Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI) asutati Eesti NSV Ministrite Nõukogu (MN) 05.04.1946 määrusega. Tegevust alustas 01.01.1947 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi nime all.
Instituudi loomise eesmärgiks oli jõudude koondamine täppisteaduste arendamiseks.
Instituudi väljaarendamise baasiks olid Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) astronoomia ja meteoroloogia observatooriumid, mis liideti instituudi koosseisu 08.07.1948. Meteoroloogia observatoorium nimetati ümber geofüüsika observatooriumiks.
Kuni 1950. a asus instituut kahes kohas — Tallinnas ja Tartus. Tallinnas töötas direktor, geodeesia töögrupp, vanemraamatupidaja ja kaubatundja. Ülejäänud töötajad asusid Tartus.
Instituudi struktuuri kuulus kaks sektorit: 1) matemaatika ja mehaanika (jagunes astronoomia observatooriumiks ning matemaatika ja teoreetilise mehaanika laboratooriumiks) ning 2) füüsika ja geofüüsika (jagunes füüsika laboratooriumiks ja geofüüsika observatooriumiks).
01.03.1950 instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise mehaanikaga tegelevad teadlased läksid TRÜ alluvusse, matemaatika ja teoreetilise mehaanika laboratoorium likvideeriti. Astronoomia observatoorium sai iseseisvaks teadusasutuseks, (alates 01.11.1956 muudeti astronoomia sektoriks).
1952. a jagunes füüsika ja geofüüsika sektor luminestsentsi ja aktinomeetria laboratooriumiks.
09.10.1952 sai instituudi uueks nimeks ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituut. Edaspidi toimus instituudi areng ja kasv järgmiselt: 01.11.1956 reorganiseeriti astronoomia observatoorium astronoomia sektoriks; 16.10.1958 loodi aktinomeetria laboratooriumi baasil astrofüüsika sektor; 01.06.1959 loodi aparaadiehituse laboratoorium; 01.10.1959 eraldati füüsika sektorist teoreetilise füüsika töörühm.
1960. a kehtestati instituudi uus struktuur:
1) juhtkond; 2) stellaarastronoomia sektor; 3) astrofüüsika sektor (eraldati 06.02.1963 stellaarastronoomia sektorist); 4) teoreetilise füüsika ja matemaatika sektor (loodi 01.09.1960 teoreetilise füüsika töörühma baasil); 5) eksperimentaalse füüsika sektor; 6) aparaadiehituse sektor; 7) atmosfäärifüüsika sektor; 8) administratiiv-majandusgrupp.
01.08.1960 loodi aparaadiehituse laboratooriumi baasil aparaadiehituse sektor.
20.12.1961 moodustati pooljuhtide füüsika sektor.
1961. a. sai iseseisva sektori õigused geodeesia töörühm.
28.03.1962 võeti FAI koosseisu Tallinna Tähetorn.
1964. a avati Tõraveres uus observatoorium. Sinna viidi üle astronoomia, aparaadiehituse ja atmosfäärifüüsika sektor, matemaatika laboratoorium, geodeesia töörühm ning majandusosakond. Tartusse jäid füüsika sektorid, mis asusid Tartus Tähetorni ruumides ja Ülikooli tn 21 instituudile eraldatud ruumides.
16.09.1964 loodi Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo (SKB).
1965. a valmis kristallide kasvatamise laboratoorium, kuhu kolis üle eksperimentaalfüüsika sektor.
1966. a kinnitati järgmised struktuurimuudatused: 1) teoreetilise füüsika ja matemaatika sektor nimetati teoreetilise füüsika sektoriks; 2) matemaatika laboratoorium viidi üle teoreetilise füüsika sektorist astrofüüsika sektorisse; 3) eksperimentaalfüüsika sektor nimetati ümber ioonkristallide füüsika sektoriks.
16.12.1966 loodi madalate temperatuuride füüsika sektor. 01.09.1967 moodustati kiirgusfüüsika sektor. Instituudi teaduslikud ülesanded olid jaotatud sektorite vahel.
1967. aastaks oli kujunenud kaks iseseisvat administratiivset üksust ühise direktsiooni ja teadusliku nõukoguga. Füüsika sektoritel oli oma teadussekretär ja raamatupidamine; taotleti FAI jagamist kaheks instituudiks.
15.02.1968 nimetati astrofüüsika sektor ümber teoreetilise astrofüüsika sektoriks, moodustati eksperimentaalse astrofüüsika töörühm. Sektori ülesanneteks oli tähtedes ja udukogudes toimuvate füüsikaliste protsesside teoreetiline uurimine.
20.09.1968 nimetati töörühma baasil eksperimentaalne astrofüüsika sektor, mis koosnes spektroskoopia töörühmast ja helkivate ööpilvede töörühmast. Sektor tegeles mittestatsionaarsete tähtede vaatlustega, astrofüüsikaliste vaatlusmeetodite (fotomeetriliste ja spektraalsete) täiendamise ja vaatluste automatiseerimisega ning helkivate ööpilvede tekkimise ja füüsikalise olemuse uurimisega.
Aparaadiehituse sektor viidi 01.08.1968 üle füüsika poolele, kuna ta tegeles füüsikaalaste probleemidega.
Ajavahemikul 1969—1973 toimusid füüsika poolel järgmised struktuurimuutused: 1) 1970. a moodustati projekteerimistööde läbiviimise töögrupp teadustöö tehnilise teenindamise materiaalse varustamise rühma juurde; 2) 21.08.1970 likvideeriti füüsikaalase aparaadiehituse spetsiaalne konstrueerimisbüroo; 3) 05.07.1971 moodustati krüogeenitehnika töörühm madalate temperatuuride füüsika sektori juurde; 4) 01.02.1972 loodi krüogeenitehnika töörühma baasil krüogeenitehnika sektor.
Aastatel 1969—1973 toimusid astronoomia poolel järgmised struktuurimuudatused: 1) 08.01.1971 moodustati geodeesia töörühma baasil geodeesia sektor; 2) 15.01.1973 moodustati arvutuskeskus, mille ülesandeks oli arvuti Minsk-32 kasutamine kõigi Teaduste Akadeemia Tartu asutuste teaduslike tööde arvutusalaseks teenindamiseks.
30.09.1973 FAI reorganiseeriti, selle baasil moodustati Füüsika Instituut asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut asukohaga Tõraveres.

Materjal

Materjal
Fond korrastati algselt 1968. a FAI arhiivis. Alatise ja pikaajalise säilitustähtajaga toimikuile koostati 7 nimistut. Nimistusse nr 1 inventeeriti administratiiv-majandus-, aspirantuuri ja kaadrialased säilikud, nimistusse nr 2 teaduslikku tegevust kajastavad säilikud, nimistusse nr 3 teaduslike tööde käsikirjad, nimistusse nr 3-1 geodeesia rühma teaduslike tööde algmaterjalid, nimistusse nr 4 töötajate isiklikud toimikud, nimistusse nr 5 finants-majanduslikku ja ehitustegevust ning seadmete muretsemist hõlmavad säilikud ja nimistusse nr 6 ametiühingu tegevusega seoses olevad toimikud.
1993. a. ühendati nimistud nr 1 ja nr 2 üheks nimistuks nr 1. Nimistu nr 3 redigeerimisel eraldati perioodiliste väljaannete käsikirjad ning nimistust jäeti välja üleandmata toimikud. Nimistu nr 3-1 geodeesiaalased materjalid asuvad Tõravere Observatooriumis. Kuni 1972. a on personalikäskkirjad inventeeritud nimistusse nr 1. Alates 1972. a on need kantud nimistusse nr 5, mille säilikud asuvad Tallinnas Teaduste Akadeemia arhiivis.
ENSV TA presiidiumi otsused (1953—1971). NSVL TA Astronoomia Nõukogu protokollid (1961—1967). Instituudi põhimäärus (1946—1947). Direktori käskkirjad (1947—1973). Sisekorraeeskirjad (1960). Füüsika sektori tööeeskirjad (1968).
Instituudi nõukogu (1947—1973), direktsiooni nõupidamiste (1964—1973), ettekandekoosolekute ja teoreetiliste seminaride (1947—1957), teaduslike nõupidamiste (1948), astronoomia kolleegiumi (1948—1970), sektorijuhatajate kolleegiumi (1959—1962), füüsikakolleegiumi (1964—1973), astronoomia ja atmosfäärifüüsika seminaride (1956—1973), sektorite (1949; 1961—1967), observatooriumi toimetuskolleegiumi (1961—1973), füüsika sektori toimetuskolleegiumi (1970—1973), aparaadiehituse kolleegiumi (1970—1972) ja premeerimiskomisjoni (1961—1973) protokollid.
Uurimistöö plaanid ja aruanded (1947—1973), teadurite kalenderplaanid ja aruanded (1951—1953), kirjastusplaanid (1966—1968), instituudi atesteerimise aruanne (1968), Tartus asuvate teadusasutuste väljaehitamise perspektiivplaan (1971—1973). Majandusaasta eelarved ja aruanded (1947—1973), kapitaalehituste plaanid, tiitelnimekirjad ja kirjavahetus (1949—1972).
Kirjavahetus teadustöö (1947—1973), observatooriumi (1947—1948), laboratooriumide (1947—1948), tähtede ja udukogude komisjoni tegevuse (1962—1966), ekspeditsioonide korraldamise (1961—1963), personali (1947—1973), aspirantuuri (1947—1973), maa-alade eraldamise (1952), rahvusvaheliste konverentside, sümpoosiumide ja seminaride organiseerimise ja neist osavõtu (1953—1973), Rahvusvahelise Astronoomia Liiduga (1958—1966), välisteadlastega (1968—1973), astronoomiaalase aparaadiehituse (1959—1966), väliskomandeeringute (1959—1973), seadmete muretsemise (1960—1973), üleliidulise gravitatsiooni suvekooli korraldamise (1963), elementaarosakeste suvekooli (1965), kosmogooniakomisjoni tegevuse (1951—1964), instituudi reorganiseerimise ja lahutamise ning struktuuri (1964—1973), näitustest osavõtu (1966), autoritunnistuste taotlemise (1968—1969), arvutusmasina VNIIEM-3 (1963—1974), kõrgkoolidega koostöö (1972—1975) jm kohta.
Tartu astronoomia ja meteoroloogia observatooriumide üleandmise ja vastuvõtuaktid (1948).
Observatooriumi, pumbamaja, puhastusseadmete, aktinomeetriajaama, korterelamute ja laboratooriumide projektid, ehitusplaanid, tööjoonised, kirjavahetus (1950—1960), krüogeenilise jaama projekt (1961), seadmete tööjoonised ja vastuvõtuaktid (1953), SKB filiaali rekonstrueerimisprojekt (1973).
U. Veismanni leiutuse "Teleskop elektrofotometr" autoritunnistus (1967), R. Laisk'i ja J. Ojaste (1969) ning A. Laisk'i autoritunnistused (1972). Ajaloolise väärtusega astronoomiliste riistade inventeerimiskaardid (1967).
XI Euroopa molekulaarspektroskoopia kongressi materjalid (1973). Noorteadlaste konkursi materjalid (1973). Materjalid G. Želnini tööde esitamiseks Nõukogude Eesti preemia saamiseks (1972).
Teaduslike tööde ja välismaal ilmunud artiklite käsikirjad (1943—1973).
Ametiühingukomitee koosolekute protokollid (1956—1961).

Seadused

ENSV TA presidendi käskkiri nr 4 (09.01.1947).
ENSV TA presiidiumi kiri nr 8-199/4 (27.07.1959), nr 52-4/28/267 (20.12.1966).
ENSV TA presiidiumi otsus nr 27 (22.06.1960).
ENSV TA presiidiumi protokoll nr 29 (15.07.1960), nr 37 (16.08.1960), nr 60 (20.12.1961), nr 10 (07.03.1962), nr 33 (16.09.1964), nr 23 (13.12.1966), nr 10 (23.08.1973).
ENSV MN määrus nr 163 (17.04.1967).
NSVL MN määrus nr 163 (24.12.1969).
NSVL MN Riikliku Teaduse ja Tehnika Komitee määrus 05.06.1970.
ENSV TA presiidiumi kiri nr 8-128/4 (06.08.1970).
NSVL MN Riikliku Teaduse ja Tehnika Komitee määrus 11.06.1971.
ENSV MN otsus nr 374 (22.08.1973).
Direktori käskkirjad
Käskkiri nr 90 (19.11.1956), nr 123 (15.10.1958), nr 58 (30.05.1959), nr 102 (26.09.1959), nr 79 (25.07.1960), nr 17 (06.02.1963), nr 91 (19.08.1960), nr 93 (23.08.1960), nr 138 (20.12.1961), nr 82 (28.06.1963), nr 104 (15.09.1964), nr 25 (14.03.1966), nr 146 (16.12.1966), nr 95-F (01.09.1967), nr 18 (14.02.1968), nr 105 (18.09.1968), nr 82 (30.07.1968), nr 105-F (16.07.1970), nr 121-F (14.08.1970), nr 3 (08.01.1977), nr 13-F (31-01-1972), nr 24-F (28.02.1972), nr K-2 (12.01.1973), nr 77-F (02.07.1973).