Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalehe "Postimees" Kirjastus (1896-1911), Eesti Kirjastus-Ühisus "Postimees" (1911-1940)
Ajalugu
Asutati 1896. a Tartus põhiliselt ajalehe Postimees trükkimiseks. 1897. a lõpul alustas trükikoda, toimetus, kirjastus ja talitus tööd raekoja keldris. 1903. a koliti Rüütli tänavasse endise Schrammi õlletehase ruumidesse.
1906. a kuulus firma koosseisu ajaleht Postimees, trükikoda, kirjastus, aiaäri, tsinkograafiatöökoda, raamatu- ja kirjutusmaterjalide kauplus ning lillekauplus. Ilmusid perioodilised väljaanded Elu, Linda, Meie Aastasada, Sõna ja Kleines Tageblatt.
1907. a keelati Postimehe väljaandmine, selle asemele asutati 1908. a Eesti kirjastusühisus Postimees, mille põhikiri kinnitati 02.07.1911.
1912. a ostis ühisus Jaan Tõnissonile kuulunud kirjastuse, tsinkograafia- ja köitekoja ning raamatukaupluse. Ajaleht Postimees jäi Jaan Tõnissoni omandusse 1930. a-ni ja sai siis samuti kirjastusühisuse omaks. Oli 26.07.1935 kuni 1936. a detsembrini sisekaitse ülema otsuse põhjal sekvestri all.
Kirjastus andis lisaks Postimehele ja selle lisadele välja ka raamatuid. Ettevõtte peakontor asus Tartus, Tallinnas asus harukontor.
Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogu 23.07.1940 pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 15.11.1940 otsusega sai ettevõtte nimeks Tartu Kommunist. Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 kandis ettevõte trükikäitis Postimees nime ja koosnes kolmest osakonnast: trükikoda, tsinkograafia- ja köitekoda. Käitise peategevus oli Postimehe trükkimine, lisaks trükiti ajakirja Tervis ja raamatuid Tartu Eesti Kirjastusele ja Eesti Kirjastusele.
01.07.1959 ühendati Tartu Kommunisti (endine trükikoda Postimees) trükikoda Pioneeri
(endine trükikoda Noor-Eesti) ja Hans Heidemanni nimelise trükikojaga
1990. a reorganiseeriti Hans Heidemanni trükikoda iseseisvaks riiklikuks ettevõtteks
Tartu Trükikoda.
1992. a rentis Tartu Trükikoja OÜ Greif, mille asutasid trükikoja endised töötajad.
1996. a sai OÜ Greif trükikoja omanikuks.
Materjal
Peakontor: põhikirjad ja nende mustandid (1907, 1911, 1919, 1922, 1924, 1925); kodukord (1900); trükiasjade peavalitsuse, kuberneri, sekvestrivalitsuse, propagandatalituse jt ringkirjad ja eeskirjad (1905–1914, 1936–1939); peakoosolekute protokollid (1922–1931); lepingud ja load (1897–1935); eelarved ja finantsaruanded (1912–1937).
Kirjavahetus trükiasjade ja politsei peavalitsuse ja teistega ajalehe jt trükiste väljaandmise ja levitamise, masinate ja materjali hankimise, laenude ja võlgade, tööliste kindlustamise, isikkoosseisu, äri maksustamise jm asjus (1905–1939, 1941); väljaläinud kirjade kopeerraamatud (1898–1932).
Kaastööliste nimekirjad (1908–1928); reskontrod (1896–1923); toimetuse liikmete kaastöö arveraamatud (1905–1918, 1928–1937); tellimisraamatud (1896–1939); kuulutuste vastuvõtmise ja reskontroraamatud (1896–1930); peakassa arveraamatud ja dokumendid (1896–1939); dokumentide nimekirjad (1931).
Trükikoja tööde tellimise raamatud ja näidiseksemplarid (1898–1937); arveraamatud
(1920–1932); tööliste palgaraamatud ja nimekirjad (1900–1936); trükikäitise aruanded ja kirjavahetus põhivarade, maksustuse, isikkoosseisu, tööde tellimise ja täitmise ning materjalide muretsemise asjus (1942–1943).
Raamatukauplus: kopeerraamatud (1907–1917); teadaanded tellitud raamatute väljasaatmise kohta (1908–1921); kirjavahetus asutuste ja isikutega raamatute tellimise, ärasaatmise jm asjus (1934–1937, 1940); arveraamatud (1903–1939), inventariraamatud (1907–1932).
Tallinna kontor: kirjavahetus ärijuhatusega Tartus, Eesti Raudtee jt-ga kuulutuste, võlgade, tellimiste jm asjus (1923–1929), kassaraamatud (1894–1925), kuuaruanded (1923–1930), kassaaruanded (1939), töötasu kättesaamist tõendavad dokumendid (1925–1939).
Ajalehetoimetuse koosolekute protokollid (1921–1923); tellijate, kaastööliste jt kirjad toimetusele artiklite, kuulutuste, kaastöö jm asjus (1897–1922); perekonnalehe Linda artiklite käsikirjad (1903); ajalehes Elu ilmunud artiklite käsikirjad (1905–1906); ajalehes Postimees ilmunud artiklite, arvustuste, juttude, luuletuste jm käsikirjad (1897–1926); ilmumata artiklite käsikirjad (1903–1940); Postimehe kirjastatud trükiste käsikirjad (1901–1934); fotod, ajaleheväljalõiked, klišeed ja matriitsid (1921–1940).
Seonduv aines
ERA 4416 — Ajaleht Postimees toimetus, 1871 s, 1917–1944.
Seadused
Eesti NSV Teataja 1940, 49, 576.
Eesti Kirjastuse-Ühisus [„Postimees“: põhikiri]. [Tartu: s. n., 1906].
Tartus asuva Eesti Kirjastus-Ühisuse „Postimehe“ Põhjuskiri: Kinnit. 2. juulil 1911]. Tartu: [s. n.], 1911.
Eesti Kirjastus-Ühisus Postimehe põhikiri. [Tartu: Postimees], 1935.
Kirjandus
E. Jaanus. Eesti kirjastusühisus „Postimees“ 1896–1940. Ajalooline ülevaade. Eessõna fondi esimesele nimistule, 1977.
O. Loona. Fondi „Trükikäitis Postimees“ ajalooline ülevaade. Eessõna fondi kolmandale
nimistule, 1946.
Anton Jürgenstein. Postimees 1857–1907: 50-aastase kestuse mälestuseks. Tartu: [s. n.], 1909.
Postimehe 75-aasta juubeli kalender. Tartu 1931.