Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Rüütlimõis Võrumaal Vastseliina kihelkonnas.
Karjamõisad: Illi, Kapera, Plessi.
Fideikomiss.
Keskajal kuulus Tartu piiskopile, oli seejärel venelaste valduses. Poola ja hiljem ka Rootsi võimu ajal oli riigi omanduses. 1628. a läänistas kuningas Gustav II Adolf Vastseliina Andreas Eriksonile. 17. saj lõpu mõisate reduktsiooniga läks riigile tagasi. Keisrinna Jelizaveta ajal kuulus mõis arvatavasti läänistatuna vürstinna Trubetskajale. Pärast tema surma 1755. a päris mõisa tema vend Ivan Betzkoi. 1757. a pantis ta mõisa Carl von Liphartile, kes omandas mõisa 1766. a päriseks. 1776. a lõi viimane Vastseliina, Orava ja Raadi mõisast majoraadi ning pärandas selle oma pojale Guido Reinholdile. Viimase poeg Carl von Liphart eraldas Vastseliinast Orava, Lasva, Põhu, Loosi ja Misso mõisa ning 1846. a päris need tema teine poeg Gotthard von Liphart. Lipharti suguvõsa valduses olid mõisad kuni 1919. a võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Reinhold Karl von Liphart. 19. saj lõpul renditi mõis Rudolf von Bergile.
Enamik mõisa hooneid hävis 1926. a tulekahjus.

Materjal

Toimikud ja kirjavahetus Vastseliina mõisa majandamise (1888–1903), mõisahoonete, liikuva ja liikumata inventari tulekahju vastu kindlustamise (1890–1902) ja mõisa viinavabriku (1896–1903) tegevuse kohta; viinavabriku (1896–1902) ja Võru piiritusevabriku (1897–1902) aruanded; mõisatööliste ja sulaste töölepingud (1896–1897) ja palgaraamatud (1894–1903); Vastseliina mõisa, Illi ja Plessi karjamõisa asendiplaanid (1899); mustandmärkmed Loosi, Misso, Põhu ja pastoraadi veisekarja kohta; toimik Misso mõisa rentimise ja majandamise (1892–1895) ning *Iigaste mõisa rentimise ja müügi kohta (1797–1827); *Tarvastu mõisa kontoraamatud (1884–1892); professor dr Anton Gindely 2000 rbl suurune võlakohustus (1790); Kaarma Suuremõisa kogukonna talumehe Redik Rei rendiraamatud (1866–1906).
*Tartu elementaarkooliõpetajate seminari inspektorile Aloys von Bergile saabunud kirjad (1858–1867) ja talle antud aukirjad (1852–1860); toimik tema lese pensioni ja laste hoolduse kohta (1868–1890); A. von Bergi poja Roberti haridust tõendavad dokumendid (1881–1885) ja teenistuskiri (1886–1889); Pauline von Bergi majapidamiskulude raamat (1885) ja toimik tema Tartu Aia tänava maja kohta (1866–1885); perekond Bergi isiklik kirjavahetus (1888–1902); genealoogilised materjalid Bergi suguvõsa kohta (1840–1888); R. von Bergile Liivimaa maanõunike kolleegiumilt, Tartu raelt ja mujalt saabunud ametlikud kirjad (1897); Mary von Bergi kassaraamat (1908); Robert von Bergile saabunud kirjad sõpradelt, sugulastelt ja tuttavatelt (1936–1938).
Eestimaa Saksa Ühingute Liidu (Verband Deutscher Vereine in Estland) juhatuse tööprogramm ja muud kavad (1908–1936); ühingu tegevusega seotud kultuur-poliitiliste artiklite ja ettekannete mustandmärkmed ning käsikirjad, väljunud kirjade register (1923–1925); Saksa-Balti erakonna liikmekaartide kontsud ja väljavõtmata liikmekaar-did (1921–1924); Eestimaa Saksa Naiste Seltsi (Estländische Deutsche Frauenverband) esimese tegevusaasta aruanne (1922–1923).
Ülemõpetaja, Saksa Kultuuromavalitsuse tegelase Hermann von Bergi liikmekaardid (1924–1925), talle saadetud kirjad õde Marylt ja teistelt tuttavatelt (1924), õppe- ja seltskondlikku tegevust käsitlevad kirjad (1923–1925) ja toimik tema kooli- ning saksa ühingute tegevust puudutavate finantsküsimuste kohta (1923–1936); Tartus toimunud saksa üliõpilaste ja teiste ühingute koosolekute protokollid (1924–1937).
Eestimaa Tööstusseltsi (1924) ja Saksa Akadeemilise Ringi (Deutsch-Akademischer Ring) põhikiri; Saksa Rahvusühingu kodukord; Antoni gildi (1923) ja Bürgermusse nimekiri (1924); Eestimaa Tööstusseltsi (1924) ja Tallinna Laenu- ja Hoiukassa põhikiri (1896).
Toimik Saaremaa sakslaste elu kohta; mustandmärkmed jm saksa koolide ning teadusühingute kohta kuni 1924. a-ni; H. von Bergi ettekanne baltisakslaste otsustavatest tundidest Eestimaal ja Valga linnas ning Valgamaal elavate sakslaste kohta; Valgamaal elanud sakslaste nimekiri; H. von Bergi märkmed parun Alfred von Taube baltisakslust käsitleva brošüüri „Landespolitik und Volkswerdung“ kohta.
Märkmed Vastseliina mõisa dokumentide leidmise kohta 1939. a (1939); ajaleheväljalõiked (1922–1925); isikute ja hoonete fotod; Vastseliina mõisa kroonika 14. sajandist kuni 19. saj II pooleni.