Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõis Võrumaal Räpina kihelkonnas.
Karjamõisad: Lepiku, Voika.
Eraldati Räpina mõisast 1738. ja 1744. a vahel, oli sellest ajast Räpina kõrvalmõisa staatuses. Iseseisva rüütlimõisa staatuse sai 1826. a.
18. saj algupoolel kuulus *Räpina mõis Löwenwolde suguvõsale. 1741. a Räpina ja selle kõrvalmõisad konfiskeeriti, kuid Katariina II andis need 1766. a Adam Friedrich von Löwenwolde lastele tagasi. 1787. a jagasid Karl Magnus ja Johann Gustav von Löwenwolde valdused omavahel: Karl Magnus sai *Meeksi, *Kahkva, *Luke ja *Ilmatsalu mõisa, *Räpina ja Palo mõis läksid Johann Gustavi omandusse.
1802. a jagati Karl Magnus von Löwenwolde mõisad poegade vahel: Friedrich Karl Johann sai *Luke ja *Ilmatsalu, Joachim Dietrich Kasimir *Meeksi ja Otto Gustav Ferdinand *Kahkva mõisa.
Pärast vendade surma päris mõisad nende õde Friederike Carolina Luisa von Knorring, kes pärandas mõisad oma pojale Carlile, kellele need kinnistati 1841. a. Knorringite suguvõsa omanduses oli Kahkva mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Woldemar von Knorring.
Materjal
Talude ostu-müügi- (1858–1910) ja rendilepingud (1892–1898); Kirmsi küla Tilliverteri talu vakuraamat (1817).
Seonduv aines
EAA 2469-1-623. Kahkva mõisa laenutoimik, 1894–1924.
EAA 3416-2-32. Kahkva mõisa kinnistutoimik, 1891–1938.