Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Vaimuhaigete varjupaiga asutamiseks Saaremaal eraldasid raha kõik Saaremaa vallad.
Kogutud 12 000 rubla eest osteti pankrotistunud Pilguse mõis ja alustati ümberehitustöid.
Ametlikult avati varjupaik 08.09.1913. Iga varjupaigas viibija eest maksis tema koduvald 75
rubla aastas. Lisaks sellele maksis iga vald aastas 80 rubla nn varjupaigamaksu. Varjupaiga
meditsiinilisel poolel hoidis mingil määral silma peal Liivimaa kubermanguvalitsuse tervishoiuosakond, eelkõige nakkushaiguste leviku pärast sõja ajal.
1917. a sai asutuse nimeks Pilguse Vaimuhaigete Asutus.
Pärast Eesti Vabariigi loomist allus asutus Saaremaa maakonnavalitsusele. 1928. a nimetati
asutus Pilguse vaimuhaiguste haiglaks.
1943. a evakueeriti Pilguse patsiendid Tallinna, Seevaldisse. Pilguse haigla taasavati
01.11.1945. Asutus töötas Pilguse psühhoneuroloogiahaigla ja Pilguse psühhiaatriahaigla
nime all.
Pilguse psühhiaatriahaigla suleti 1994. a.
Materjal
Kirjavahetus vallavalitsuste, Saaremaa talurahvaasjade komissari jt. vaimuhaigete varjupaiga velskrimaja ehituse, hoonete remondi, rahaliste vahendite hankimise, esmaste toidusainete ja vajalike esmatarbekaupade hankimise jm. kohta (1914—1916). Kassadokumendid (1914—1917).
Seonduv aines
EAA 4278 — *Jämejala Nõdrameelsete Asutus, 2 s, 1909–1920.
ERA 1270 — Tallinna vaimuhaigete haigla, 394 s, 1903–1944.
ERA R-2047 — Tallinna vabariiklik psühhoneuroloogiahaigla, 369 s, 1944–1975.
ERA 2013 — Saare maavalitsus, 2412 s, 1918–1944.
Kirjandus
Anti Liiv. 65 aastat Pilguse Psühhiaatriahaiglat. — Nõukogude Eesti Tervishoid 1979, nr 2,
lk 153–155.
Vaimuhaigused Saaremaal, Pilguse hooldekodu. — Saaremaa. 2: Ajalugu, majandus, kultuur.
Toimetanud Kärt Jänes-Kapp, Enn Randma, Malle Soosaar. Tallinn: Koolibri, 2007, lk
1000–1002.