Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Kollektsioon maa katastreerimisega tegelenud institutsioonide dokumentidest. Kollektsioon loodi RAKA-s (Ajalooarhiivis) 1954. a. *Liivimaa Maanõunike Kolleegiumi fondist (EAA 909) eraldati Eesti Vabariigi põllutööministeeriumi katastriameti materjalid.
Kataster on ametlik kinnisvarade, eriti maavalduse tulukuse register. Maakatastri
dokumendid (kaardid, mõõdistus- ja kirjeldusaktid) sisaldavad andmeid kõlvikute asukoha, piiride, pindala, boniteedi, valdussuhete jm kohta. Euroopa vanimate katastrite hulka kuuluvad 17. saj lõpus Rootsis ja selle provintsides (sh Eestis) seoses mõisate reduktsiooniga koostatud katastrid. Ulatuslikke katastritöid tehti Eestis ka 18. saj lõpus ja 19. sajandil.
Eestimaa kubermangu 05.07.1856 talurahvaseadusega tunnistati talupoegade kasutuses olev maa talumaaks, mida võis talupoegadele rendile anda või müüa. Talude rendimaade eraldamisel ja piiride mõõdistamisel tuli jälgida, et talumaa oleks võimalikult ühes tükis.
Metsamajanduse õige korraldamise ja metsade säilimise huvides eraldi metsatükke talupoegadele ei eraldatud, välja arvatud mõisniku soovil.
Talumaade eraldamise ja mõõdistamise järele valvamiseks asutati reguleerimiskomisjon, kuhu kuulus president ja kuus liiget. Presidendi määras rüütelkonna liikmete hulgast kolmeks aastaks ametisse rüütelkonna maapäev. Komisjoni liikmetest ühe määras Eestimaa tsiviilkuberner valitsuse ametnike hulgast, teise *Eestimaa ülemmaakohus; ülejäänud neli valiti maakondade aadlike hulgast. Komisjoni sekretär oli vannutatud maamõõtja. Reguleerimiskomisjoni
töö aluseks oli 1857. a kinnitatud reglement koos maamõõtja instruktsiooniga.
Komisjoni ülesanne oli leida vajalik hulk kvalifitseeritud maamõõtjaid ja määrata kindlaks tehtavate mõõtmistööde järjekord. Eelisjärjekorras pidid maamõõtjad tegelema talupoegade rendimaade mõõdistamise ja hindamisega. Koostatud talukaardid tuli esitada kinnitamiseks kihelkonnakohtunikule. Maamõõtjad mõõdistasid ja koostasid talukaardid mõõtkava järgi tiinudes, maid hinnati aga adramaades. Reglemendi järgi pidi aastas toimuma neli komisjoni
plenaaristungit. Oma tegevusest andis komisjon aru tsiviilkubernerile ja talurahvaasjade komisjonile.
Andmed reguleerimiskomisjoni tegevuse kohta lõpevad 1859. a märtsis. Selleks ajaks jõuti mõõdistada ja hinnata maad Juuru, Kose, Harju-Madise ning Risti kihelkonnas.
Eestimaa rüütelkonna maapäeva 21.02.1872 istungil oli päevakorras kubermangu
maamaksureform, mis pidi eelkõige puudutama talude rendimaid. Eestimaa rüütelkonna maamaksukomisjon moodustati 1872. a. Komisjon koosnes kahest alakomisjonist — maamaksu ülemkomisjonist ja maksukomisjonist. Ülemkomisjon tegutses rüütelkonna peamehe juhtimisel ja tema ülesanne oli kontrollida maksukomisjoni tegevust ja menetleda kaebusi. Maksukomisjoni ülesanne oli koostada talumaade hindamise ja maksustamise instruktsioonid,
juhendid maamõõtjatele ning tagada maade mõõdistamine ja hindamine ning
kaartide koostamine. Mõõdistamis- ja hindamistöödega tegelesid vannutatud maamõõtjadtaksaatorid.
Maamaksukomisjonid lõpetasid oma tegevuse Ajutise Valitsuse 30.03.1917 seadusega.
1919. a loodi maakorralduse ja riigimaade peavalitsus, mis võttis *Eestimaa rüütelkonnalt, *Liivimaa maanõunike kolleegiumilt ja Pihkva kubermanguvalitsuselt (Petserimaa) maamaksukomisjonide toimikud üle.
Eesti Vabariigi maapiirkondade katastri aluseks oli osalt veneaegne maade hindamine Lõuna- ja Põhja-Eestis ning Petserimaal.
08.02.1923 võttis Riigikogu vastu „Väljaspool linnu ja aleveid asuvate kinnisvarade
hindamise seaduse“. Selle alusel oli katastriühikuteks maatulunduslikel kinnisvaradel puhaskasurubla ja muul kinnisvaral väärtusrublad või puhaskasukroonid. Eestis oli maakatastri koostamine ja korraldamine põllutööministeeriumi katastriameti ülesandeks.

Materjal

Eestimaa kubermang: maksukomisjoni hindamisprotokollid (1898–1919); talumaade registreerimise raamatud (1881–1927); maatükkide müügi nimekirjad (1892–1918); mõisa- ja talumaade põhiraamatud (1899–1931, neid täiendati EV põllutööministeeriumi katastriametis); talumaade hindamise ja maksustamise algandmete raamatud (1896–1898); mõisate maamõõdukirjeldused (1860–1915), mõisa-, rendi- ja talumaade hindamise (1856–1931), mõisa ja talumaade vahetuse (1894–1918) ja mõisa metsade hindamise toimikud (1898–1915); Tallinna maatükkide hindamise toimikud (1864, 1904). Liivimaa kubermang: riigi- ja eramõisate maade põhiraamatud (1881–1912); Pärnu- ja Viljandimaa mõisamaade nimekirjad (1913–1914); talumaade ja maksualuse tulu hindamise raamatud (1900–1934); Karksi mõisa mõisa- ja talumaade hindamise raamat ja immissiooni-protokollid (1795); andmed kihelkondade mõisa- ja talumaade hindamise kohta; mõisamaade hindamise toimikud (1859–1878); talumaade ja mõisaist ning taludest
eraldatud kruntide (1899–1921), popsikohtade (1908) ja soldatimaatükkide (1907)
hindamise toimikud; Tartu linna (1900), Sindi alevi, Sindi Kalevivabriku jt ettevõtete
(1908), Mustvee alevi (1907) ning Heimtali valla maade (1930) hindamise toimikud;
riigimetsade hindamise toimikud (1904–1909); mõisate maamõõdu kirjeldused (1857, 1903–1918); hoonete hindamise toimikud (1907–1929); hoonete ümberhindamise ja hindamiskaebuste toimikud (1906–1922); maatükkide kinnistamisteated (1915–1917); maksustamisnimekirjad (1911–1933) ja tasutud maksude aruanded (1872–1917); tiinumaksuraamatud, maamaksu ümberhindamise ning maakondades müüdud ja müümata talumaade toimikud (1913–1916).
Pihkva kubermangu Petseri maakond: maade põhiraamatud (1900); maade hindamise raamatud (1880–1900) ja maade taludeks jagamise toimikud (1918); Meremäe valla puustuste, hingemaade ja talude hindamise toimikud (1929–1931); vannutatud maamõõtja Hans Grossi tööde register (1936–1940).
Mõisate üld- ning piirikaardid, mõisate tükeldamise plaanid, Petserimaa talumaade puustuste, ühismaade ja lapimaade jaotamise plaanid, maakohtade plaanid, külade hingemaa kruntimise ja talumaade plaanid (1914–1944).
Tallinna linna maade plaan (1911); Rakvere linna plaan (1876); Narva eeslinna aiamaade plaan (1829); Narva I linnajao ja eeslinna uute kvartalite ning Kreenholmi manufaktuuri maade plaanid (1898); Narva-Jõesuu plaanid (1878–1913).
Liivimaa üldkaart (1786) ja postimaanteede (1800) kaardid; Tartu-, Pärnu- ja Viljandimaa kaardid (1800); Saaremaa kaart (1803); Tartu linna (1921–1939), Pärnu linna ja eeslinna kruntide (1767–1786, 1851), Kuressaare linna (1899) ja Mustvee alevi kruntide (1924) plaanid; Pärnu linna mõisate sildade kaart (1767).
Eesti Vabariigi põllutööministeeriumi katastriameti koostatud Eestimaa skemaatiline kaart (1931–1944); skemaatilise kaardi lehed jäid koostamata Saaremaa ja osa Lõuna-Võrumaa kohta); talu- ja mõisamaade vahetuse, võõrandatud maade, lahusmaatükkide, külade, koolimaade, raudteele eraldatud maade, metsade jm plaanid: Harjumaa (1765–1928), Järvamaa (1840–1924), Läänemaa (1824–1927), Virumaa (1766–1919), Pärnumaa (1683, 1753–1940), Saaremaa (1824–1923), Tartumaa (1825–1933), Valgamaa (1854–1912), Viljandimaa (1816–1940) ja Võrumaa (1784–1946).