Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Eestimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon - EAA.1864
Kollektion der estländischen Revisionslisten
Коллекция ревизских сказок эстляндской губернии

Ajalugu

Hingerevisjone (hingeloendusi) korraldati maksukohuslaste ja nekrutite arvu kindlakstegemiseks — iga talupoja- ja linnakodaniku seisusest meessoost isik Vene impeeriumis pidi alates 1724. a-st maksma pearahamaksu. Esimene hingerevisjon adramaade arvu järgi viidi Eestis läbi 1781/1782. a, kuni selle ajani toimis siinne maksusüsteem veel Rootsi-aegsel meetodil. Nekrutikohustus laienes Eesti alale 1797. a.
Revisjonilehti (ajalookirjanduses ka hingeloendid, hingekirjad, revisjonikirjad, pearahakirjad) peeti mõisate (külade) ja talude kaupa. Revisjonilehtedele märgiti perekonnapea eesnimi (pärast perekonnanimede andmist ka perekonnanimi) ja kodakondsete (peale perekonnaliikmete ka sulased, tüdrukud, vabadikud jt) nimed ning vanus. Revisjonilehele märgiti ka eelmise revisjoni andmed ning andmed vahepeal toimunud muutuste kohta. Kui isik oli kahe revisjoni vahel surnud, siis pandi kirja surma aeg, kui ta oli talust või mõisast lahkunud, pandi kirja tema uus elukoht. Revisjonidest ei leia andmeid laste kohta, kes sündisid ja surid kahe revisjoni vahel. Samuti tuleb tähele panna, et vanemate inimeste vanus on tihti ümardatud (paljud inimesed oma täpset vanust tol ajal ei teadnudki).
Praegusel Eesti alal viidi läbi 8 hingeloendust: 1781/1782, 1795, 1811 (ainult meeshinged), 1816, 1826 (nn vaheloendus ainult Liivimaal), 1833/1834, 1850, 1857/1858. Eestimaa kubermangu
kohta on olemas ka perekonnanimede panemise raamatud 1835. a-st, Liivimaal said
eestlased perekonnanime 1826. a loenduse ajal.

Materjal

Revisjonimaterjale säilitati kubermangu kroonupalati ehk kameraalkoja arhiivis. Ajalooarhiivis on revisjonidokumendid kroonupalatite materjalidest eraldatud ja moodustavad kaks kollektsiooni.
Hingeloenduse läbiviimise manifestid ja instruktsioonid (1833, 1850, 1857); ukaasid (1804–1841); revisjonilehed ehk hingeloendid (1782–1858); Eestimaa kubermangus pandud perekonnanimede raamatud (1835); perekonnakirjad (1874–1899); ümberkirjutuslehed ehk ümberarvestuslehed (1800–1916); ümberarvestustõendid (1856–1872); sünnikirjad, kirikutähed jm perekonnaseisutõendid
(1823–1861); vabaduskirjad (1799); passid (1833); maksude arvestamise
raamatud (1818); maksukviitungid (1834–1863, 1858); isikunimede registrid (1816–1863); kirjavahetus kuberneri, renteide, magistraatide jt-ga hingeloenduste läbiviimise, kokkuvõtete, maksude laekumise jm asjus (1800–1864); väljaläinud kirjade register (1858).

Seonduv aines

Revisjonilehti on ka vallavalitsuste, koguduste ja mõisate fondides.
Hingerevisjonide register-andmebaas — http://www.eha.ee/andmed/search.php?type=hr (15.12.2009).

Kirjandus

Sulev Vahtre. Eestimaa talurahvas hingeloenduste andmeil (1782–1858). Tallinn 1973.