Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Heinrich Laakmann (1802–1891), saksa päritolu trükkal ja kirjastaja. 1836. a asus ta Tallinnas juhtima Lindforsi pärijate trükikoda. 15.09.1837 avati selle osakond Tartus. 1839. a Tallinna ja Tartu ärid lahutati ja H. Laakmann sai Tartu osakonna omanikuks.
1840–1880 trükiti Laakmanni trükikojas u 800 eestikeelset raamatut, mis moodustasid
üle kolmandiku eestikeelsest raamatutoodangust. Samuti trükiti seal suur osa eestikeelsest perioodikast (Eesti Postimees, Eesti Põllumees, Meelejahutaja), kalendritest („Maa-rahva kasuline Kalender“) ning rahvusliku liikumise silmapaistvamate kirjameeste teostest.
1867. a asutas ta Tartus esimese eestikeelsete raamatute kaupluse. 1875. a omandas Louis Höflingeri litograafiatöökoja ja suurendas kirjatüüpide valikut.
1880. a jätkas Laakmanni tegevust tema poeg Carl Heinrich Leopold Laakmann (1844–
1908), kes omandas 1887. a W. Justi trükikoja (vt *Koondfond Ludvig Roose ja Emma Justi trükikoda).
Pärast C. Laakmanni surma omandas trükikoja tema lesk Leontine Laakmann, ettevõtte
tegevust juhtis ärijuht.
1917. a teisel poolel jäi ettevõte praktiliselt seisma, töötas ainult köitmiskoda ja litograafiatöökoda, osa trükikoja sisseseadest hävines. 18.04.1918 alustas trükikoda uuesti tööd.
1920–1931 kandis ettevõte nime Graafiline kunstiasutus H. Laakmann. 1930. a läks trükikoda pankrotti. 1931. a sügisest kuni 1933. a alguseni töötas ettevõte
edasi H. Laakmanni trükikoja nime all, müüdi aga seejärel maha. Kokkuleppel Laakmanni pärijatega moodustati osaühing Ilutrükk, millega liideti ka Bergmanni trükikoda.
Trükikoda hävis 1944. a.

Materjal

Tartu tsensuurikomitee kirjad H. Laakmannile käsikirjade avaldamise küsimustes (1846); Lydia Koidula käsikirjad (1870); Riia tsensori kirjad eestikeelsete trükiste kohta (1870–1874); Tartu ja Tallinna tsensori kirjad käsikirjade avaldamise küsimustes (1874–1893); käsikirjade fragmendid (1875–1893); trükitud näidised Vene 1649. a seadustekogu käsikirjast; tööliste palgaraamat (1932–1933); Voldemar Vaga saadetud fotod ehitusdetailidest.