Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

1766. a asutas Peter Ernst Wilde Põltsamaal raamatutrükikoja. 1770. a omandas selle Vana-Põltsamaa mõisnik major Johann Woldemar von Lauw, kellelt selle omakorda rentisid Michael Gerhard Grenzius ja Georg Kupzau. 1789. a viis Grenzius trükikoja Tartusse ja 1791. a sai selle omanikuks (omandas J. W. von Lauw pärandi oksjonilt). Tartus andis Grenzius välja ajalehte Dörptsche Zeitung, hiljem omandas ta õiguse trükkida ka eestikeelseid raamatuid. Pärast Tartu ülikooli taasavamist 1802. a sai Grenzius ülikooli trükkaliks.
1817. a müüs Grenzius oma trükikoja Johann Christian Schünmannile, kelle 1814. a
asutatud trükikojaga ta konkureerida ei suutnud. Pärast J. Schünmanni surma 1840. a läks ettevõte tema lese Justine Schünmanni omandusse. Ärijuhiks sai Carl Gottlieb Mattiesen, kes rentis 1846. a Schünmanni trükikoja. 1848. a asutas C. Mattiesen uue trükikoja ja 1848. a liitis sellega ka Schünmanni trükikoja. Uue ettevõtte nimeks sai John. Chr. Schünmanni Lesk & Carl Mattieseni trükikoda.
Pärast C. Mattieseni surma päris ettevõtte tema poeg Carl Emil Johannes Mattiesen ja pärast viimase surma selle lesk Emmy, tegevjuht oli August Hahn.
1929. a asutati trükikoja tegevuse jätkamiseks ja laiendamiseks osaühing K. Mattieseni trükikoda. Asutamisloa andis 11.09.1929 majandusminister. Ühingu suurim osanik ja ühtlasi tegevdirektor oli kirjastusühisuse Loodus direktor ja asutaja Hans Männik. 1939. a. ostis trükikoja hoone OÜ Loodus.
K. Mattieseni trükikoda natsionaliseeriti Riigivolikogu 23.07.1940 pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 08.06.1941 seadluse järgi nimetati K. Mattieseni trükikoda Hans Heidemanni nimeliseks trükikojaks.
Saksa okupatsiooni aastatel 1941–1944 oli kasutusel nimi K. Mattieseni trükikoda.
01.07.1959 ühendati Hans Heidemanni trükikoda Tartu Kommunisti (endine trükikoda Postimees) ja Pioneeri trükikojaga (endine trükikoda Noor-Eesti).
1990. a reorganiseeriti Hans Heidemanni trükikoda iseseisvaks riiklikuks ettevõtteks
Tartu Trükikoda.
1992. a rentis Tartu Trükikoja OÜ Greif, mille asutasid trükikoja endised töötajad.
1996. a sai trükikoja omanikuks OÜ Greif.

Materjal

Põhikiri (02.10.1929); tööliste nimekirjad (1896–1944) ja andmed natsionaliseeritud K.
Mattieseni trükikojas töötavate isikute kohta (1941); toimik K. Mattieseni kohtuasjas
trükitööliste vastu töötülide küsimuses (1909); telegrammid trükimasina rekvireerimise
küsimustes (1917); volikirjad (1925–1932); trükimasinate ostu-müügi lepingud
(1929–1934); kindlustuspoliisid (1930–1940); palgaarveraamatud (1936, 1939); tunnistus tööstusõpilaste pidamise õiguse kohta (24.09.1938); trükikojale annetatud diplomid (1937–1939); skits õhukaitse meeskonna elukohtadest (1938); A. Hahni teadaanded trükikoja valitsemise üleandmise kohta (20.04.1939–08.01.1940); tunnistus trükitud laulutekstide kohta (15.11.1902); vahekohtu istungite protokollid trükikoja tööliste ja administratsiooni vahelistes lahkarvamustes (26.02.1909–28.02.1909).