima õpikuid ja ning ühiskondlik-poliitilist kirjandust. 1946. a alates sai raamatukogu NSV Liidus ilmuvast kirjandusest venekeelse tasulise sundeksemplari ülikooli profiili kuuluvatelt aladelt. Lääne-Euroopas ilmunud kirjanduse osakaal juurdekasvus vähenes. Nõukogude võimu jaoks keelatud raamatute hoidmiseks asutati erihoid.
1958. a nimetati raamatukogu teaduslikuks raamatukoguks, koosseis suurenes, avardusid võimalused bibliograafia- ja teadustööks, kujundati välja restaureerimisosakond. Regulaarselt hakkasid ilmuma raamatukogu publikatsioonid, toimuma teaduskonverentsid ja seminarid. 22.02.1982 avati uus raamatukoguhoone. 198o. aastate lõpu taasiseseisvumisprotsess tõi kaasa muudatused ka raamatukogu töös, millest olulisem oli nn erifondi likvideerimine 1988. a.
Administratiivsed allüksused
1982. a oli TRÜ-l 18 administratiivset allüksust, mis allusid haldusprorektorile. Neist suuremad ja olulisemad olid kaadriosakond, majandusosakond, raamatupidamise osakond, plaani-finantsosakond, kapitaalehitusosakond ja remondiosakond. Peale administratiivsete allüksuste oli ülikoolil kuus teenindavat asutust.
Kaadriosakond
Loodi 1940, jätkas tööd 1944. a, pärast Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamist.
Kaadriosakonna (KO) ülesandeks oli: ülikooli isikkoosseisu kohta käivate käskkirjade, ankeetide, iseloomustuste, jms dokumentide koostamine, vormistamine ja säilitamine ja õppejõudude, teenistujate ja tööliste nimekirjade ja statistiliste aruannete koostamine.
1950. a lisandus üliõpilaste (päevane ja kaugõpe) toimikute hoidmine, kartoteegi pidamine statsionaarsete üliõpilaste kohta ja ülikoolilõpetajate töökohtadele suunamine. 1971. a anti kaugõppijate toimikud üle kaugõppeosakonnale. KO inspektor täitis üliõpilaste kohta Album Academicumi.
Plaani-finantsosakond
Plaani-finantsosakond loodi TRÜ-s 01.04.1969.
Osakonna ülesandeks oli: ülikooli perspektiiv- ja jooksvate plaaniprojektide koostamine ja nende täitmise jälgimine, aastaeelarvete koostamine ja jaotamine nende täitmise kontrollimise, ülikooli koosseisude kontrollimine ja planeerimine ja rektorile kinnitamiseks esitamine, koosseisudistsipliinist kinnipidamise jälgimine, ülikooli majandustegevuse ja tööjõu kohta käivate statistiliste aruannete täitmine; ülikoolile eraldatud palga ja stipendiumifondi kulutamise kontrollimine, töötasude määramine ja ametpalkade keskmistest skaalast kinnipidamise jälgimine.
Ühiskondlikud organisatsioonid
Ühiskondlikest organisatsioonidest olid kõige arvukamad TRÜ ametiühingorganisatsioon, EKP TRÜ organisatsioon ja ELKNÜ TRÜ organisatsioon. Lisaks neile tegutsesid mitmed spetsiaalse sihitusega ühingud, nagu ühing Teadus, Armee-, Lennu- ja Mereväe Abistamise Vabatahtliku Ühing (ALMAVÜ), Punase Risti Seltsi organisatsioon jt. 21.02.1948 loodi Üliõpilaste Teaduslik Ühing (ÜTÜ). Peale selle tegutses mitmeid huviringe ja taidluskollektiive.
Ametiühingukomitee
Ametiühing loodi ülikoolis 1940. a. Selle tegevus taastati 1944. a sügisel. Asutati eraldi organisatsioonid teenistujatele (14.12.1944) ja üliõpilastele (09.02.1944). Mõlemad organisatsioonid allusid kuni 1948. a Eesti NSV Hariduse- ja Kunstitööliste Ametiühingu Vabariiklikule Komiteele, hiljem Eesti NSV Kõrgemate Koolide ja Teaduslike Asutuste Töötajate Ametiühingu Vabariiklikule Komiteele.
22.11.1949 valiti ühine teenistujate ja üliõpilaste ametiühingukomitee. Struktuuriüksustes moodustati ametiühingurühmad.
15.11.1984 TÜ ametiühingu aruande-valimiskonverentsi otsuse alusel jagunes ülikooli ametiühing kaheks eraldi organisatsiooniks — TRÜ teenistujate ja üliõpilaste organisatsiooniks.
22.03.1990 võttis TÜ ametiühingu 28. aruande-valimiskonverents vastu uue põhikirja, mis sätestas aü eesmärgina oma liikmete töö-, ameti- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamise ja kaitsmise. Sellega alustati aü organisatsiooni reorganiseerimist uut tüüpi euroopalikuks ametiühinguks. Reorganiseerimine viidi praktiliselt lõpule 01.02.1992.
Kuni 1994. a kuulus TÜ ametiühing TÜ struktuuri. Alates 1995. a tegutseb omaette juriidilise isikuna väljaspool TÜ struktuuri.
Üliõpilaste Teaduslik Ühing
Pärast II maailmasõda algas TRÜ üliõpilaste koondumine teaduslikesse ringidesse, mille tööd koordineeris aastatel 1945—1948 üliõpilaste ametiühingukomitee akadeemiline komisjon. TRÜ õpetatud nõukogu otsusega moodustati 20.02.1948 organiseerimiskomitee Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (ÜTÜ) loomiseks. 21.02.1948 võeti vastu ÜTÜ põhikiri. Ühingu tegevuse põhivormiks sai uurimistöö ringides ja tulemuste tutvustamine koosolekutel ja konverentsidel. ÜTÜ struktuur kujunes järgmiseks: teaduskonna kateedrite juures tegutsevad ringid moodustasid ÜTÜ osakonna. Kokku loodi kümme osakonda. ÜTÜ kõrgeimaks organiks oli liikmete üldkoosolek.
Ühingu tegevus soikus 1980. aastate lõpul.
Ülikool 1991—
29.06.1990.a võeti vastu TÜ uus põhikiri, mis registreeriti Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumis 29.11.1990.
Aastatel 1991—1993 algas üleminek ainekesksele õpetamisele, asuti sisse viima ainepunktidel põhinevaid õppeplaane, 1992—1993 korraldati ümber akadeemiline struktuur, kateedrid kaotati, nende asemele moodustati õppetoolid ja instituudid, valiti korralised professorid õppetoolidele. 1991. a kraadiõppereformi põhjal saavad ülikooli lõpetajad alates 1995. a bakalaureusekraadi, õpinguid saab jätkata magistri- ja doktoriõppes.
1992. a loodi sotsiaalteaduskond. 12.01.1995 võttis riigikogu vastu ülikooliseaduse ja 16.02.1995 Tartu Ülikooli seaduse. 28.04.1995 kinnitas TÜ nõukogu uue põhikirja, millega fikseeriti akadeemilise ning haldus- ja tugistruktuuri ja ülikooli asutuste staatus. 1995. a viidi läbi kompleksne struktuurireform haldus- ja tugistruktuuris. Ülikooli tegevus on laienenud Pärnusse (1996.a avati Pärnu kolledž), Türile (1997. a avati Türi kolledž), Narva (1999. a avati Narva kolledž) ja Tallinna (2001. a avati Õigusinstituut). 1996/97. õa loodi Avatud ülikool, 1998. a Euroopa kolledž.
28.05.1999 võttis Tartu ülikooli nõukogu vastu uue põhikirja, mis jõustus 24.08.1999.
Struktuur ja organisatsioon
Ülikooli kõrgeim otsustuskogu on ülikooli nõukogu. Ülikooli juhib viieks aastaks valitud rektor. Rektor moodustab rektoraadi, mille liikmed õppeprorektor, teadusprorektor, administratsiooni-, finants- ja haldusdirektor juhivad vastavaid tegevusvaldkondi. Ülikooli operatiivseks juhtimiseks moodustab rektor ülikooli valitsuse, kuhu kuuluvad prorektorid, teaduskondade dekaanid ja üliõpilasomavalitsuse esindaja. Nõuandva koguna on TÜ juurde moodustatud kuratoorium. TÜ struktuur jaguneb akadeemiliseks- ja haldus-tugistruktuuriks.
Ülikooli nõukogu
Ülikooli nõukogu on ülikooli kõrgeim otsustuskogu.
Nõukokku kuuluvad ex officio rektor, prorektorid, dekaanid, akadeemiline sekretär, raamatukogu direktor ja üliõpilasesinduse esimees ning valitud esindajad teaduskondadest ja üliõpilaskonnast. Kolledžite ning teadus- ja arendusasutuste direktorid kuuluvad nõukogu koosseisu vastavalt nõukogu otsusele. Ülikooli nõukogu istungitel osalevad sõnaõigusega ülikooli kuratooriumi volitatud esindaja ja rektori poolt määratud isikud.
Nõukogu ülesanded: võtab vastu põhikirja ja teeb selles muudatusi; võtab vastu ülikooli arengukavad ja kinnitab nendega kooskõlastatud teaduskondade ja ülikooli asutuste arengukavad; kehtestab üliõpilaste vastuvõtueeskirjad ning väljaarvamise tingimused ja korra; kinnitab ülikooli õppekorralduseeskirja ja erialade õppekavad; teadus- ja kutsekraadide põhimäärused; kinnitab ülikooli valimiseeskirjad, milles sätestatakse valitavate ametikohtade täitmine ja otsustuskogude valimine; kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra; otsustab õppe- ja teadustöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda; kinnitab ülikoolis toimuva täiendõppe valdkonnad, vormi ja korra; kinnitab rektori töö korraldamise alused; kinnitab õppejõudude ja teadustöötajate ametinõuded ja -juhendid ning valimiseeskirjad; valib korralised professorid; annab emeriitprofessori nimetusi; valib ülikooli audoktorid ja auliikmed; kinnitab ülikooli koondeelarve, määrab teaduskondade ja ülikooli asutuste eelarved ning kinnitab majandusaasta aruande; otsustab kinnisvara omandamise, võõrandamise ja piiratud asjaõigusega koormamise ning pangalaenu võtmise; kuulab ära rektori, prorektorite ning vajaduse korral dekaanide, asutuste juhtide ja vastutusala direktorite aruanded; määrab ülikooli akadeemilise struktuuri; kinnitab akadeemiliste struktuuriüksuste põhimäärused, ülikooli asutuste põhikirjad ja interdistsiplinaarsete keskuste statuudid ning üliõpilaskonna põhikirja; otsustab ülikooli asutuste, samuti tema osalusel loodavate juriidiliste isikute asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise küsimusi; otsustab ülikooli astumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse; kuulab ära ülikooli kuratooriumi ettepanekud ja võtab omapoolsed seisukohad; vaatab läbi kaebused rektori pädevust ületavate otsuste kohta; võib avaldada rektorile umbusaldust; otsustab rektori või ülikooli nõukogu liikmete poolt esitatud teisi põhikirjaga või seadusega tema pädevusse antud küsimusi; võib võtta seisukoha muudes nõukogu liikmete poolt arutamiseks esitatud küsimustes.
Rektor
1995. ja 1999. a põhikirja kohaselt valib rektori ülikooli valimiskogu viieks aastaks. Rektor annab aru ülikooli nõukogule ja vabariigi valitsusele.
Rektori ülesanded on: moodustab ülikooli valitsuse ja kinnitab selle põhimääruse, moodustab rektoraadi, esindab ülikooli, on ülikooli nõukogu ja valitsuse esimees, nimetab ametisse prorektorid ja vastutusala direktorid, määrab nende arvu ning tegevusvaldkonnad; esitab nõukogule aastaaruande; tagab õppetegevuse ja teadusuuringute otstarbeka korralduse; kinnitab vastuvõtu üldarvu ning arvulise jaotuse erialati riikliku koolitustellimuse ja dekaanide ettepanekute alusel; määrab rektori asendamise korra; tagab koondeelarve ja majandusaasta aruande koostamise ning esitab need kinnitamiseks nõukogule; otsustab muid ülikooli üldküsimusi, mis ei ole antud nõukogu pädevusse jne.
Teaduskonnad
Teaduskond on ülikooli põhiüksus, mis ühendab endas lähedaste teadusvaldkondade õppe- ja teadustöö. Teaduskonna tegevuse alused ja korra sätestab teaduskonna põhimäärus. Teaduskonna tööd juhib dekaan. Teaduskondade koosseisus võivad olla osakonnad, instituudid ja teised struktuuriüksused vastavalt teaduskonna põhimäärusele. Teaduskonna kõrgeim otsustuskogu on teaduskonna nõukogu.
1991. a loodi usuteaduskond ja taastati ajalooteaduskonna ja filoloogiateaduskonna põhjal filosoofiateaduskond.
1992. a loodi sotsiaalteaduskond.
01.06.2001 loodi haridusteaduskond.
2003/04. õa oli Tartu ülikoolis 11 teaduskonda.
Arstiteaduskond
1993. a kuulusid arstiteaduskonna koosseisu järgmised instituudid ja kliinikud: anatoomia, farmaatsia, farmakoloogia, füsioloogia, biokeemia, mikrobioloogia, patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse, tervishoiu ja üld- ja molekulaarpatoloogia instituut; anestesioloogia ja intensiivravi, kardioloogia-, kirurgia-, kopsu-, kõrva-, laste-, nahahaiguste, naiste-, nakkushaiguste, närvi-, psühhiaatria-, radioloogia ja onkoloogia, silma-, sise-, spordimeditsiini ja taastusravi, stomatoloogia, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, polikliinik. Arstide ja proviisorite täienduskeskus; füüsilise antropoloogia keskus. 1993. a likvideeriti Kardiovaskulaarkirurgia Tallinna Südamekeskus.
1995. a loodi sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum.
2004. a kuulus teaduskonna koosseisu: anatoomia instituut: inimese anatoomia, histoloogia ja embrüoloogia ning kirurgilise anatoomia õppetool; füüsilise antropoloogia keskus; biokeemia instituut: meditsiinilise biokeemia õppetool; farmakoloogia instituut: farmakoloogia, farmakoteraapia ja toksikoloogia ja kliinilise farmakoloogia õppetool; füsioloogia instituut: füsioloogia õppetool; mikrobioloogia instituut: meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia õppetool; patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut: patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse õppetool, tervishoiu instituut: keskkonna ja töötervishoiu, tervishoiukorralduse, epidemioloogia ja biostatistika, tervise edendamise ning tervishoiuökonoomika õppetool; töökeskkonna labor; üld- ja molekulaarpatoloogia instituut: inimese bioloogia ja geneetika, immunoloogia ja patofüsioloogia õppetool ning immunoanalüüsi, immunoloogia, inimesegeneetika, rakubioloogia ja elektronmikroskoopia ja molekulaarpatoloogia uurimisgrupp; farmaatsia instituut: ravimite tehnoloogia ja biofarmaatsia ning farmakognoosia ja farmaatsia organisatsiooni õppetool; anestesioloogia ja intensiivravi kliinik: anestesioloogia ja intensiivravi õppetool; hematoloogia ja onkoloogia kliinik: hematoloogia-onkoloogia ja radioloogia õppetool; kardioloogia kliinik: kardioloogia õppetool; kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik: kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia õppetool; kirurgiakliinik: kirurgiliste haiguste ja üldkirurgia õppetool; kopsukliinik: pulmonoloogia ja ftisiaatria õppetool; kõrvakliinik: otorinolarüngoloogia õppetool; lastekliinik: pediaatria õppetool; nahahaiguste kliinik: dermatoloogia ja veneroloogia õppetool; naistekliinik: sünnitusabi ja günekoloogia õppetool; närvikliinik: neurokirurgia ning neuroloogia õppetool; polikliinik: polikliiniku ja peremeditsiini õppetool; psühhiaatriakliinik: psühhiaatria õppetool; silmakliinik: oftalmoloogia õppetool; sisekliinik: laboratoorse meditsiini, sisehaiguste propedeutika, sisehaiguste ja infektsioonhaiguste õppetool; spordimeditsiini ja taastusravi kliinik: spordimeditsiini ja spordimeditsiini õppetool; traumatoloogia ja ortopeedia kliinik: traumatoloogia ja ortopeedia õppetool; stomatoloogia kliinik: stomatoloogia õppetool.
Õendusteaduse osakond, arstiteaduskonna täienduskeskus; vivaarium, meditsiinitehnoloogia ning molekulaarse ja kliinilise meditsiini keskus.
Bioloogia-geograafiateaduskond
1992. a septembrist likvideeriti seni olemasolevad kateedrid ja nende baasil moodustati instituudid koos järgnevate professuuridega: molekulaar- ja rakubioloogia instituut: geneetika, rakubioloogia, molekulaarbioloogia, evolutsiooniline bioloogia, biotehnoloogia, mikrobioloogia ja viroloogia, üld- ja mikrobiokeemia, taimefüsioloogia õppetool; botaanika ja ökoloogia instituut: botaanika, taimeökoloogia, mükoloogia, ökofüsioloogia (alates 1998.a rakendusökoloogia) õppetool; zooloogia ja hüdrobioloogia instituut: üldine zooloogia, erizooloogia, loomaökoloogia, hüdrobioloogia õppetool; geograafia instituut: loodusgeograafia, inimgeograafia, geoinformaatika ja kartograafia õppetool; geoloogia instituut: geoloogia ja mineraloogia, rakendusgeoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia õppetool.
Teaduskonna allüksusteks kinnitati botaanikaaed ja zooloogiamuuseum (Zooloogia ja Botaanika Instituudi (ZBI) koosseisus). 1994. a loodi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi koosseisus loodusteaduste didaktika lektoraat.
1997. a moodustati geograafia instituudi juurde Välis-Eesti uuringute keskus.
1999. a viidi botaanikaaed teaduskonnast välja.
2004. a kuulus teaduskonna koosseisu: botaanika ja ökoloogia instituut: botaanika, mükoloogia, taimeökoloogia ja rakendusökoloogia õppetool; geograafia instituut: geoinformaatika ja kartograafia õppetool, inimgeograafia õppetool, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia õppetool; Välis-Eesti uuringute keskus; geoloogia instituut: geoloogia ja mineraloogia õppetool, paleontoloogia ja stratigraafia, rakendusgeoloogia õppetool; geoloogiamuuseum; molekulaar- ja rakubioloogi

Materjal

Materjal
Aastatel 2001—2002 andis Tartu ülikool ajalooarhiivi üle materjali 1944—1990. aastate alguseni, osaliselt kuni 1998. a. Esmajärjekorras anti üle nn lõpetatud nimistud, osaliselt ka suuremahuliste, kuid jätkuvate nimistute materjalid. Osa struktuuriüksuste materjale on veel üle andmata, sellest tuleneb erinevus nimistute arvu ja numbrite vahel. Isikutoimikud asuvad Tartu ülikooli arhiivis.
Nimistud on koostatud struktuuriüksuste kaupa.
Nim 1
Rektori kantselei 1944—1994
Ülikooli kantselei 1995—2000
Üldosakond 2000—
1011 s, sh 124 s asub Tartu ülikooli arhiivis
1944—1981
ENSV Hariduse Rahvakomissari, haridusministri, Rahvakomissaride Nõukogu ja Ministrite Nõukogu määrused ja korraldused. NSVL Kõrgemate Koolide Üleliidulise Komitee ja NSVL Kõrgema Hariduse Ministeeriumi käskkirjad ja instruktsioonid. Rektori käskkirjad põhitegevuse ja õppetöö kohta (alates 1965. a). Haldusprorektori korraldused põhitegevuse kohta.
Koondaruanded. TRÜ (Õpetatud) Nõukogu koosolekute protokollid. Teadusliku töö plaanid ja aruanded. TRÜ Õpetatud Nõukogu liikmete nimekirjad ja andmed doktori- ning kandidaadiväitekirjade kaitsmise kohta.
Kirjavahetus teadus- (sh teaduslike ekspeditsioonide plaanid), õppetöö-, allasutuste ja struktuuriüksuste töö organiseerimise, tähtpäevade, kirjastamis- (sh kirjastamisplaanid), üliõpilaste auhinnatööde ning majandus- ja finantsküsimustes, kohtutega juriidilistes küsimustes, ajalehtedes avaldatud artiklite kohta, ühiselamute, kehakultuuri- ja sporditöö, kino-fotokabineti töö, välislähetuste kohta. Välislähetuste aruanded.
Hoonete, maade ja varade üleandmise-vastuvõtmise aktid ning lepingud ja kirjavahetus ruumide kasutamise kohta. Töötajate avaldused elamispinna taotlemiseks ja kirjavahetus. Ajalooline ülevaade botaanikaaia kohta 1954 (s 236). Ajalooline ülevaade bioloogiajaama kohta (s 237). Ajalooline õiend Tartu ülikooli tegevusest 1802—1959 (s 377). Ülikooli põhikiri 1961 (s 443). TRÜ asjaajamise juhend 1973 (s 998).
Nim 2
Üld- ja üliõpilasosakond
1867 s
1944—1998
I. Ettevalmistusosakond ja vastuvõtutalitus
Ettevalmistusosakonna aruanded (1946—1991, vaheaegadega). Ettevalmistusosakonna tunnistuste registreerimise raamat (1963—1968). Vastuvõtukomisjoni koosolekute protokollid (1952—1985). Aruanded üliõpilaste vastuvõtu kohta (1953—1994). Vastuvõtueksamite ainekomisjonide esimeeste aruanded (1954—1991). Üliõpilastele korraldatud täienduseksamite protokollid (1945). Statistilised aruanded uute üliõpilaste vastuvõtu kohta (1944—1990). Uute üliõpilaste värbamiskampaania materjalid (1947—1948). Üliõpilaskandidaatide avalduste registreerimise raamatud (1947—1955). Teaduskondade üliõpilaskandidaatide avalduste registreerimise raamatud: usuteaduskond (1991—1996). õigusteaduskond (1957—1996), arstiteaduskond (1960—1996), ajalooteaduskond (1973—1996), ajaloo-keeleteaduskond (1956—1973), sotsiaalteaduskond (1995—1996), filoloogiateaduskond (1973—1996), filosoofiateaduskond (1992—1996), bioloogia-geograafiateaduskond (1962—1996), füüsika-keemiateaduskond (1965—1996), majandusteaduskond (1966—1996), matemaatika-loodusteaduskond (1956—1964), matemaatikateaduskond (1968—1996), sotsiaalteaduskond (1991—1996). Täiendava vastuvõtu üliõpilaskandidaatide registreerimise raamat (1986, 1995). Eriala vahetajate registreerimise raamat (1975). Väljapoole Eestit suunatavate sisseastujate registreerimise raamat (1974—1991) ja materjalid nende kohta (1985, 1990).
II. Õppe- ja üliõpilastalitus
Uute üliõpilaste vastuvõtuplaanid, eeskirjad ja kirjavahetus nende kohta (1944—1996). TRÜ rektoraadi koosolekute protokollid (1965—1966). Dekaanide koosolekute protokollid (1946—1948). Üliõpilaste ühiskondlik-poliitilise praktika nõukogu materjalid (1974—1986). Metoodikanõukogu tööplaanid, koosolekute protokollid, aruanded ja juhendid (1948—1991). Õppe-metoodilise töö plaanid ja aruanded (1945—1953). Õppeplaanid ja kirjavahetus õppetöö planeerimise kohta (1944—1992). Viisaastakuplaanid üliõpilaste arvu kohta (1945—1950). Statistilised plaanid üliõpilaste arvu kohta õppeaasta alguses (1946—1996) ja lõpus (1960—1986). Statistilised aruanded üliõpilaste kontingendi, lõpetajate ja eksamitulemuste (1945—1960), üliõpilaste kontingendi liikumise (1950—1990), eksamisessioonide tulemuste (1944—1990), üliõpilaste õppetööst osavõtu (1948—1953) kohta. Kuuaruanded üliõpilaste arvu kohta (1948—1980).
Õppeprogrammid ja kirjavahetus nende kohta (1945—1974). Kirjavahetus riigieksamikomisjonide koosseisu kinnitamise kohta, riigieksamite komisjonide esimeeste aruanded ja riigieksamite plaanid (1949—1991). Teaduskondade ja üleülikooliliste kateedrite õppe-kasvatustöö aastaaruanded (1949—1986). Õppe- ja menetluspraktika aruanded (1946—1987). Lepingud õppe- ja menetluspraktika baasidega (1951—1966). Kirjavahetus õppe- ja menetluspraktika kohta (1945—1975). Õppe-menetluspraktika eelarved (1951—1983). Väljapaistvate poliitikategelaste ja teadlaste nimeliste stipendiumite saajate materjalid (1945—1989). Kirjavahetus spetsialistide ettevalmistamise plaanide kohta (1955—1977). Noorte spetsialistide stažeerimise materjalid (1963—1990). Kirjavahetus õppe-kasvatustöö kohta (1944—1975). Kirjavahetus külalislektorite kohta, nende kutsumise plaanid ja aruanded (1975—1985). Kirjavahetus tagavara meditsiiniõdede ettevalmistamise kohta (1970—1979). Teaduskondade esitised õppekoormuse planeerimise kohta, õppekoormuse arvestus (1963—1986). Diplomite, lõpumärkide, üliõpilaspiletite ja õpinguraamatute tellimised, inventeerimisaktid ja aruanded nende kohta (1991—1996). Kirjavahetus majanduslikes ja organisatsioonilistes küsimustes (1945—1946, 1993—1994). Üliõpilaste nimekirjad (1944—1996). Diplomite väljaandmise registreerimise raamatud (1948—1997). Lõpumärkide väljaandmise registreerimise raamatud (1948—1991). Akadeemiliste tõendite väljaandmise registreerimise raamatud (1960—1993). Kirjavahetus õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise kohta, plaanid ja aruanded (1985—1992). Õppetöö revideerimise materjalid (1951—1983). Materjalid üliõpilaste õigusrikkumiste kohta (1958—1977). Õppejõudude loengute stenogrammid ja retsensioonid (1950—1969). Aruanded ja kirjavahetus üliõpilaste töö kohta kolhoosides (1953—1983).
III. Magistri- ja doktoriõpe
Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtumaterjalid (1995—1996). Magistri- ja doktoriõppe aruanded (1995). Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste nimekirjad (1995—1996). Magistrieksamite protokollid (1992—1993). Magistritööde kaitsmise komisjoni protokollid (1991—1993). Doktorieksamite protokollid (1992—1993). Magistridiplomite väljaandmise registreerimise raamat (1992—1998). Doktoridiplomite väljaandmise registreerimise raamat (1995—1998).
Nim 3
Kaugõppeosakond (1945—1990)
524 s
1945—1992
Õppeplaanid (1945—1990). Õppejõudude töökoormuse ja loengute temaatilised plaanid (1945—1954). Õppejõudude koostatud juhendid ja programmid (1955—1991), statistilised aruanded üliõpilaste arvu ja õppetöö tulemuste kohta (1945—1990). Koondaruanded lõpetajate eksamihinnetest (1971—1990). Kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta (1945—1991), üliõpilaste nimekirjad (1945—1991). Üliõpilaskandidaatide avalduste registreerimise raamatud (1952—1955). Aruanded õppetöö kohta (1948—1991). Akadeemiliste õiendite registreerimise raamat (1960—1992).
Nim 5
Ajaloo-keeleteaduskonna dekanaat (1944—1973)
342 s
1944—1973
Kateedrijuhatajate (hiljem teaduskonna õpetatud nõukogu) koosolekute protokollid, Õppeplaanid ja kirjavahetus õppeplaanide kohta. Teaduskonna ja kateedrite tööplaanid ja aruanded. Kirjavahetus teadusliku töö, õppetöö ja majanduslikes küsimustes.
Teaduskonna õpetatud nõukogu koosolekute protokollid. Õppemetoodilise komisjoni koosolekute protokollid. Aruanded ÜTÜ ringide tööst.
Loengute kontrollimise plaanid ja aruanded. Menetlus- ja pedagoogilise praktika plaanid, aruanded ning kirjavahetus. Loengute stenogrammid ja retsensioonid loengute kohta Riikliku eksamikomisjoni protokollid.
Õppeprogrammid ja kirjavahetus nende kohta. Õppejõudude ideelis-poliitilise töö individuaalplaanid.
Töötajate nimekirjad ja kirjavahetus kaadri komplekteerimise kohta. Üliõpilaste nimekirjad.
Nim 6
Ajalooteaduskonna dekanaat (1973—1991)
273 s
1971—1991
Dekaani korraldused. Teaduskonna nõukogu koosolekute protokollid. Metoodikakomisjoni tööplaanid, aruanded ja protokollid. Teaduskonna väljaarendamise perspektiivplaanid. Poliit- ja õppekasvatustöö plaanid ja aruanded. Teadusliku uurimistöö aruanded. Statistilised aruanded üliõpilaste arvu ja eksamitulemuste kohta (alates 1971/72. õa). Materjalid ajaloo-keeleteaduse lahutamise kohta. Tiigi 78 asuvate ruumide materjalid (1973—1980).
Õppeplaanid. Riigieksamikomisjonide protokollid. Õppejõudude, teenistujate ja üliõpilaste nimekirjad. Õpilaste Teadusliku Ühingu ajaloosektsiooni materjalid.
Nim 7
Arstiteaduskonna dekanaat (1944—)
477 s
1944—1983
Kateedrijuhatajate koosolekute protokollid (alates 1945). Riikliku eksamikomisjoni protokollid. Teaduskonna tööplaanid ja aruanded, õppeplaanid, õppetöökoormuse plaanid, kateedrite aruanded, ideelis-poliitilise kasvatustöö aruanded. Teadusliku uurimistöö aruanded (alates 1945). Kirjavahetus menetluspraktika läbiviimise, õppejõudude ja üliõpilaste teadusliku töö, õpikute kirjastamise, õppetöö organiseerimise, varustamise küsimustes. Töötajate nimekirjad (1948—1983). Üliõpilaste nimekirjad.
Nim 8
Bioloogia-geograafiateaduskonna dekanaat (1961—)
264 s
1961—1986
Teaduskonna nõukogu koosolekute protokollid, sh väitekirjade kaitsmiste kohta (1961—1986). Riikliku eksamikomisjoni protokollid (1961—1986). Õppemetoodilise komisjoni tööplaanid (1962—1986). Aruanded ja koosolekute protokollid, õppeplaanid, õppeaasta aruanded (1961—1985). Teadusliku uurimistöö aruanded (1961—1985). Koondaruanded lõpetajate hinnete ja üliõpilaste edasijõudmise kohta (1961—1986). Õppe-kasvatustöö aruanded (1961—1985). Riigieksamite ja diplomitööde kaitsmise protokollid (1961—1986). Üliõpilaste ja teenistujate nimekirjad (1961—1986). Kirjavahetus õppetöö ja majanduslikes küsimustes (1962—1975), sidemete loomisest välisriikidega ja välisriikidesse lähetamise küsimustes (1978).
Nim 9
Filoloogiateaduskonna dekanaat (1973—1991)
254 s
1975—1991
Teaduskonna nõukogu koosolekute protokollid. Teaduskonna õpetatud nõukogu koosolekute protokollid väitekirjade kaitsmise kohta. Metoodikakomisjoni koosolekute protokollid. Riiklike eksamikomisjonide protokollid riigieksamite kohta. Õppeplaanid. Koondaruanded lõpetajate eksamihinnete kohta. Õppetöö ja teadusliku töö aruanded. Kirjavahetus kaadri, õppetöö ja õppemetoodilistes küsimustes, sidemete loomisest välisriikidega, kvalifikatsiooni tõstmise ja stažeerimise küsimustes. Teaduskonna metoodikakomisjoni tööplaanid ja aruanded. Tööplaanid, kirjavahetus ja aruanded aspirantuuri kohta. Praktika-alased plaanid ja aruanded. Kirjavahetus kasvatustöö ja ühiselamute kontrolli, noorte spetsialistide töölesuunamise jm küsimustes. Teaduskonna väljaarendamise perspektiivplaanid. Dekaani korraldused. Üliõpilaste, õppejõudude ja teenistujate nimekirjad.
Nim 10
Füüsika-matemaatikateaduskonna dekanaat (1961—1967)
Füüsika-keemiateaduskonna dekanaat (1967—)
353 s
1961—1981
21.12.1965 hävis tulekahjus osaliselt füüsika-matemaatikateaduskonna arhiivi materjal aastatest 1961—1965 (õppeaastate aruanded, 1961—1962 teadustöö aruanded jm). Teaduskonna õppeaastate aruandeid säilitatakse ka õppeosakonnas (vt nim 2).
Koosolekute protokollid (1961—1981). Riigieksamite ja diplomitööde kaitsmise protokollid (1962—1981). Õppeplaanid (1961—1981). Õppeprogrammid (1962—1975). Õppeaastate aruanded (1961—1981). Statistilised aruanded üliõpilaste arvu ja eksamitulemuste kohta (1961—1980). Kirjavahetus õppetöö, kaadrialastes, organisatsioonilistes jm küsimustes (1961—1981). Õppemetoodilise komisjoni tööplaanid, aruanded ja koosolekute protokollid; aruanded õppesessioonide kohta (1963—1980). Õppejõudude, teenistujate ja üliõpilaste nimekirjad (1964—1981). Koondaruanded üliõpilaste edasijõudmise ja lõpetajate eksamihinnete kohta (1965—1980). Teadusliku uurimistöö aruanded ja plaanid (1962—1980).
Nim 11
Kehalise kasvatuse instituut (1944—1945)
Kehakultuuriteaduskonna dekanaat (1945—1955)
Arstiteaduskonna kehakultuuriosakond (1955—1963)
Kehakultuuriteaduskonna dekanaat (1963—)
488 s
1944—1984
Õppekavad ja programmid. Õppetöö aruanded ja tööplaanid (1944—1983). Kirjavahetus õppetöö organiseerimise, kaadrialastes, majanduslikes jm küsimustes (1944—1983). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1945—1983). Üliõpilaste auhinnatööde retsensioonid (1945—1946). Statistilised aruanded üliõpilaste arvu ja eksamisessioonist osavõtu kohta (1945—1984). Protokollid (1946—1983). Arstiteaduskonna nõukogu koosolekute protokollid kehakultuuri ja spordialaste väitekirjade kaitsmise kohta (1966—1975). Üliõpilaste, õppejõudude ja teenistujate nimekirjad (1944—1984). Õppetöö koormuse plaanid ja aruanded (1949—1960).
Nim 12
Majandusteaduskonna dekanaat (1968—)
73 s
1968—1977
Koosolekute protokollid (1968—1976). Kirjavahetus majandusteaduskonna väljaarendamise kohta (1968). Riikliku eksamikomisjoni protokollid (1968—1977). Metoodikakomisjoni tööplaanid, aruanded ja koosolekute protokollid (1968—1976). Õppeaasta aruanded (1968—1976). Teadusliku uurimistöö aruanded (1968—1975). Koondaruanded lõpetajate eksamihinnetest (1968—1975). Kirjavahetus õppetöö küsimustes (1968—1976). Üliõpilaste nimekirjad (1968—1976).
Nim 13
Matemaatika loodusteaduskonna dekanaat (1944—14.10.1947)
Füüsika-matemaatika- ja bioloogia-geograafiateaduskonna dekanaat (14.10.1947—15.12.1948)
Matemaatika-loodusteaduskonna dekanaat (15.12.1948—01.11.1961)
263 s
1944—1961
Koosolekute protokollid (1944—1961). Teadusliku töö aruanded (1958—1961). Õppeplaanid (1944). Õppeprogrammid (1945—1961). Aruanded (1944—1961). Kateedrite aruanded ja ettekanded õppetegevuse ja taastamistööde kohta (1944—1945). Sõjategevuse kahjude akt (1944). Kirjavahetus õppetöö organiseerimise kohta (1944—1960). Töötajate nimekirjad (1944—1961). Meteoroloogia observatooriumi ehituskavandid. Geofüüsika ja füüsika kateedrite väljaarendamise perspektiivplaani kavandid (1946). Materjalid ÜTÜ ringide töö kohta (1946—1958).
Nim 14
Matemaatikateaduskonna dekanaat (1967—)
196 s
1964—1983
Koosolekute protokollid (1967—1983). Riikliku eksamikomisjoni protokollid (1967—1972). Diplomitööde kaitsmise protokollid (1967—1983). Õppeplaanid (1964—1969). Metoodilise komisjoni tööplaanid ja aruanded (1967—1983). Teadusliku töö aruanded (1967—1982). Õppeaasta aruanded (1967—1983). Aruanded riigieksamite tulemuste kohta ja riigieksamite protokollid (1967—1983). Õppe-menetluspraktika aruanded (1967). Koondaruanded üliõpilaste edasijõudmise kohta (1967—1982). Kirjavahetus õppetöö organiseerimise küsimustes (1967—1982). Üliõpilaste nimekirjad (1967—1983). Materjalid sotsialistliku võistluse kohta (1977—1980). Teadusliku uurimistöö sektori ringkirjad (1980).
Nim 15
Metsandusteaduskonna dekanaat (1946—1951)
20 s
1946—1951
Õppeaasta aruanded (1946—1951). Riigieksamite protokollid ja riigieksamite tulemuste aruanded (1947—1950). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1949—1951). Praktika juhendid ja aruanded (1949—1950). Õppeprogrammid (1950). Kirjavahetus õppetöö organiseerimise küsimustes (1950). Teaduskonna arendamise viie aasta plaanid (1951—1955). Andmed teaduskonna ajaloo kohta (1940—1951).
Nim 16
Põllumajandusteaduskonna dekanaat (1944—1951)
47 s
1944—1951
Õppeaasta aruanded (1944—1951) ja tööplaanid (1948—1951). Kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1944—1951), teadusliku töö plaanid ja aruanded (1947—1951). Riigieksamite protokollid (1948—1951). Õppeprogrammid ja õppekavad (1946—1948). Kirjavahetus menetluspraktika läbiviimise ja õppetöö korraldamise küsimustes (1948—1951). Koosolekute protokollid (1945—1951).
Nim 17
Loomaarstiteaduskonna dekanaat (1944—1950)
Veterinaariateaduskonna dekanaat (1950—1951)
45 s
1944—1951
Õppeplaanid ja kirjavahetus õppeplaanide muutmise kohta (1944—1947). Õppeaasta aruanded ja plaanid (1944—1951). Kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1944—1950), teadusliku töö plaanid ja aruanded (1945—1951). Kirjavahetus ideelis-poliitilise kasvatustöö ja õppetöö korraldamise küsimustes (1946—1948). Õppeprogrammid (1945—1948) ja õppeplaanid (1946—1948). Aruanded riigieksamite tulemuste kohta (1947—1951). Protokollid (1946—1951).
Nim 18
Õigusteaduskonna dekanaat (1944—1954)
Õigus- ja majandusteaduskonna dekanaat (1954—1968)
Õigusteaduskonna dekanaat (1968—
344 s
1944—1977
Üliõpilaste nimekirjad (1944—1976). Õppeaasta aruanded (1945—1977). Aruanne õppe-, kasvatus-, teadusliku ja ühiskondliku töö kohta (1940—1950). Kirjavahetus õppetöö organiseerimise ja õppe-kasvatustöö küsimustes (1945—1976). Protokollid (1947—1977). Koondaruanded üliõpilaste edasijõudmise kohta (1948—1976). Teadusliku uurimistöö aruanded (1948—1976). Õppeplaanid ja programmid (1949). Üliõpilaste auhinnatööde teemad (1949).
Nim 19
Arstide täiendamise ja spetsialiseerumise kateeder (1963—1969)
Arstide, stomatoloogide ning farmatseutide täiendamise ja spetsialiseerumise teaduskond (1969—1995)
Arstiteaduskonna täienduskeskus (1995—)
12 s
1964—1995
Õppetöö ja täiendustsüklite plaanid (1980—1995). Kirjavahetus täiendus- ja spetsialiseerumiskursuste kohta (1974—1995). Õppekoormuste plaanid (1970—1980). Täiendus- ja spetsialiseerumiskursuslastele välja antud tunnistuste registreerimise raamatud (1964—1995). Õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise plaanid (1968—1991). Internide õppeplaanid ja programmid (1982, 1984, 1989).
Nim 20
Kehalise kasvatuse õppejõudude kvalifikatsiooni tõstmise teaduskond (1970—1990)
Täiendus- ja uurimiskeskus (1990—1993)
Ümberõppe- ja täienduskeskus (1993—1994)
Täienduskoolituskeskus (1994—?)
10 s
1979—1989
Metoodilise nõukogu protokollid (1979—1989). Kursuslaste arvestuskaardid (1979—1987) ja seminaridest osavõtjate arvestuskaardid (1986—1987). Välislektorite ankeedid (1979—1984).
Nim 21
Dialektilise ja ajaloolise materialismi kateeder (1946—1961)
Filosoofia kateeder (1961—1989)
162 s
1946—1982
Enne arhiivi üleandmist on kadunud õppe-, teadus- ja majandusküsimuste alane kirjavahetus aastatest 1973—1981, sotsialistliku võistluse dokumendid ja õppeprogrammid 1978—1979 ning metoodikakomisjoni 28.11.1978 koosoleku protokoll.
Õppeaasta aruanded (1946—1982). Koosolekute protokollid (1950—1981). Metoodikakomisjoni tööplaanid (1951—1981). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1951—1981). Õppetöökoormuse arvestuslehed (1952—1973) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1954—1981). Õppeprogrammid (1952—1982). Sotsialistliku võistluse aruanded (1978—1981).
Nim 22
Marksismi-leninismi kateeder (1944—1956)
NLKP ajaloo kateeder (1956—1989)
Sotsialismi ajaloo kateeder (1989—1990)
135 s
1944—1990
Õppeaasta aruanded (1944—1982). Koosolekute protokollid (1945, 1953—1990). Kirjavahetus ja juhendid teadusliku uurimistöö kohta. Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1945—1989). Õppetöökoormuse arvestuslehed (1970—1986) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1970—1990). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1977—1980).
Nim 23
Pedagoogika ja metoodika kateeder (1944—1991)
Pedagoogikakeskus (1991—)
149 s
1944—1981
Koosolekute protokollid (1944—1979). Õppeaasta aruanded (1945—1976) ja tööplaanid (1947—1976). Kirjavahetus metoodilise, õppekasvatustöö, poliitinformatsiooni läbiviimise, aspirantuuri jt küsimustes (1949—1963). Õppemetoodilise töö plaanid (1949—1963). Õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1965—1981). Teadusliku uurimistöö aruanded (1946—1980).
Nim 24
Poliitilise ökonoomia kateeder (1945—1991)
184 s
1946—1991
Koosolekute protokollid (1946—1990). Õppeaasta aruanded (1946—1983). Õppetöökoormuse arvestuse lehed (1952—1991) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1960—1991). Metoodikakomisjoni koosolekute protokollid (1960—1989). Õppeprogrammid (1977—1991, vaheaegadega). Teadusliku uurimistöö aruanded (1954—1991). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1980—1981).
Nim 25
Teadusliku kommunismi kateeder (1963—1989)
51 s
1963—1988/89
Enamik vanema perioodi dokumente on enne arhiivi andmist kadunud.
Koosolekute protokollid (1963—1989). Õppeaasta aruanded (1964—1988). Õppetöökoormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1964—1988). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded ning kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1965—1988). Sotsialistliku võistluse kokkuvõtted (1978—1987).
Nim 28
NSV Liidu rahvaste ajaloo kateeder (1940/41, 1944—1949)
NSV Liidu ajaloo kateeder (1949—1989)
184 s
1944—1983
NSVL rahvaste ajaloo ja Eesti ajaloo kateedrite aruanded (1944—1945), ajaloo kateedrite koosolekute tööplaan ja NSVL rahvaste ajaloo kateedri aruanne (1945—1946), NSVL rahvaste ajaloo ja Eesti ajaloo kateedrite teadusliku töö plaan ja aruanded (1945—1947). Ajaloo kateedrite ja kabinettide tööplaanid ja aruanded (1946—1948), teadusliku uurimistöö perspektiivplaan (1947—1950). Kirjavahetus õppetöö organiseerimise, majanduslikes ja teadusliku töö küsimustes (1947—1957).
Kateedrite koosolekute protokollid (1948—1983). Ajaloo osakonna üliõpilaste koosoleku protokoll (1950). Õppetöö jaotus (1950—1974).
Ajaloo kateedrite ja ajaloo kabineti tööplaanid ja NSVL ajaloo kateedri aruanded (1948—1950). Õppeprogrammid (1949), õppekoormuste tabelid (1949—1974).
Ülevaade kateedri õppe- ja kasvatustöö, teadusliku ja ühiskondliku töö arengust (1940—1950).
Ajaloo kabineti tööplaanid ja aruanded (1951—1952), NSVL ajaloo kateedri tööplaanid (1952—1953). Õppeprogrammid (1952—1957, 1959—1960, 1962—1983). Teadusliku töö plaanid, aruanded, temaatilised kaardid, retsensioonid (1948, 1951—1974).
Kateedri ajalugu, ajalooõpetajate nõupidamiste materjalid (1954—1957), ajaloolaste kokkutuleku materjalid (1958).
Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõtted (1974—1983).
Nim 29
Üldajaloo kateeder (1945—1993)
Üldajaloo õppetool (1993—)
162 s
1945—1991
Alates 1993. aastast kantakse arhiiviväärtusega arhivaalid ajaloo osakonna nimistusse nr 28.
Kateedri päevik (1945—1952). Koosolekute protokollid (1953—1994). Õppetöö aruanded (1947—1983). Teadusliku töö plaanid ja aruanded, kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1948—1990), õppejõudude töö kontrollimine (1949—1951), ülevaade kateedri ajaloost aastatel 1940—1951 (1952), õppekoormuse jaotus (1953—1987) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1963—1965, 1971—1987). Õppeprogrammid (1955, 1969—1970, 1974, 1981, 1983, 1991).
Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõte (1976—1982).
Nim 30
Anatoomia kateeder (1953—1966)
Anatoomia ja histoloogia kateeder (1966—1990)
Anatoomia kateeder (1990—1993)
Anatoomia instituut (1993—)
96 s
1953—1985
1975/76. õa dokumentatsioon ei ole säilinud.
Koosolekute protokollid (1953—1985). Aruanded ja tööplaanid (1953—1985). Teadusliku uurimistöö aruanded (1953—1985). Õppetöö koormuse arvestuse lehed (1953—1985) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1962—1985). Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõtted (1977—1984).
Nim 31
Histoloogia-embrüoloogia kateeder (1944—1950)
Anatoomia ja histoloogia kateeder (1950—1953)
Histoloogia-embrüoloogia kateeder (1953—1955)
Histoloogia kateeder (1955—1965)
Anatoomia ja histoloogia kateeder (1966—1990)
Histoloogia kateeder (1990—1993)
Anatoomia instituudi histoloogia õppetool (1993—)
11 s
1974—1997
Säilikud aastatest 1945—1973 on õppetooli juures.
Koosolekute protokollid (1974—1989), õppe- ja kasvatustöö aruanded (1973—1987). Teadustöö plaanid ja aruanded (1974—1997), õppekoormuse aruanded ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1973—1996).
Nim 32
Bioloogilise keemia kateeder (1948—1993)
Biokeemia instituut (1993—)
108 s
1948—1994
Dokumentatsioon aastatest 1949—1950 ei ole säilinud.
Koosolekute protokollid (1952—1994). Kateedri asutamisdokumendid, rektori käskkirjad, juhendid, ringkirjad ja majandusalane kirjavahetus (1948). Ainete programmid (1973—1977, 1982, 1984). Õppetöö koormuse arvestuse lehed (1951—1983) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1970—1985). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded, kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1952—1984). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1974—1984).
Nim 33
Galeenilise farmaatsia ja farmatseutilise keemia kateeder (1944—1966)
Farmaatsia kateeder (1966—1993)
Farmaatsia instituut (1993—)
136 s
1944—1983
Koosolekute protokollid (1944—1984). Õppeprogrammid (1974—1980). Teadusliku töö plaanid ja aruanded ning kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1945—1982). Tööplaanid ja aruanded (1946—1982). Õppekoormuse arvestusplaanid ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1967—1982). Sotsialistliku võistluse aruanded (1975—1981).
Nim 34
Farmakoloogia kateeder 1944—1993
Farmakoloogia instituut (1993—)
133 s
1944—1983
Koosolekute protokollid (1945, 1947—1983). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid(1944, 1947—1983). Õppeprogrammid (1978). Teadusliku uurimistöö aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1947—1983). Õppetöö koormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1949—1983). Sotsialistliku võistluse juhend, kohustused ja aruanne (1975—1982).
Nim 35
Füsioloogia ja bioloogilise keemia kateeder (1944—1948)
Füsioloogia kateeder (1948—1993)
Füsioloogia instituut (1993—)
42 s
1944—1984
Dokumentatsioon aastatest 1983—1984 osaliselt puudub.
Koosolekute protokollid (1950—1953, 1969—1982). Õppeaasta aruanded (1944—1984). Teadusliku töö plaanid ja aruanded (1945—1983), Õppetöö koormuse arvestuse lehed (1950—1984). Sotsialistliku võistluse aruanded (1977—1983).
Nim 36
Hospitaalkirurgia kateeder (1948—1971)
Hospitaalkirurgia ja topograafilise anatoomia kateeder (1971—1977)
Hospitaalkirurgia kateeder (1977—1993)
Kardioloogia kliinik (kardiotorakaalkirurgia õppetool) 1993—1999
Kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik (1999—)
51 s
1948—1975
Koosolekute protokollid (1951—1954, 1958—1962, 1965—1966, 1970—1971). Õppeaasta aruanded (1948—1950, 1952—1975), teadusliku töö plaanid ja aruanded (1953—1974, vaheaegadega), õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1964—1975) ja õppekoormuse arvestuslehed (1967—1975).
Nim 37
Hospitaalsisehaiguste kateeder (1944—1979)
Hospitaalsisehaiguste ja tuberkuloosi kateeder (1979—1992)
Sisekliinik (1992—)
136 s
1949—1983
Dokumendid aastatest 1944—1948 puuduvad.
Koosolekute protokollid (1949—1983), teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1949—1983), õppeaasta tööplaanid ja aruanded (1950—1983), õppekoormuse plaanid ja aruanded (1950—1983), õppeprogramm endokrinoloogias (1976), õppeaasta programmid ja metoodilised juhendid (1973—1983). Sotsialistliku võistluse aruanded (1977—1982).
Nim 38
Hügieeni kateeder (1944—1978)
Hügieeni ja tervishoiuorganisatsiooni kateeder (1978—1992)
Hügieeni ja tervishoiukorralduse kateeder (1992—1993)
Tervishoiu instituut (1993—)
159 s
1944—1983
Koosolekute protokollid (1945—1983). Õppeaasta aruanded (1944—1983) ja tööplaanid (1946—1983). Kateedri ajalooline ülevaade (1944). Õppetöö koormuse plaanid (1945—1983). Teadusliku töö aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1945—1982). Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõtted (1975—1982).
Nim 39
Mikrobioloogia kateeder (1944—1951)
Mikrobioloogia ja nakkushaiguste kateeder (1951—1955)
Nakkushaiguste, mikrobioloogia ja dermatoloogia kateeder (1955—1962)
Mikrobioloogia kateeder (1962—1993)
Mikrobioloogia instituut (1993—)
143 s
1944—1982
Koosolekute protokollid (1945—1982). Tööplaanid ja aruanded (1944—1982). Teadusliku uurimistöö aruanded ning kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1945—1982). Õppetöö koormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1947—1982). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1977—1981).
Nim 40
Nakkushaiguste, dermatoloogia ja veneroloogia kateeder (nakkushaiguste osakond) (1961—1992)
Nakkushaiguste kliinik (1992—1999)
82 s
1961—1983
Dokumendid aastatest 1944—1960 ei ole säilinud.
Koosolekute protokollid (1961—1983). Tööplaanid ja aruanded (1961—1983). Teadusliku uurimistöö aruanded (1961—1982). Õppekoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1961—1983). Õppeprogrammid (1970—1980).
Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõtted (1981—1982).
Nim 41
Dermatoloogia ja veneroloogia kateeder (1944—1955)
Nakkushaiguste, dermatoloogia ja veneroloogia kateeder (1955—1992)
Nakkushaiguste, dermatoloogia ja veneroloogia kateeder (dermatoloogia ja veneraloogia osakond) (1992—1999)
106 s
1945—1983
Õppeaasta plaanid ja aruanded (1948—1983). Õppeprogrammid. Teadusliku töö plaanid ja aruanded (1945—1983). Õppetöö koormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1959—1983). Sotsialistliku võistluse kohustused ((1978—1982).
Nim 42
Neuroloogia kateeder (1944—1955)
Neuroloogia ja sisehaiguste propedeutika kateeder (1955—1962)
Neuroloogia kateeder (1962—1966)
Neuroloogia ja neurokirurgia kateeder (1966—1992)
Närvikliinik (1992—)
112 s
1944—1983
Õppeaasta aruanded (1944—1983). Teadusliku töö plaanid ja aruanded (1945—1982). Õppetöö koormuse arvestuse lehed (1965—1982). Koosolekute protokollid (1950—1967, 1971—1983). Sotsialistliku võistluse kohustused (1974—1982).
Nim 44
Patoloogilise anatoomia kateeder (1944—1971)
Patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse kateeder (1971—1993)
Patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut (1993—)
181 s
1944—1982
Koosolekute protokollid (1944—1982). Õppeaasta aruanded (1946—1982). Teadusliku töö plaanid ja aruanded (1945—1981). Õppetöö koormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1946—1982). Sotsialistliku võistluse kohustused (1977—1981).
Nim 45
Patoloogilise füsioloogia kateeder (1944—1955)
Teaduskonna sisehaiguste ja patoloogilise füsioloogia kateeder (1955—1973)
Patoloogilise füsioloogia kateeder (1973—1993)
Patoloogilise füsioloogia õppetool (1993—)
103 s
1949—1993
Õppeaasta aruanded ja teadusliku töö aruanded aastatest 1985—1993 pole säilinud.
Alates 1993. a korrastatakse dokumente üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis (vt nim 111).
Koosolekute protokollid (1949—1955, 1961—1992). Õppeaasta aruanded (1949—1983). Õppeprogrammid. Teadusliku töö plaanid ja aruanded (1950—1985). Õppetöö koormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1952—1993). ÜTÜ materjalid (1984—1989). Sotsialistliku võistluse kohustused (1976—1986).
Nim 46
Sünnitusabi, günekoloogia ja pediaatria kateeder (1944—1959)
Pediaatria kateeder (1960—1992)
Lastekliinik (1992—)
119 s
1944—1987
Koosolekute protokollid (1945—1955, 1957—1987). Õppeaasta aruanded (1944—1983). Tööplaanid ja aruanded (1945—1983). Teadusliku töö plaanid, aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1945—1983). Õppetöö koormuse arvestuse lehed, õppejõudude individuaaltööplaanid ja ajajaotusplaanid (1964—1984). Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõtted (1974—1983).
Nim 48
Sisehaiguste propedeutika kateeder (1945—1950)
Hospitaalsisehaiguste ja sisehaiguste propedeutika kateeder (1950—1952)
Sisehaiguste propedeutika kateeder (1952—1956)
Neuroloogia ja sisehaiguste propedeutika kateeder (1956—1960)
Sisehaiguste propedeutika kateeder (1960—1993)
79 s
1945—1983
Koosolekute protokollid (1945—1977). Õppeaasta tööplaanid ja aruanded (1947—1983). Teadusliku töö plaanid ja aruanded (1947—1982). Õppeprogrammid (1948—1955). Õppetöö koormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1949—1983). Sotsialistliku võistluse kohustused (1978—1983).
Nim 49
Spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateeder (kehakultuuriteaduskond)
(1964—1971)
Spordimeditsiini ja ravikehakultuuri kateeder (arstiteaduskond)
(1971—1992)
Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik (1992—)
45 s
1964—1983
Koosolekute protokollid (1964—1965). Õppeaasta aruanded (1970—1983). Teadustöö aruanded (1966—1983, vaheaegadega). Õppekoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1964—1983). Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõtted (1981—1982).
Nim 50
Kirurgilise stomatoloogia kateeder (1944—1948)
Terapeutilise stomatoloogia kateeder (1945—1948)
Ortopeedilise stomatoloogia kateeder (1945—1949)
Kirurgilise ja terapeutilise stomatoloogia kateeder (1948—1949)
Stomatoloogia kateeder (1949—1993)
Stomatoloogia kliinik (1993—)
31 s
1962—1975
Dokumentatsioon aastatest 1944—1969 pole säilinud.
Koosolekute protokollid (1970—1976). Õppeaasta aruanded (1970—1976). Teadusliku töö aruanded, plaanid ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1962—1975).) Õppetöö koormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1970—1975).
Nim 51
Sünnitusabi ja günekoloogia kateeder (1944—1992)
Naistekliinik (1992—)
108 s
1945—1982
Õppeaasta aruanded (1944—1983). Teadusliku töö aruanded ja plaanid (1946—1981). Koosolekute protokollid (1951—1985). Õppetöö koormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1950—1982). Sotsialistliku võistluse kohustused (1977—1981).
Nim 52
Teaduskonnakirurgia kateeder
Teaduskonna-, operatiivkirurgia ja topograafilise anatoomia kateeder (1954—1971)
Teaduskonnakirurgia kateeder (1971—1993)
Kirurgiakliinik (1993—)
67 s
1944—1986
Dokumendid aastatest 1965—1983 on osaliselt hävinud.
Koosolekute protokollid (1947—1965, 1977—1986). Õppeaasta aruanded (1944—1966, 1983—1986). Õppeprogrammid (1977—1986). Kirjavahetus teadusliku töö alastes (1945), majanduslikes (1946, 1964—1965) ja õppetöö läbiviimise (1947, 1964—1965) küsimustes. Teadusliku töö aruanded ja plaanid (1946—1966, 1983—1986). Õppetöö koormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1946—1966, 1983—1986). Sotsialistliku võistluse kohustused (1983—1985).
Nim 53
Teaduskonnasisehaiguste kateeder (1944—1955)
Teaduskonnasisehaiguste ja patoloogilise füsioloogia kateeder (1955—1973)
Teaduskonnasisehaiguste kateeder (1973—1992)
Sisekliinik (1993—)
103 s
1946—1992
Sisaldab ka patoloogilise füsioloogia kateedri õppeaasta aruandeid, teadustöö aruandeid ja õppekoormuse arvestuse lehti aastatest 1955—1973.
Koosolekute protokollid (1951—1956, 1977—1991). Aruanded (1946—1983) ja tööplaanid (1953—1983). Teadustöö aruanded (1952—1983, 1991—1992). Õppekoormuse arvestuse lehed (1951—1990). Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõtted (1977—1983).
Nim 54
Üld- ja propedeutilise kirurgia kateeder (1945—1948)
Üldkirurgia kateeder (1948—1976)
Üldkirurgia, anestesioloogia ja reanimatoloogia kateeder
Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik (1993—)
117 s
1946—1984
Sotsialistliku võistluse kokkuvõtete toimikud aastatest 1975—1983 on hävinud.
Koosolekute protokollid (1967—1984). Õppeaasta tööplaanid ja aruanded (1946—1984). Teadustöö aruanded (1947—1983). Õppejõudude individuaalsed tööplaanid ja õppekoormuse arvestuslehed (1948—1984).
Nim 55
Geograafia kateeder (1944—1968)
Füüsilise geograafia kateeder (1968—1992)
Geograafia instituut (1993—)
92 s
1944—1973
Koosolekute protokollid (1945—1974). Õppeaasta aruanded (1944—1974). Kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1944—1973), teadustöö plaanid ja aruanded (1948—1974). Õppetöö koormuse arvestuse lehed (1944—1974).
Nim 57
Üldise geoloogia ja geomorfoloogia kateeder (1944—1958)
Paleontoloogia ja stratigraafia kateeder (1945—1950)
Mineraloogia ja petrograafia kateeder (1945—1958)
Mineraloogia ja paleontoloogia kateeder (1950—1958)
Geoloogia ja mineraloogia kateeder (1958—1992)
Geoloogia instituut (1992—)
163 s
1944—1987
Dokumendid aastatest 1944—1975 on säilinud lünklikult.
Koosolekute protokollid (1945—1978, vaheaegadega). Õppeaasta aruanded (1944—1986, vaheaegadega). Kateedrite tööplaanid ja aruanded (1945—1952). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded ning kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1945—1987, vaheaegadega). Õppekoormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaaltööplaanid (1956—1989, vaheaegadega).
Nim 58
Majandusgeograafia kateeder (1968—1992)
Geograafia instituut (1992—)
96 s
1968—1992
Koosolekute protokollid (1968—1992). Õppeaasta aruanded (1968—1986). Teadusliku töö plaanid, aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö kohta (1968—1991). Õppetöö koormuse arvestamise lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1963—1992). Õppeprogrammid (1972—1991). Teaduslik-metoodilise konverentsi materjalid (1984, 1989). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1976—1986).
Nim 59
Zooloogia kateeder (1944—1991)
Zooloogia ja hüdrobioloogia instituut (1992—)
121 s
1944—1978
Koosolekute protokollid (1944—1978). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1944—1978). Teadusliku töö plaanid, aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö kohta (1946—1978). Õppetöö koormuse arvestamise lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1963—1978). Õppe- ja menetluspraktika aruanne (1961—1965). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1975—1977).
Nim 61
Botaanika kateeder (1944—1945)
Taimesüstemaatika ja geobotaanika kateeder (1945—1986)
Botaanika ja ökoloogia kateeder (1986—1992)
Botaanika ja ökoloogia instituut (1993—)
130 s
1941—1983
Koosolekute protokollid (1941, 1945—1983). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1944—1983). Teadusliku töö plaanid, aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö kohta (1946—1982). Õppetöö koormuse arvestamise lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1952—1983). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1977—1982).
Nim 62
Eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder (1944—1946)
Eesti keele kateeder (1946—1992)
137 s
1944—1991
Dokumentidest puuduvad õppetöö koormuse arvestuse toimikud (1970—1972), tööplaanid ja aruanded (1972—1973).
Koosolekute protokollid (1944—1991). Õppetöö plaanid ja -aruanded (1941—1942, 1944—1989). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1947—1989), kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1945—1975). Õppetöö koormuse arvestuse lehed (1952—1990), õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1975—1990). Õppeprogrammid. Sotsialistliku võistluse materjalid (1977—1986).
Nim 63
Kirjanduse kateeder (1944—1947)
Rahvaluule kateeder (1944—1947)
Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder (1947—1993)
163 s
1944—1993
Alates 1993. a peetakse dokumentatsiooni eesti filoloogia osakonnas, nimistu 63 liideti nimistuga 62.
Koosolekute protokollid (1945—1994). Kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1946—1969), teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1948—1992). Õppeprogrammid (1946—1991, vaheaegadega). Õppeaasta töökavad ja aruanded (1944—1986). Diplomitööde temaatika (1947—1974). Ülevaade kaitstud diplomitöödest (1966—1970). Õppetöö koormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1944—1987). Kirjavahetus õppetöö küsimustes (1949—1968). Koosseisu nimekirjad (1945—1969). Sotsialistliku võistluse aruanded (1983—1985).
Nim 64
Inglise keele kateeder (1961—1972)
Inglise filoloogia kateeder (1972—1992)
97 s
1961—1992
Alates 1992/93. õa peetakse dokumentatsiooni ja asjaajamist germaani-romaani filoloogia osakonnas. Senine nimistu 64 liideti endise saksa filoloogia kateedri nimistuga nr 66.
Õppeaasta tööplaanid ja aruanded (1961—1990). Teadusliku töö aruanded (1961—1990). Õppekoormuse arvestamise lehed (1964—1973) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1973—1992). Diplomieelse praktika ja tõlkepraktika aruanded (1978—1984). Õppeprogrammid (1978). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1978—1983).
Nim 65
Klassikalise filoloogia kateeder (1944—1954)
Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateeder (1954—1971)
Väliskirjanduse kateeder (1980—1992)
100 s
1944—1969, 1980—1992
Dokumentidest ei ole säilinud sotsialistliku võistluse materjalid ja õppeprogrammid.
Alates 1992/93. õa peetakse dokumente germaani-romaani filoloogia osakonnas (nim 66).
Koosolekute protokollid (1944—1972, 1980—1985). Õppeaasta aruanded (1945—1970, 1980—1987). Õppeprogrammid (1980—1985). Teadusliku töö aruanded (1945—1969, 1981—1992).
Õppetöö koormuse arvestuse lehed (1951—1970, 1980—1988) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1970, 1980—1989).
Nim 66
Lääne-Euroopa keelte kateeder (1947—1953)
Lääne-Euroopa kirjanduse kateeder (1947—1954)
Võõrkeelte kateeder (1948—1961)
Saksa keele kateeder (1961—1972)
Saksa filoloogia kateeder (1972—1992)
Saksa filoloogia õppetool (1992—)
141 s
1947—1984
Vt ka nim 65 (Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateeder) ja nim 72 (võõrkeelte kateeder).
Koosolekute protokollid (1951—1984). Õppeaasta aruanded (1947—1984). Õppeprogrammid (1947—1978). Teadusliku töö plaanid ja aruanded (1948—1983) ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1947—1964). Õppekoormuse arvestuse lehed (1950—1984) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1961—1984). Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõtted (1979—1984).
Nim 67
Eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder (1944—1946)
Soome-ugri keelte kateeder (1944—1992)
158 s
1945—1992
Alates 01.09.1992 peetakse dokumente eesti filoloogia osakonnas (nim 62).
Protokollid (1984—1992). Tööplaanid (1945—1983) ja aruanded (1947—1987). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1945—1992). Teadusliku uurimistöö perspektiivtööplaan (1947—1950). Õppeprogrammid. Diplomieelse praktika aruanded, plaanid ja sellealane kirjavahetus (1978—1991). Õppekoormuse plaanid (1945—1990) ja õppejõudude individuaaltööplaanid (1971—1990). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1978—1987).
Nim 68
Slaavi ja balti filoloogia kateeder (1944—1948)
Vene keele, slaavi ja balti filoloogia ning vene kirjanduse kateeder (1948—1950)
Vene keele kateeder (1950—1992)
Vene filoloogia osakond (1992—)
166 s
1946—1993
Koosolekute protokollid (1946—1991) Tööplaanid (1946—1983) ja aruanded (1949—1979). Õppekoormuse tabelid (1947—1993). Õppeprogrammid (1948—1990). Teadusliku töö aruanded, plaanid ja kirjavahetus teadusliku töö kohta (1949—1990). Kirjavahetus õppetöö korraldamise küsimustes (1949—1964). Sotsialistliku võistluse kohustused (1977—1982).
Nim 69
Vene keele õpetamise metoodika kateeder (1975—1991)
14 s
1975—1991
Alates 1991/92. õa peetakse dokumente ühises keelekeskuse loetelus ja arhiiviväärtusega arhivaalid kantakse nimistusse 71.
Õppeaasta plaanid ja aruanded (1979—1981). Teadustöö aruanded (1978—1991, vaheaegadega). Õppekoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1975—1991, vaheaegadega). Teaduslik-metoodilise konverentsi materjalid (1983). Sotsialistliku võitluse materjalid (1977—1978).
Nim 70
Vene kirjanduse kateeder (1948—1992)
156 s
1948—1992
Koosolekute protokollid (1956—1990). Õppeprogrammid (1952—1972). Õppeaasta tööplaanid ja aruanded (1953—1991). Õppekoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1955—1992). Teadusliku uurimistöö aruanded (1949—1991). Teaduslike konverentside ja seminaride materjalid. Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1977—1988).
Nim 71
Võõrkeelte kateeder (1971—1991)
117 s
1971—1991
Dokumendid aastatest 1948—1961 kajastuvad saksa keele kateedri nimistus nr 65.
Koosolekute protokollid (1972—1990). Tööplaanid ja aruanded (1972—1990). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1972—1990). Õppekoormuse arvestuslehed ja materjalid teiste teaduskondade teenindamise kohta (1972—1991). Õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1972—1991). Teaduslik-metoodiliste konverentside materjalid (1972—1990). Tööplaanid, aruanded ja kirjavahetus aspirantide kohta (1973—1991). Eesti NSV kõrgkoolide võõrkeelte kateedrite tööplaanid (1976—1987). Kroonika (1985—1991).
Nim 72
Analüütilise keemia kateeder (1948—1993)
77 s
1948—1981
Puuduvad teadusliku uurimistöö aruanded kuni 1974. a.
Koosolekute protokollid (1951—1981). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1951—1981). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1974—1981). Õppeprogrammid. Õppekoormuse arvestuslehed (1958—1981). Õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1976—1981). Sotsialistliku võistluse kohustused (1978—1980).
Nim 73
Anorgaanilise keemia kateeder (1944—1992)
Anorgaanilise keemia õppetool (1992—)
192 s
1944—1986
Koosolekute protokollid (1948—1986). Loengute ja praktikumide külastamise aruanded (1948—1966). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1944—1986). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1946—1985). Õppeprogrammid. Õppekoormuse arvestuslehed (1964—1986) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1964—1986). Spetsialiseerumispraktika aruanded (1981—1986). Sotsialistliku võistluse kohustused (1980—1985).
Nim 74
Eksperimentaalfüüsika kateeder (1958—1993)
110 s
1958—1986
Koosolekute protokollid (1958—1986). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1948—1986). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1958—1985). Õppeprogrammid. Õppekoormuse arvestuslehed (1958—1986). Õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1971—1986). Spetsialiseerumise praktika aruanded (1981—1986). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1977—1985).
Nim 75
Orgaanilise keemia kateeder (1945—1993)
Orgaanilise keemia instituut (1993—)
105 s
1945—1981
Dokumentatsioon on säilinud osaliselt: puuduvad õppeaasta aruanded (1966—1967), õppetöö koormuse lehed (1950—1951), teadustööde aruanded (1966—1969), õppeprogrammid (1963, 1966, 1976, 1970).
Koosolekute protokollid (1945—1981). Õppeaasta aruanded (1945—1981). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1945—1980). Õppeprogrammid. Õppekoormuse arvestuslehed (1946—1981) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1971—1981). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1980).
Nim 76
Teoreetilise füüsika kateeder (1945—1993)
Teoreetilise füüsika instituut (1993—)
93 s
1945—1973
Koosolekute protokollid (1944—1974, vaheaegadega). Õppeaasta aruanded (1945—1974). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1945—1973). Õppekoormuse arvestuslehed (1945—1974) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1971—1974).
Nim 77
Füüsika kateeder (1944—1958)
Üldfüüsika kateeder (1958—1993)
158 s
1944—1986
Koosolekute protokollid (1944—1986). Tööplaanid ja aruanded (1945—1986). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1972—1985). Õppekoormuse arvestuslehed (1972—1985). Õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1948—1974). Õppeprogrammid (1946—1986, vaheaegadega). Sotsialistliku võistluse kohustused ja kokkuvõtted (1977—1986).
Nim 78
Kehalise kasvatuse ja spordi kateeder (1947—1990)
113 s
1947—1990
Dokumentatsioon on säilinud osaliselt: puuduvad teadusliku töö plaanid, aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1969—1970, 1972—1974), õppetöö koormuse arvestamise lehed ning õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1969—1975), tööplaanid ja aruanded (1970—1975).
Koosolekute protokollid (1950—1985). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1947—1988, vaheaegadega). Õppetöö koormuse arvestamise lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1963—1988, vaheaegadega). Kirjavahetus õppe- ja sporditöö kohta (1977—1987). Teadusliku töö plaanid ja aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1952—1989, vaheaegadega). Viisaastaku teadustöö aruanded (1980—1985). Sotsialistliku võistluse kohustused ja tulemused (1978—1985).
Nim 79
Kergejõustiku kateeder (1946—1993)
Spordipedagoogika instituut (1993—)
22 s
1977—1981
Koosolekute protokollid (1977—1980). Tööplaanid, õppe-kasvatustöö aruanded (1977—1981). Teadustöö aruanded (1977—1980). Õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1977—1981). Praktikaalased juhendid ja aruanded (1977—1981). Õppemetoodilised juhendid (1978). Sotsialistliku võistluse aruanded ja kokkuvõtted (1977—1980).
Nim 80
Spordifüsioloogia kateeder (1971—?)
44 s
1971—1984
Koosolekute protokollid (1971—1982). Tööplaanid (1971—1983) ja aruanded (1971—1975).
Teadusliku uurimistöö aruanded (1971—1984).
Õppekoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1971—1984).
Õppeprogrammid ja õppeainete temaatilised plaanid (1976—1977).
Nim 81
Sportmängude kateeder (1944—1993)
Spordipedagoogika instituut (1993—)
26 s
1965—86
Tööplaanid ja aastaaruanded (1965—1986). Teadustöö plaanid ja aruanded (1963—1972). Õppejõudude individuaalsed tööplaanid ja õppekoormuse arvestuslehed (1965—1971). Kirjavahetus õppetöö (1967—1973) ning organisatsioonilistes ja majanduslikes küsimustes (1967—1968).
Nim 84
Võimlemise kateeder (1944—1984)
Võimlemise ja biomehaanika kateeder (1984—1993)
Võimlemise didaktika lektoraat (1993—)
102 s
1946—1996
Koosolekute protokollid (1946—1992). Tööplaanid (1947—1978) ja õppeaasta aruanded (1949—1996). Teadusliku töö aruanded (1950—1996, vaheaegadega). Õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1964—1996), õppekoormuse aruanded (1978—1996). Töötajate nimekirjad ja andmelehed (1993—1996). Doktorantide nimekirjad ja õppedokumendid (1993—1996).
Nim 85
Kaubandusökonoomika kateeder (1954—1968)
Kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise kateeder (1968—1977)
Kaubanduseökonoomika kateeder (1982—1992)
Kaubanduse õppetool (1992—)
82 s
1954—1977
Koosolekute protokollid (1954—1977). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1954—1977). Teadusliku töö aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1955—1977). Õppetöö koormuse arvestamise lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1963—1977).
Nim 86
Majandusküberneetika ja statistika kateeder (1971—1992)
Majandusinformaatika ja -modelleerimise instituut (1992—)
71 s
1971—1992
Koosolekute protokollid (1987—1992). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1971—1987). Teadusliku töö aruanded (1971—1991). Õppetöö koormuse arvestamise lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1971—1991). Õppeprogrammid (1971—1977).
Nim 87
Tööstusökonoomika kateeder (1958—1960)
Raamatupidamise kateeder (1960—1990)
Raamatupidamise ja analüüsi kateeder (1990—1992)
Rahanduse ja arvestuse instituut (1992—)
158 s
1958—1992
Koosolekute protokollid (1958—1991). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1958—1990). Teadusliku töö aruanded (1958—1991). Õppetöö koormuse arvestamise lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1958—1991). Teaduslik-metoodilise konverentsi materjalid (1984—1991). Sotsialistliku võistluse materjalid (1974—1988).
Nim 88
Rahanduse ja krediidi kateeder (1958—1992)
Rahanduse ja arvestuse instituut (1992—)
142 s
1958—1992
Koosolekute protokollid (1958—1992). Tööplaanid ja aruanded (1958—1987). Teadusliku uurimistöö plaanid, aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1958—1991). Õppetöökoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1958—1991). Sotsialistliku võistluse kohustused (1977—1985).
Nim 89
Rahvamajandusharude ökonoomika kateeder (1968—1992)
Majanduspoliitika ja riigimajanduse instituut (1992—1997)
Rahvamajanduse instituut (1997—)
101 s
1968—1992
Koosolekute protokollid (1968—1990). Tööplaanid ja aruanded (1968—1987). Teadusliku uurimistöö aruanded (1968—1991). Õppetöökoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1968—1992). Õppeprogrammid (1986—1987). Sotsialistliku võistluse kohustused (1977—1987).
Nim 90
Geomeetria kateeder (1945—1962)
Algebra ja geomeetria kateeder (1962—1993)
139 s
1944—1983
Koosolekute protokollid (1945—1983). Õppeaasta aruanded (1944—1983). Teadusliku töö aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1945—1982). Õppetöö plaanid (1945—1981) ja programmid (1947—1982). Õppetöö juhendid mittestatsionaarsetele üliõpilastele (1954—1960). Kirjavahetus majanduslike küsimuste (1946) ja õppetöö korraldamise (1948—1951) kohta. Õppetöö koormuse arvestamise lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1947—1983). Sotsialistliku võistluse juhendid ja kokkuvõtted (1977—1982).
Nim 92
Matemaatika õpetamise metoodika kateeder (1965—1993)
124 s
1965—1993
Dokumentatsioon on säilinud osaliselt: puuduvad õppeaasta aruanded aastatest 1988—1993, teaduslik-metoodilise konverentsi materjalid ja sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded.
Koosolekute protokollid (1965—1992). Õppeaasta aruanded ja tööplaanid (1965—1992, vaheaegadega). Õppeprogrammid (1965—1992). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded ning kirjavahetus teadusliku töö küsimuste (1965—1992). Õppekoormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1965—1993).
Nim 93
Matemaatilise analüüsi kateeder (1945—1993)
Puhta matemaatika instituut (1993—)
167 s
1945—1993
Koosolekute protokollid (1945—1992). Õppeprogrammid (1947—1986). Teadusliku uurimistöö plaanid (1945—1988) ja aruanded (1945—1992). Kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1945—1975). Õppetöö koormuse arvestuse lehed (1945—1975) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1975—1993). Sotsialistliku võistluse materjalid (1978, 1984—1986).
Nim 94
Matemaatilise statistika ja programmeerimise kateeder (1969—1979)
Matemaatilise statistika kateeder (1979—1993)
Matemaatilise statistika instituut (1993—)
60 s
1969—1984
Matemaatilise statistika ja programmeerimise kateedri ja arvutusmatemaatika kateedri ühisprotokolle õppeaastatest 1969/70—1973/74 säilitatakse rakendusmatemaatika instituudi juures (nim 95).
Kateedri koosolekute protokollid (1974—1979). Õppeprogrammid, õppetöö aruanded (alates 1970/71. õa). Teadusliku uurimistöö aruanded. Õppekoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid. Üleliidulise teaduslik-tehnilise konverentsi "Mitmemõõtmelise statistilise analüüsi kasutamine majanduses ja produkti kvaliteedi hindamisel" programm ja teesid (28.-30.09.1977). Kirjavahetus NSVL TA korrespondentliikme S. S. Lavroviga külalisloengute kohta (1977—1978).
Nim 95
Teoreetilise mehaanika kateeder (1945—1965)
Teoreetilise mehaanika ja astronoomia kateeder (1965—1967)
Teoreetilise mehaanika kateeder (1967—1993)
Rakendusmatemaatika instituut (1993—)
152 s
1945—1983
Koosolekute protokollid (alates 1947. a), tööplaanid (alates 1949. a). Õppeaasta aruanded. Õppeprogrammid (alates 1951. a) ja õppeplaanid (alates 1960. a). Teadusliku töö plaanid (alates 1952. a). Kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (alates 1957. a). Õppejõudude koormuse plaanid (alates 1961/62. õa) ning arvestuslehed ja individuaalsed tööplaanid (alates 1970. a).
Nim 96
Kriminaalõiguse ja -protsessi kateeder (1944—1993)
Kriminaalõiguse õppetool (1993—)
62 s
1967—1986
Dokumentatsioon on säilinud osaliselt: puuduvad dokumendid aastatest 1945—1967 (osaliselt kuni 1980. a).
Koosolekute protokollid (1969—1970, 1973—1986). Tööplaanid ja aruanne (1968—1969, 1972—1981). Teadusliku uurimistöö plaanid, aruanded ja kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1969, 1971—1980). Õppekoormuse arvestamise lehed (1967—1969) ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1973—1980). Sotsialistliku võistluse kohustused ja aruanded (1977—1979).
Nim 97
Haldusõiguse kateeder (1944—1950)
Riigiõiguse kateeder (1944—1947)
Rahvusvahelise avalikõiguse kateeder (1944—1947)
Riigi- ja rahvusvahelise avalikõiguse kateeder (1947—1950)
Riigiõiguse ja halduse kateeder (1950—1957)
Riigi- ja haldusõiguse kateeder (1957—1993)
Riigi- ja haldusõiguse õppetool (1993—)
183 s
1944—1992
Alates 1993. a teostatakse õppetooli asjaajamist ja peetakse dokumentatsiooni avaliku õiguse instituudis, nimistu 97 liideti nimistuga 96.
Koosolekute protokollid (1959—1992). Tööplaanid ja aruanded (1944—1986). Õppeprogrammid (1978—1991, vaheaegadega). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded ning kirjavahetus teadusliku töö küsimustes (1945—1991). Rahvusvahelise avalikõiguse kateedri ja riigiõiguse kateedri semestriaruanded (1945). Õppekoormuse arvestuse lehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1957—1991). Sotsialistliku võistluse aruanded ja kohustused (1979—1986).
Nim 98
Riigi ja õiguse ajaloo kateeder (1944—1993)
Eesti riigi ja õiguse ajaloo õppetool (1993—)
78 s
1965—1983
Dokumendid aastatest 1944—1965 hävisid 21.12.1965 TÜ peahoone põlengus. Alates 1993. a teostatakse asjaajamist eraõiguse instituudis, nimistu 98 liideti nimistuga nr 99.
Koosolekute protokollid (1965—1983). Tööplaanid ja aruanded (1965—1982). Teadusliku uurimistöö aruanded (1966—1981). Õppekoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1965—1983). Sotsialistliku võistluste aruanded (1980—1982).
Nim 99
Tsiviilõiguse ja -protsessi kateeder (1944—1993)
Tsiviil- ja kaubandusõiguse õppetool (1993—)
70 s
1965—1986
Dokumendid aastatest 1944—1965 hävisid 21.12.1965 TÜ peahoone põlengus.
Koosolekute protokollid (1966—1986). Tööplaanid ja aruanded (1965—1982). Teadusliku uurimistöö aruanded (1966—1981). Õppekoormuse arvestuslehed ja õppejõudude individuaalsed tööplaanid (1965—1983). Õppeprogrammid. Menetluspraktika aruanne (1985—1986). Sotsialistliku võistluste aruanded (1980—1986).
Nim 100
Aeroionisatsiooni ja elektriaerosoolide probleemlaboratoorium (1964—1983)
Aeroelektrilaboratoorium (1983—1993)
228 s
1956—1983
Eesti NSV MN korraldused, otsused, ettepanekud, kirjavahetus jt materjalid laboratooriumi kategooria, organiseerimise, revideerimise jt küsimustes (1960—1983). NSVL ja ENSV Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeeriumi käskkirjad ja kirjavahetus laboratooriumiga seotud küsimustes (1977). Juhataja korraldused (1973—1982). Kodukord. Koosolekute protokollid (1970—1982). Lepingud ja kirjavahetus teadusliku töö ja selle organiseerimise küsimustes (1956—1983). Aparaatide kirjeldused, stendilehed ja kirjavahetus üleliiduliste ja välismaal peetud näituste küsimustes (1956, 1958—1982). Kirjavahetus aparaatide tellimise asjus (1957) ja teadustööde publitseerimise (1961) asjus. Juurutamiseks soovitatud aparaatide register ja kirjavahetus juurutamise küsimustes (1960—1981). Teadusliku töö plaanid ja aruanded (1959—1982). Perspektiivplaanid (1964—1975). Õiendid teadusliku töö küsimustes (1959). Teaduslike konverentside materjalid ja kirjavahetus (1960—1982). Teaduslike uurimistööde ja dissertatsioonide kaitsmisega seotud materjalid (1962). Kirjavahetus organisatsioonilises, teadustöö, enesetäiendamise, kirjastamise, juurutamise jm küsimustes (1960—1982). Leiutiste kirjeldused (1959—1965).
Nim 101
Probleemlabor Arvutuskeskus (1959—1982)
Informatsiooni- ja arvutuskeskus (1982—1983)
Arvutuskeskus (1983—2000)
Infotehnoloogia osakond (2000—)
162 s
1959—1994
Kõrgemalseisvate organite käskkirjad, määruste, otsuste ja juhendite ärakirjad.
Kirjavahetus asutustega teadusliku töö ja finantsküsimustes (1958—1982). Teadusliku uurimistöö plaanid ja aruanded (1960—1982). Asutustega sõlmitud töölepingute ärakirjad (1959—1991). Statistilised tööplaanid ja aruanded (1964—1984). Lepinguliste tööde aruanded (1959—1961). Arvutuskeskuse kodukord (1965). Personaallepingud. Revisjonikomisjoni materjalid. Tehnilise teeninduse alased lepingud koos lisadega. Kirjavahetus majandusküsimustes (1993—1994).
Nim 103
Astronoomia ja geofüüsika kateeder (1944—1965)
110 s
1944—1965
Koosolekute protokollid (1945—1965). Õppeaastate tööplaanid ja aruanded (1944—1965). Õppeprogrammid (1944—1965) ja õppeplaanid (1953—1962). Teadustööde plaanid ja aruanded. Kirjavahetus teadustöö küsimustes (1945—1965). Õppetöö koormuse plaanid (1948—1965).
Nim 104
Oftalmoloogia kateeder (1944—1951)
Otorinolarüngoloogia ja oftalmoloogia kateeder (1951—1992)
Silmakliinik (1992—)
14 s
1954—1995
Koosolekute protokollid (1960—1992). Aruanded (1959—1988, 1990—1995). Õppekoormus ja väljavõtted õppeplaanidest (1954—1995). Teadustöö plaanid (1975—1990). Kirjavahetus õppetöö küsimustes (1981—1986). Kroonika (1941—1993).
Nim 106
Kaubanduse laboratoorium (1965—1991)
47 s
1965—1989
Põhimäärus. Aruanded ja kirjavahetus lepinguliste tööde kohta (1965—1981). Artiklite ärakirjad laboratooriumi tööst (1965—1966). Teadustöö plaanid ja kirjavahetus teadustöö kohta (1965—1986). Teadustöö aruanded (1972—1989). Teadustööde eelarved ja sellealane kirjavahetus (1965—1981). Teadustöö lepingute ärakirjad (1966—1984). Laboratooriumi kontrollimise materjalid (1972—1986). Kirjavahetus, materjalid ja artiklid (1966—1984). Kirjavahetus majanduslikes ja organisatsioonilistes küsimustes (1971—1980). Kaadrialane kirjavahetus ja personaalsed töölepingud (1975—1986).
Nim 110
Lihastalitlusealuste teadusliku uurimise probleemlaboratoorium (1965—1983)
Lihastalituse hormonaalregulatsiooni laboratoorium (1983—1992)
23 s
1964—1990
Teadustöö aruanded aastatest 1973—1978 on ühised spordifüsioloogia kateedriga.
Põhimäärus (20.11.1964). Andmed laboratooriumi asutamise, kategooria ja struktuuri kohta (1965). Teadustöö aruanded (1965—1972, 1977, 1979—1990), kirjavahetus teadustöö küsimustes (1965—1984). Konverentside ja sümpoosionide programmid ja kavad.
Nim 111
Arstiteaduskonna meditsiini kesklaboratoorium (1962—1979)
Üld ja -molekulaarpatoloogia instituut (ÜMPI) (1979—)
58 s
1969—1992
Teaduslikud plaanid on esitatud ühiselt arstiteaduskonnaga.
ÜMPI põhimäärus. Meditsiini kesklabori finantsülevaade (1969—1979). Teadustöö aruanded (1970—1991, vaheaegadega). Lõpetatud teadustööde aruanded (1975—1981). ÜMPI nõukogu koosolekute protokollid (1979—1991). Lisafinantseerimise taotlused (1979). ÜMPI direktori käskkirjad (1981, 1985—1986). Perspektiivplaanid (1976—1990). Sotsialistliku võistluse materjalid (1981—1984).
Nim 112
Mõõteriistade kontrollpunkt (1962—1965)
Mõõteriistade kesklaboratoorium (1965—1972)
Mõõtelaboratoorium (1972—1996)
Metrolabor (1996—)
55 s
1962—1981
Rektori käskkiri mõõdumajanduse parandamise (14.09.1962) ning laboratooriumi nime muutmise kohta (1965—1966, 1972). Põhimäärus (21.02.1964, 10.02.1972). Registreerimise tunnistus ja aktid mõõtevahendite remondi ja kontrollimise õiguse kohta (1964, 1972—1980). Tehnilised tingimused (1965). Kirjavahetus metroloogia küsimustes (1963—1964, 1967—1979). Teaduslike uurimistööde lepingud, aruanded ja lepinguliste tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (1964—1965, 1968—1975). Mõõtetehnikaalase kvalifikatsiooni tõstmise kursuste õppeplaanid ja programm (1966). Aktid mõõtetehnika seisundi kontrollimisest ja ruumide ülevaatuse aktid (1969—

Seonduv aines

EAA f 5165 — Jaan Muuga, Tartu Riikliku Ülikooli õppe-eksperimentaaltöökoja juhataja, 1924—1968; f 5304 — Tartu Riikliku Ülikooli Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ajalooring, 1947—1990; f 5305 — Peeter Järvelaid, õigusteadlane, 40 s, 1944—1998.
ERA f R-81 — Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium, 1941—1944; f R-14 — ENSV Haridusministeerium, 1940—1941, 1943—1988.
ERAF f 5072 — Tartu Riikliku Ülikooli ELKNÜ Komitee, 1949—1984; f 151 — Tartu Riikliku Ülikooli parteialgorganisatsioon, 1945—1990; f 9591 — Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev, 1968—1993.
TÜR KHO — Õppejõudude isikufondid.
TÜ AM — Õppejõudude isikufondid

Seadused

ENSV Teataja 1940, 24, 268; 1944, 5, 51.
Tartu Ülikooli põhikiri. Kinnitatud Tartu ülikooli nõukogu 28.05.1999 otsusega nr 47.
EAA 5311—1—443. — 1961. a põhikiri.
EAA 5311—1—998. — TRÜ asjaajamise juhend, 1973.
Tartu Ülikooli põhikiri 1989.
Tartu Ülikooli põhikiri (vastu võetud TÜ nõukogus 29.06.1990). — Ülikool. Acta Publica Universitatis Tartuensis. Juuli-september 1990, lk 14—30.
RT I 1995, 12, 119.
Tartu Ülikooli põhikiri. Kinnitatud Tartu Ülikooli Nõukogu poolt ülikooliseaduse alusel 28.04.1995.

Kirjandus

Toomas Hiio. Rektori amet ja au okupatsiooni ajal. — Album Rectorum Universitatis Tartuensis, 1632—1997: [Tartu Ülikooli rektorite album]. Koost Sirje Tamul. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, lk 138—154.
Tartu Ülikooli aastaaruanded.
Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982. 3. [köide], 1918-1982. Koost Hillar Palamets ja Karl Siilivask. Tallinn: Valgus, 1982.
Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi I-XXIV. Tartu: Tartu Ülikool, 1975-1989.
Tartu Ülikooli audoktorid ja auliikmed, 1803-1997 = Album doctorum honoris causa sociorumque honorariorum Universitatis Dorpatensis/Tartuensis, ab a MDCCCIII usque ad a MCMXCVII. Koost Kalle Kroon. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997.
Tartu Ülikooli professorid, 1998 = Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Koost Leane Morits. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998.
http://www.ut.ee/