Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Perekond Rothile kuulunud mõisad.

Restu mõis

Rüütlimõis Tartumaal Sangaste kihelkonnas.
Karjamõisad: Kirbu, Vanamõisa.
Fideikomiss.
Restu mõisa mainitakse esimest korda 1499. a, mil Cracht von der Lude müüs mõisa Fromhold Tiesenhausenile. 1593. a kinnistas kuningas Sigismund III mõisa Walter Tiesenhausenile. Poola võimu ajal kuulus mõis Ludwig Spillile. 1625. a restitueeris kuningas Gustav II Adolf mõisa Engelbrecht Tiesenhausenile. 1629. a sai omanikuks tema poeg Karl Tiesenhausen. Temalt päris mõisa Hermann von Wrangelliga abiellunud tütar, kelle järglased müüsid mõisa 1688. a Hermann von Bellingshausenile. 1723. a müüs Eberhard Gustav von Bellingshausen mõisa Carl Gustav Taubele, kelle tütrelt läks mõis 1744. a Catharina von Löwensterni valdusesse ja seejärel tema tütre Beata Christina von Reuterni pärijaile. 1783. a oli omanik Christoph Hermann von Reutern. 1827. a pantis tema poeg mõisa Alexander von Anrepile. 1837. a sai A. von Anrep mõisa pärusomanikuks. Vastavalt tema 1866. a testamendile päris mõisa tema tütar Elisa von Roth; mõis kinnistati tema omandiks 1871. a. 1909. a päris mõisa tema poeg Alfred Nikolai von Roth, kes oli ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik.
Pärast riigistamist töötas mõisa peahoones kool, mis suleti 1998. a, praegu on peahoone eraomanduses.

Pilkuse mõis

Rüütlimõis Tartumaal Otepää kihelkonnas.
Teine nimi: Holdschuershof.
Karjamõisad: Anne (Kaarna), Niiluse, Väike-Pilkuse.
Fideikomiss.
Mõis kuulus algselt Bremeni perekonnale, millest on tulnud ka saksakeelne nimi Bremenhof. 1541. a müüs Otto Döhnhof mõisa Jürgen Holdschuerile. 16. saj oli mõis Holdschueri suguvõsa käes. 1629. a läänistas kuningas Gustav II Adolf tühjaks jäänud mõisa Hermann von Bellingshausenile; kuninganna Kristiina kinnitas 1646. a tema omandiõigust. Bellingshauseni nimest on tuletatud ka hilisem Pilkuse küla nimi. 1783. a müüs Christer Siegmund von Bellingshausen mõisa Jacob Reinhold von Ulrichile. 1853. a sõlmitud pärandijagamislepingu alusel päris mõisa tema õde Elisabeth von Roth (snd Ulrich), kelle valdusse läks mõis 1857. a. Rothi perekonna valduses oli mõis kuni 1919. a võõrandamiseni. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Moritz Karl Hermann von Roth.
Mõisa peahoone on hävinud.

Materjal

Koopiad Pilkuse mõisa omandiõiguslikest dokumentidest (1794–1815); Pilkuse ja Restu mõisa vakuraamatud (1867–1903); Restu (1866) ja Veriora (1885) mõisamaade kirjeldus; Restu, Pilkuse ja Palo mõisa omandiõiguslikud dokumendid, sh Fr. Parroti Tartus asunud maja ostu-müügileping (1832–1918); talude ja maade rendilepingud (1875–1917); töölepingud (1897–1912); Pilkuse mõisa hoonete kirjeldused (20. saj); inventari- ja vararaamat (1900–1913); Restu mõisa inventari nimekiri; kassaraamatud (1877–1918); aidaraamat (1795–1796); Pilkuse mõisa dokumentide kommenteeritud loetelu (1928).
Perekond Roth: sünni-, surma- ja laulatustunnistused, teenistuskirjad, autasude tunnistused, autosõiduload, pärandi- ja arvepidamisdokumendid (1803–1916); isiklik ja ametlik kirjavahetus (1815–1918); kirjanduslikud ja filosoofilised märkmed ning käsikirjad; majandusküsimuste käsikirjad (1908–1916); käsikiri lindude eluviisi (1830) ja Balti koolide ajaloo kohta 19. saj (1908); Ida-Aafrika reisikirjeldused (1910); kirjutised poliitika- ja sõjasündmustest (1916).
Georg Arwed Gustav Adolf von Rothi äia, Otepää pastori Moritz Kautzmanni dokumendid: kirjavahetus pastoritega, toimetustega kiriku ja koguduse elu ja kaastööde asjus (1862–1888); käsikirjad (4 köidet) usu ja moraali küsimustes (19. saj).
Georg Philipp August von Rothi abikaasa Elisabeth von Ulrichi perekonna dokumendid: isiklikud ja pärandidokumendid koos kirjavahetusega varaküsimustes (1708–1854); Gustav von Ulrichi autasutamise tunnistused (1832–1844).
Elisabeth von Rothi minia Emilie Behagel von Adlerskroni perekonna dokumendid: isiklikud ja pärandidokumendid (1790–1896); kirjavahetus (1791–1808); Vana-Nursi mõisa omandiõiguslikud dokumendid (1860–1872); genealoogilised märkmed (19. saj); meditsiinidoktor Heinrich Joseph von Sahmeni reisipass ja diplomid (1854–1863).
Kogutud materjal: A. F. Richteri projekt ja kirjad tärpentinivabriku ehitamise kohta (1904–1909); toiduretseptide raamat (1914); Baltische Holzverwertungsgesellschafti põhikiri ja administratsiooni struktuur (1914); *Balti Seemnekasvatajate Ühisuse finantsdokumendid (1915–1916); I maailmasõja aegsed materjalid, sh brošüürid puudustkannatavate perekondade abistamise kohta (1914), Saksa sõjavägede ülemjuhatuse jt määrused ja korraldused elanike toitlustamise, raudtee kasutamise jne kohta; Tartu maakonna majandusplaan ja 1918. a deporteeritud baltisakslaste nimekirjad; Sõjas Kannatada Saanud Balti Kubermangude Põllupidajate Seltsi põhikiri (1916); Mustvee kõrgema elementaarkooli juhataja Reinhold Marki palve muuta kool progümnaasiumiks (1918); ankeetlehed *Tartu Eesti Põllumajanduse Seltsile põllumajandusstatistika koostamise kohta (1932–1933).
Pilkuse mõisa ja tema karjamõisa ning talumaade kaardid.