Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Eugen von Nottbecki ürikute ja pitserite kogu - EAA.2071
Sammlung der Urkunden und Siegel des E. von Nottbeck
Коллекция грамот и оттисков печатей Эугена фон Ноттбека

Ajalugu

Eugen Johann Alexander von Nottbecki (1842–1900) kogutud ürikute, pitserite ja pitserikoopiate kollektsioon.
E. J. A. von Nottbeck õppis 1861–1865 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Alates 1865. a-st advokaat *Eestimaa ülemmaakohtus, samaaegselt oli *Eestimaa kubermanguvalitsuses sekretäri abi (1865–1870) ja hiljem sekretär (1870–1877). 1811–1881 töötas ta Venemaa siseministeeriumi juures, 1881–1886 oli Eestimaa kubermanguvalitsuse vanemnõunik ning 1888–1889 Läänemaa maakohtu assessor.
Juristitöö kõrval tegeles E. von Nottbeck Baltimaade, eriti aga Tallinna ajaloo uurimisega, olles 1891. a-st alates *Eestimaa Kirjanduse Ühingu aseesimees. Ta pidas ühingu koosolekuil mitu ettekannet, millest osa on avaldatud ühingu väljaannetes.
E. von Nottbecki kogutud ürikud, pitserid ja pitserikoopiad pärinevad aastaist 1255–
1889, pärast Nottbecki surma lisandus kollektsiooni üksikuid pitsereid 1906., 1911. ja 1913. a-st.
Kollektsiooni suurima osa moodustavad dokumentidelt välja lõigatud ja 43 tahvlile
kleebitud eraisikute pitserid. Tahvlite suurimaks puuduseks on asjaolu, et E. von Nottbeck on pitseri alla kirjutanud vaid perekonnanime, jättes märkimata eesnime või initsiaalid ja dokumendi kuupäeva. Kollektsiooni teise osa moodustab Tallinna rae arhiivis säilitatavate pitserite koopiate kollektsioon aastaist 1255–1720. Pitserikoopiad on kleebitud üheksale tahvlile, varustatud ees- ja perekonnanimede ning kasutusajaga. Kolmanda osa pitserite kollektsioonist moodustavad nn töötlemata pitserid, mis on dokumendilt välja lõigatud ja millel on säilinud pitsatiomaniku allkiri ja dokumendi kuupäev.

Materjal

Rootsi kuningate kinkekirjad Tallinna majade kohta (1566–1675); Kassewomebi küla pantkiri (1400) ja väljavõte Tallinna rae protokollist (1717); Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Šotimaa, Hispaania jt kuningate ning hertsogite pitserite koopiad (1255–1866); Kuramaa, Liivimaa ja Eestimaa kubermanguvalitsuse pitserid (1782–1786); Tallinnas resideerunud Brasiilia, Preisimaa ja Hispaania konsulite pitserid; Liivi Ordu ordumeistrite (1440–1555), maamarssali (1440), komtuuride (1541–1526) ja foogtide (1527–1552) pitserid; Riia toomkapiitli pitser (1496).
Tallinna (1284–1692), Tartu (1485–1557), Kuramaa (1508) ja Saaremaa (1488–1543) piiskoppide pitserid.
Eestimaa rüütelkonna (1812) ja Saaremaa rüütelkonna (1845) pitserid.
Linnade pitserid: Kuressaare (1563–1544), Freiburg, Hamburg, Hannover, Haapsalu, Lübeck (1756), Narva (1325–1480), Riia (1482–1506), Paide, Võru, Rakvere (1493) ja Viiburi.
Tallinna Mustpeade vennaskonna ja müürseppade tsunfti pitserid (1458); Tartu ülikooli,
Leipzigi ülikooli (1400), Tallinna linnakonsistooriumi, Saaremaa konsistooriumi ja
kirikute pitserid. Senati Eesti ja Soome asjade justiitskolleegiumi (1880–1914), Eestimaa ülemmaakohtu (1492–1889), Liivimaa õuekohtu, Tallinna linnusekohtu (1693), Saaremaa maakohtu (1732–1802), silla-, kreisi- ja vaeslastekohtute pitserid; vallavalitsuste pitserid (1881–1890); eraisikute pitserid (1314–1906); fotod Taani kuningate 1255–1345 pitsereist.

Seonduv aines

EAM — Pitserite kollektsioon.