Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Karaski, Varbuse ja Sõmerpalu mõis - EAA.1379
Güter Karrasky, Warbus und Sommerpahlen
Имения Карраски, Варбус и Зоммерпален

Ajalugu

Sõmerpalu mõis

Rüütlimõis Võrumaal Urvaste kihelkonnas.
Karjamõisad: Anne, Soe, Tappoja.
Algselt asus Sõmerpalus vasallilinnus. Alates 1544. a-st kuulus see koos Kärgulaga Tartu piiskopkonna foogtile Georg von Kursellile. Viimane pärandas Sõmerpalu ja Kärgula oma pojale Heinrichile. Liivi sõjas linnus hävis. 1631. a müüs kuningas Gustav II Adolf Sõmerpalu Tallinna kodanikule Hans Ohmile, kes müüs mõisa 1652. a Diedrich Müllerile. 1698. a määras reduktsioonikomisjon mõisa vabahärra Ungernile, kuid 1718. a mõistis Tartu ülemmaakohus selle Mülleri pärijatele tagasi ning mõis läks Margaretha Sidonia von Mölleri (snd Müller) valdusse. 1766. a jagati mõis tema nelja poja vahel: Sõmerpalu mõisast eraldati Järvere mõis Adam Johannile, Lilli mõis Christer Reinholdile ja Mustja mõis Walther Wilhelmile; Sõmerpalu mõis jäi Valentin von Mölleri valdusse. Mõis kuulus kuni 1919. a võõrandamiseni Mölleri suguvõsale. Mõisa viimane omanik oli Friedrich von Möller.
Tänapäeval on mõis eravalduses.

Varbuse mõis

Rüütlimõis Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Kuni 18. saj keskpaigani Väimela mõisa karjamõis.
1744. a kinkis keisrinna Jelizaveta Väimela, Joosu, Varbuse, Võru ja Tilsi mõisa krahv Bestužev-Rjuminile, kes müüs 1749. a valdused Charlotte Amalie von Müllerile (snd Schilling) ja tema kolmele tütrele, kes jagasid mõisad omavahel. Väimela ja Varbuse jäid Ch. A. von Mülleri omandusse. 1757. a müüs ta mõisad oma väimehele Gotthard Johann von Müllerile. Viimane müüs need 1759. a Carl Gustav von Schulmannile. 1791. a pantis tema poeg Berend Johann Varbuse mõisa oma vennale Wilhelm Magnusele ja see omakorda Helene von Stackelbergile. 1811. a sai viimane mõisa pärusomanikuks. Temalt pärandus mõis 1817. a Helene von Rennenkampffile, kes pantis mõisa Reinhold Daniel von Schulmannile. 1821. a sai omanikuks Magnus Gustav von Ferseni lesk Louise (snd Uexküll). 1824. a müüsid tema pärijad mõisa Conrad Siegmund von Braschile, kes pantis selle kohe Anna von Gordoffskyle. 1832. a omandas mõisa Wilhelm von Rehekampff, kes müüs 1845. a mõisa Alexander von Ditmarile. Tema järeltulijad müüsid selle 1859. a Paul Arthur von Siversile, kes omakorda müüs selle 1882. a Möllerile. 1887. a müüs Alexander von Möller Varbuse ja Karaski mõisa Harald von Samson-Himmelstjernale, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
Mõisahoone hävis 1981. a tulekahjus.

Karaski mõis

Rüütlimõis Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Karjamõis: Valge (Weisshof).
1734. a eraldati Krootuse (Kõlleste) mõisast Musti e Vastse-Kõlleste ja Karaski mõis. Neist esimene läks Friedrich von Rotkirchi valdusse, Krootuse (Kõlleste) ja Karaski omanikuks sai Adolf von Rotkirch. Viimane müüs 1742. a Krootuse ja Karaski Friedrich von Sta-ckelbergile. 1768. a olid mõlemad mõisad tema minia Eleonora Charlotta von Stackelbergi (snd Freytag von Loringhoven) valduses. Temalt päris mõisa poeg Georg Gotthard. 1823. a pantis Friedrich von Stackelberg mõisad Paul Andreas Lüttenile, kes omakorda pantis need 1836. a Aleksander Golejewskyle. 1843. a sai viimane mõisate pärusomanikuks.
1847. a ostis mõisad Carl Gustav von Wahl, kes pantis need 1852. a Lydie Dorothea von Broeckerile. 1855. a sai viimane mõisate pärusomanikuks. 1857. a läksid mõisad tema poja Victor von Broeckeri valdusse. 1859. a müüs viimane Karaski ja Vastse-Kõlleste mõisa Friedrich von Möllerile. 1867. a ühendati Vastse-Kõlleste ja Karaski mõis Karaski mõisaks.
1887. a müüs Alexander von Möller Karaski ja Varbuse mõisa Harald von Samson-Himmelstjernale, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.

Materjal

Leping Kanepi kirikuõpetaja sissetuleku kohta (1842–1896); Karaski (1865–1911), Varbuse (1882–1901) ja Musti (1866–1912) mõisa talude ostu-müügilepingud; Musti (1884–1916), Karaski (1872–1885), Valgemõisa (1876–1915) ja Varbuse (1882–1892) talude rendilepingud; Varbuse koolimaja ostu-müügileping (1885); töö- ja teenistuslepingud (1886–1914); kõrtside rendilepingud (1886–1916); Varbuse ja Karaski mõisa ostu-müügileping (1886–1915); Varbuse (1886–1907) ja Karaski (1890–1912) mõisamaade rendilepingud; Varbuse (1886) ja Valgemõisa (1876–1915) rendilepingud; Karaski ja Varbuse mõisa piimarendileping (1888–1890); mõisamaade rendilepingud (1888–1918); Kioma valla talude rendilepingud (1895); Sõmerpalu mõisa fideikomissileping (1901); Järvere mõisa hingeloend ja talupoegade ametlikud kohustused; Karaski ja Varbuse mõisa tulekindlustuspoliisid (1901–1918); Sõmerpalu mõisa ürikute ja dokumentide nimekirjad (1912); genealoogilised andmed perekond Samson-Himmelstjerna kohta; Karaski mõisa metsamajandamise raamat (1856–1890); Sõmerpalu mõisa ja talude kirjeldus (1889); kviitungid (1892–1922); Sõmerpalu mõisa talumaade ostu-müügi kassaraamat (1913–1918); Puka mõisa summaarne kassaaruanne 1844.–1845. a kohta ning uusehitiste, remondi ja plaaniväliste tööde nimekiri (1855).
Karaski mõisa ja karjamõisate (1815–1898) ning talumaade kaardid (1863–1867); Varbuse mõisa ja talumaade kaardid (1863–1913); Sõmerpalu mõisa majanduskaart (1903) ja talumaade kaardid (1912).

Seonduv aines

EAA 1442 — *Perekond Nolcken, 363 s, 1627–1934.
EAA 2469-1-603. Karaski mõisa laenutoimik, 1878–1930.
EAA 2469-1-620. Varbuse mõisa laenutoimik, 1820–1930.
EAA 3416-2-16. Varbuse mõisa kinnistutoimik, 1879–1937.
EAA 3416-2-27. Sõmerpalu mõisa kinnistutoimik, 1890–1933.
EAA 3416-2-30. Karaski mõisa kinnistutoimik, 1894–1935.

Kirjandus

Hagemeister II, lk 87 (Sõmerpalu), lk 96–97 (Krootuse, Musti, Karaski).
Stryk I, lk 202–204 (Sõmerpalu); lk 225–227 (Vastse-Kõlleste ja Karaski); lk 248–249 (Varbuse).
Võrumaa mõisad, lk 226–229 (Sõmerpalu), lk 288–289 (Varbuse).
Võrumaa mõisad ja mõisnikud, lk 35–41 (Sõmerpalu).