Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Firma asutaja Hans Diedrich Schmidt sündis 21.02.1714 Holsteinis Neustadti linnakeses kaupmehe perekonnas. 1728. a saabus Pärnusse, kus ta sai 1729. a bürgermeister Johann Bohnsacki kaubamajas kaupmehe väljaõppe.
1736. a alustas H. D. Schmidt iseseisvalt väiksemate äridega. 1741. a asutas ta oma
kaubamaja ning sõlmis kaubanduskontaktid Inglise, Saksa ja Prantsuse firmadega. Peamiselt eksportis ta Lääne- ja Kesk-Euroopasse lina, lina- ja kanepiseemet ning puitu; importis Inglismaalt ja Saksamaalt koloniaalkaupu ja kangaid ning Prantsusmaalt veine. Imporditud kaubad jõudsid lisaks Baltikumile ka Venemaa turule, peaasjalikult Moskvasse. Samuti olid H. D. Schmidti kaubamajal tihedad ärisidemed kohalike firmadega, näiteks firmaga *Thomas Clayhills & Son Tallinnas, kaubamajaga *Jakob Jacke & Co. Pärnus jne. 1745. a rajas ta saeveski. Firma kontor paiknes Pühavaimu tänaval nn Heno majas.
H. D. Schmidt osales linna ühiskondlikus elus, oli raehärra ja alates 1759. a-st politseibürgermeister.
H. D. Schmidt suri Pärnus 15.01.1788.
1766. a asus isa kõrval firmat juhtima H. D. Schmidt jun. (1744–1807). Ta pani suurema rõhu tekstiili- ja veinikaubandusele. Firma säilitas hea käibe ka Napoleoni sõdade ja kontinentaalblokaadi ajal. Ekspordis domineerisid lina ja saelauad, samuti vili. Metsasaaduste eksportimiseks ehitati saeveskeid juurde. H. D. Schmidt jun. oli Pärnu suurgildi oldermann, alates 1784. a-st raehärra. 1787. a sai temast Katariina II reformide käigus esimene Pärnu linnapea, pärast reformide tühistamist bürgermeister (1796).
Esialgu kasutas firma prahitud laevu. 1794. a hangiti esimene oma purjelaev Johanna Helena, 1795. a osteti teinegi purjelaev. Mõlemad purjetasid esmajoones Läänemerel, teenides kauba- ja postiveoalustena. 19. saj esimese veerandi lõpul osteti purjelaevu juurde.
Pärast H. D. Schmidt jun. surma läks firma juhtimine tema poegadele — samanimelisele H. D. Schmidt jun.-ile ja Caspar David Schmidtile. Pärast nende surma läks firma lese Amalie Beate ja seejärel poeg Hans Caspar Schmidti kätte (suri 1835. a).
1828. a rajas firma Pärnu jõe kaldale linaõli pressimiseks veski, millest kujunes õli-,
värnitsa- ja värvivabrik.
1835. a sai firma juhiks H. C. Schmidti vend Christian Joachim, kelle Nikolai I nimetas kommertsnõunikuks. Chr. J. Schmidt täitis Pärnus ka Preisi konsuli ja Portugali asekonsuli ülesandeid. Pärast tema surma 1860. a juhtis firmat lesk Emilie Dorothea, kelle kõrvale astus 1870. a poeg Reinhold Gottlieb (iseseisvalt firma eesotsas alates 1875. a-st).
1868. a asutati kaubamaja tütarfirma Pihkvas (osakonnad olid ka Ostrovis ja Riias),
et hankida Vene lina, mida eksporditi Pärnu kaudu Iiri-, Šoti- ja Prantsusmaale. Seniste kaubaartiklite kõrval hakati importima soola ja heeringaid. 1874. a ostis firma purjelaevade kõrvale esimese aurulaeva Pilot. Hiljem vahetati purjelaevad aurulaevade vastu välja.
1870. a-te lõpul saabusid firmale kehvemad ajad, mis olid seotud 1877. a Venemaal sisse viidud kaitsetollidega (sama teed läksid teisedki riigid). Selle tõttu tõusis oluliselt importkaupade hind, väljaveetavatele kaupadele, eriti linale, oli aga raske turgu leida.
Alates 1880. a-test juhtis firmat R. G. Schmidti poeg Christian Joachim (1833–1909),
kellel õnnestus kaubamaja edukas äritegevus taastada. Samal ajal oli Pärnu kaubanduse olemus muutunud, kuna raudteedevõrgustiku tekkega oli piirkonna kaubandus koondunud Tallinna ja Riiga.
Chr. J. Schmidt hakkas 1887. a paiku suuremas mahus tegelema kindlustusäriga (kaubamaja esindas juba 1827. a-st alates Vene Esimest Kindlustuskompaniid Pärnus ja Pärnu kreisis) ja laevanduse korraldamisega. Ta rajas Pärnu sadamasse vastava kontori. Siiski tegeles firma ka 19.–20. saj vahetusel ekspordi ja impordiga. Peamiselt veeti sisse soola, sajandivahetusest alates ka Venemaal toodetud soola Krimmist. Sisse veeti ka Inglise kivisütt,
Ameerika ja Kaukaasia petrooleumi, kunstväetisi jne. 19. sajandi lõpukümnenditel oli firma käes ka Pärnu ja Riia vaheline reisilaevaliiklus.
1909. a läks firma Chr. J. Schmidti lese Caroline Schmidti ja poegade Alexandri (1876–1951) ning Herberti (1878–1950) kätte. I maailmasõda tabas kaubamaja rängalt, kaubandussidemed katkesid ja Vene sõjavägi rekvireeris laevad. Ainsana säilis sõja ajal Vene lina eksport Inglismaale Põhja-Euroopa kaudu. Sõja lõppedes kadus suur Vene tagamaa. Sõjas oli hävinud õlivabrik. Eesti Vabariigi kätte sattunud laevad anti firmale tagasi alles 1921. a.
Eesti Vabariigis tegeles kaubamaja Alexander Schmidti juhtimisel taas linaekspordiga, seda kuni 1930. a-te lõpuni, mil riik vastavat litsentsi kaubamajale enam ei pikendanud. Samuti jätkati metsamaterjalide ümbertöötlemise, reederluse, laevamaaklerluse, logistika jms äriga.
1931. a, pärast Caroline Schmidti surma, jagasid pojad firma juhtimise kaheks: Alexander tegeles lina- ja linaseemne osakonnaga ning laevamaaklerlusega, Herbert õlivabriku, saeveskite ning laevade tehnilise poolega. Firma kohanes pidevalt muutuva kaubakonjunktuuriga — 1930. a-tel osaleti Eesti, eriti Pärnu suveturismi korraldamisel.
Kaubamaja natsionaliseeriti pärast Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu, ENSV
Rahvakomissaride Nõukogu 23.09.1940 otsuse alusel. 01.11.1940 kinnitas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu natsionaliseeritavate suuremate kaubandusettevõtete nimekirja muudatuse, millega kaubamaja H. D. Schmidt kustutati sellest nimekirjast.
Katsed äritegevust sõja ajal jätkata tulemusi ei andnud.

Materjal

Pearaamatud (1740–1884); žurnaalid (1744–1879); memoriaalid (1740–1908); kassaraamatud (1807–1934); reskontrod (1798–1879); arveraamatud conto pro diverse (1804–1915); igakuised kokkuvõtteraamatud (1898–1914); talupoegade ja poodide võlaraamatud (1732–1807); hoonete ehitus- ja remondikulude, töötasude, majapidamis- jms kulude raamatud (1761–20. saj algus); kaubavahetuse (sool, heeringas, vili, lina jne) raamatud (1747–20. saj algus); erinevate kaupade laoraamatud (1761–1921).
Pärnu sadamas kaubamaja arvel prahitud laevade lossimise ja laadimise raamatud koos kauba-, hinna- ja tasutud tolli loenditega (1780–1926); kaupade tellimise raamatud (1806–1879); sissetulnud ja väljaläinud arvete ärakirjad (1743–1933); kassadokumendid kaupade ostu-müügi, teenustööde, tasude jne asjus (1741–20. saj algus); aruanded linnadesse eksporditud-imporditud kaupade kohta (1793–1916); Riia ja Pärnu sadama teated laevade liikumise kohta (1805–1869).
18.–20. saj kaubandust reguleerinud ülevenemaalised seadused ja määrused, kohalikud juhised ja korraldused nt tollimäärade, vilja väljaveo keelustamise ja viljatagavarade kogumise jm asjus; turu-, hinna-, kursi- ja börsiteated Riiast (1770–1895), Peterburist (1812–1914), Tallinnast (1848–1931), Amsterdamist, Rotterdamist (1769–1877), Hamburgist, Lübeckist jt Saksa linnadest (1770–20. saj algus), Inglise, Belgia, Norra, Prantsuse jt linnade ja firmade kohta; kirjavahetus eraisikute, äripartnerite, tarnijate, krediidiasutustega jne Pärnus, selle lähitagamaal Eesti- ja Liivimaa linnades (Riias) ja mõisates, Pihkva ja Peterburi kubermangus, samuti kaugemates Venemaa kubermangudes (Soome, Poola) ja sealsetes linnades (Moskva), välisriikides, mh Madalmaades (Amsterdam, Rotterdam jt), Inglismaal (Belfast, Dundee, Hull, Liverpool, London jt), Norras, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal (Hamburg, Lübeck, Stettin jt), Soomes, Taanis jm; materjalid I maailmasõja ajast sõjaväevõimudele lina ja linaseemne müügi kohta; kohtumaterjalid (1745–1926); kinnisvara dokumendid (1751–1921).
Kaubamaja omanike ja osanike isiklikud materjalid, sh Anna Dorothea Schmidti päevik, erakirjad, õpingute, reiside jms seotud materjalid (1740–20. saj algus).
Pärnus 19.–20. saj tegutsenud Portugali, Belgia, Rootsi-Norra, Preisi ja Saksa konsulaadi materjalid.
Kaubamaja tööstusosakonna materjalid: tellisetehas (1744–1752), saeveskid (1743–1936), sepikoda (1779–1887), jahuveski (1837–1868), õli- ja värvivabrik (1831–20. saj algus); veiniladu (1757–1859).
Kaubamaja laevanduse osakonna materjalid 19.–20. sajandist: määrused ja juhised, prahi- jm lepingud, kirjavahetus laevakaptenite, laevaliikluse korraldajate jt-ga; kirjavahetus sadamatega (Riia, Kuressaare, Tallinn, samuti välismaal); kaubamaja valduses olnud laevade materjalid; laevade arvepidamisraamatud veetud kaupade, tasutud tollide jms kohta.
Materjalid kaubamaja tegevuse kohta erinevate kindlustusseltside esindajana, kliendina jms (19.–20. saj).
Kirjeldatud materjal näitab eelkõige kaubamaja Hans Diedrich Schmidt ärikontaktide
geograafilist arengut, samuti isikute ringi, kellega suheldi nii Pärnu majanduslikul
tagamaal kui ka Venemaal, Läänemere-äärsetes maades ning Kesk- ja Lääne-Euroopas.
Firma kontaktid laienesid järk-järgult. Materjalis peegelduvad muutused ja arengud
kaubalis-rahalistes suhetes, kaupade ja hindade konjunktuuris, kaubanduse tehnikas ja ärikultuuris, kindlustuses, mere- ja raudteetranspordis jpm.

Kirjandus

Deutschbaltisches Biografisches Lexikon, 1710–1960. Hrsg. von W. Lenz. Wedemark: Hirschheydt, 1998, lk 687.
J. M. Hans Diedrich Schmidt. — Eesti biograafiline leksikon. Tartu: Loodus, 1926–1929, lk 458.
G. Koch. Das Bürgerbuch und die Bürgerschaft Pernau’s im XVII., XVIII. und XIX. Jahrhundert. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. 6.
Pernau 1911.
H. Laakmann. Das Bürgerbuch von Pernau. I. 1615–1787. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. 11. Pernau 1936.
H. Laakmann. Das Bürgerbuch von Pernau. II. 1787–1889. — Sitzungsberichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau, Bd. 12. Pernau 1939.
Rolf Diedrich Schmidt. Pernau: eine livländische Hafenstadt. (Schriftenreihe der Carl-
Schirren-Gesellschaft, Bd. 5). Essen 1986.
Pärnumaa: maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Toimetanud A. Tammekann, J. Kõpp, E. Kant. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930.
Jüri Kivimäe, Aivar Kriiska, Inna Põltsam, Aldur Vunk. Merelinn Pärnu. Pärnu: Pärnu
Linnavalitsus, 1998.