Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Baltimaade mõisnikud, sõjaväelased, riigitegelased.
Salzwedelist pärit suguvõsa. Ajavahemikus 1650–1690 tuli perekond Liivimaale. 1674. a said Rootsi aadliseisuse. 1765. a immatrikuleeriti Liivimaa ja 1773. a Eestimaa aadlimatriklisse. 1832. a said krahviseisuse.
Johann Michael von Benckendorff (03.04.1720 Riia – maetud 18.11.1775 Tallinn). A: Sophie Elisabeth von Löwenstern. Kindralmajor, Narva komandant, Tallinna ülemkomandant.
J. M. von Benckendorffi poeg Christoph von Benckendorff (12.01.1749 Hamina – 10.06.1823 Kolga). A: Anna Juliane Schilling von Canstadt. Kindralleitnant.
C. von Benkendorffi poeg krahv Konstatin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (23.06.1781 Tallinn – 11.09.1844). A: Elisabeth Donets-Zahharževskaja, Pavel Bibikovi lesk. Alates 1832. a-st krahv. Jalaväekindral, riigitegelane, sandarmeeria erikorpuse rajaja, 1826–1845 Tema Keiserliku Majesteedi isikliku kantselei kolmanda osakonna ülem, riiginõukogu ja ministrite komitee liige. 1827. a Venemaa Keiserliku Teaduste Akadeemia auliige. Kabala, Kehtna, Varangu, Keila-Joa, Meremõisa ja Käesalu mõisa omanik, viimasest kolmest moodustas Keila-Joa majoraadi.
C. von Benckendorffi poeg Konstantin Friedrich von Benckendorff (u 1783–1828 Varna). A: Natalie von Alopäus. Kindral, diplomaat.
K. Fr. von Benckendorffi poeg Konstantin Aleksander Karl Wilhelm Maximilian von Benckendorff (10.10.1817–17.01.1858 Pariis). A: Johanne (Jeanne) Auguste von Croy-Dülmen.
J. M. von Benckendorffi poeg Hermann Johann von Benckendorff (30.07.1751 Viiburi – 08.01.1800 Kiltsi). I A: Catharina Magdalena von Brevern; II A: Christine Elisabeth von Brevern. Ohvitser.
H. J. von Benckendorffi poeg Paul Friedrich von Benckendorff (26.11.1784 Gatšina – 02.12.1841 Tallinn). A: Dorothea Helene Margarethe Elisabeth von Rehbinder. Maanõunik ja 1833–1841 Eestimaa asekuberner.

Materjal

Christoph von Benckendorffi isiklikud ja teenistusdokumendid (1761–1800); keisri ja sõjakolleegiumi käskkirjad, korraldused ja teated ning märkmed ja aruanded suurvürst Pauli ja vürstinna Maria Fjodorovna Euroopa-reisi kohta, reisiarved (1781–1782); Narva jalaväepolgu juhtivkoosseisu nimekiri ja manöövrite kavad, armee struktuuri ja dislokatsiooni tabelid, ettepanekud sõjaväeteenistuse korra muutmiseks; ülevaade fortifikatsioonist Venemaal (1785–1795); toimik Vilniuse ülestõusu kohta ja Vilniuse poliitilise salaühingu põhimäärus (1797); pühendusluuletused ja epigrammid (1780–1792); komöödia „Nimepäev“; kirjavahetus perekonnaliikmetega (1763–1821) ja autasude omistamise kohta (1786–1814).
Krahv Alexander von Benckendorffi teenistusdokumendid (1802–1843), sh väeüksuste ülemate ettekanded sõjategevuse ja vägede varustamise kohta, Vene armee 1812. a sõjakäigu kroonika, Vene väejuhatuse ja Euroopa valitsejate proklamatsioonid elanikkonnale, käskkirjad ja korraldused vägede ülevaatuste, laagrite jm kohta, liitlasarmeede manöövrite kava Prantsusmaal, aruanded ning märkmed kaardiväekorpuse Semjonovski polgu rahutuste, sõjaväekorralduse ja reformide kohta; ettekanded ja kirjavahetus sandarmikorpuse järelevalve alaste küsimuste, poliitiliste päevasündmuste kohta; märgukirjad Venemaa sise- ja välispoliitilise olukorra ja sõjategevuse kohta; ülevaated ajakirjanduse osast liberaalsete ideede levitamisel, Kostroma kubermangus Korobovo külas elanud Ivan Sussanini järglaste õigusliku ja majandusliku olukorra, Kaukaasia maa ja rahvastiku kohta; Peterburi botaanikaaia direktori dr Ficheri ülevaade botaanikaaia olukorrast.
A. von Benckendorffi kirjade mustandid keiser Aleksander I-le, Rootsi kroonprintsile ja väeülematele; aadelkonna esindajate, Armeenia peapiiskopi jt kirjad Moskva üliõpilaskonna meeleolude, Eestimaa hernhuutlaste liikumise, mõisnike halva käitumise ja talupoegade raske olukorra kohta; kirjavahetus suurvürst Konstantiniga; märkmed Aleksandr Puškini kohta; käsikirjad ja trükised Napoleoni sõjakäigu kohta Poolasse ja Venemaale; vürst Šahhovskoi mälestused Napoleoni sõjakäigu järgsest Moskvast, Borodino lahingu mälestusmärgi avamisest, kasakavägede tegevusest, Prantsusmaa ja Venemaa riigikorrast, Peterburi ja Lübecki aurulaevaseltsist jm (1816–1839); ametialane ja isiklik kirjavahetus (1806–1844); varadokumendid, sh Keila-Joa mõisa ostu-müügileping ning kirjavahetus mõisa majoraadiks muutmise asjus; Ukraina Bogoljubka valduste rendileping (1817–1844).
Konstantin von Benckendorffi kirjad krahv Paul Suchtelenile Pärsia sõjakäigult (1826–1828); tema vara hooldamise aruanne (1834); Keila-Joa mõisas asunud perekonnaarhiivi nimekirja mustand (1890); perekonnaliikmete portreed, akvarellid, pliiatsijoonised ja fotod.