Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Kaubamaja Jacob Jacke & Co. Pärnus - EAA.3339
Ajalugu
18. saj Eesti ala linnade arengut iseloomustab uus joon: suurkaupmehed hakkasid rajama suuri kaubafirmasid e kaubamaju. Viimased ehitasid üles laia ja tiheda kohalikule ja välisturule ulatuva ärisuhete võrgustiku, evides kaubapartnereid Sise-Venemaalt Portugalini ja Inglismaalt Itaaliani; üksikuid ärikontakte loodi ka Ameerika Ühendriikides. Sama laiahaardelisus iseloomustab ka Pärnu kaubamaja Jacob Jacke & Co.
Kaubamaja rajaja Jacob Jacke, sadulsepa ja hilisema kaupmehe Johann Heinrich Jacke poeg, sündis Pärnus 18.10.1712. 01.10.1734(?) asutas ta oma kaubamaja, mis saavutas kiirelt õitsengu. J. Jacke oli 1752–1758 suurgildi oldermann ja valiti 1758. a raehärraks. Kui ta 1780. a poissmehena suri, pärandas ta kaubamaja Jacob Jacke & Co. oma kolmele sugulasele. Firma etteotsa tõusis õepoeg Otto Staack jun. (1744–1814), tema kaasjuhtideks said Johann Hinrich Staack ja Gottlieb Staack. Firma heaolu najal sai Otto Staack juuniorist 1791. a Austria riigiaadlik.
Kuna juhid olid taas poissmehed, sai firma juhiks nende õepoeg Johann Andreas Nagel (1771–1831), kellele järgnes poeg Jacob Diedrich Nagel (1817–1875). Seejärel olid firma eesotsas Alexander Diedrich Rodde (1829–1899) ja Diedrich Emanuel Rodde (1837–1895) ning hiljem Jacob Diedrich Nagel jun. (1860–1925), lisaks mitu kaasjuhti. Viimased juhid olid Heinrich Rambach (1887–1964) ning Reinhold Schmidt (1872–1954).
Kaubamaja Jacob Jacke & Co. eksportis esmajoones lina, linaseemet, vilja ja propse Keskja Lääne-Euroopasse. Samuti pakuti transiitkaupade ladustamise teenust. Firma valduses oli Pärnus hulk kinnisvara, sh laohooneid.
Firma hiilgeajad jäävad 19. sajandisse, eriti selle algusesse. 20. saj kataklüsmid (I maailmasõda, turusuhete radikaalne ümberkujunemine Eesti Vabariigi tekkides jms) mõjusid firma majandustegevusele halvasti, ehkki see eksisteeris 1940. a-ni.
02.08.1940 välja antud „Fideikomissi Kaubamaja Jakob Jacke ja Ko likvideerimise
seaduse“ alusel kaubamaja likvideeriti ja tema vara anti üle Pärnu linnavalitsusele.
Materjal
Pearaamatud (1770–1940); žurnaalid (1782–1933); memoriaalid (1742–1940); kassaraamatud (1868–1938), sh hõberahade kassaraamat (1825–1832) ning Vana-Saaluse filiaali kassaraamat (1880–1885); reskontrod (1734–1940); abiarveraamatud conto pro diverse (1857–1935); võlaraamatud (1734–1861), sh poodide ja talupoegade võlaraamatud; kulude raamatud (1782–1937), sh äri-, majapidamis-, tolli-, laevade veokulude raamatud; kaupade kuukokkuvõtteraamatud (1868–1939); ostetud ja müüdud kaupade raamatud (1754–1939), sh linaseemne, rukki, odra osturaamatud; tellimuste raamatud (1791–1932); kaupade (lina, vili, sool, heeringas, silgud, vein, kohvi, kivisüsi, põlluväetised, kips) laoraamatud (1762–20. saj algus); lossimise ja laadimise raamatud (1752–1937); prahiraamatud (1749–1939); arvete ärakirjade raamatud (1747–1939); kalkulatsioonide
raamatud (ca. 1800–1899); ehituste arveraamatud (1781–1835); laevade arveraamatud (1765–19. saj teine pool); inventuuriraamatud (1734–1911); eri kaupmeestega arveldamise raamatud (19. saj teine veerand – 20. saj algus); erinevad arveraamatud (1751–1932), nt J. Jacke vara arvestuse raamat (EAA 3339-1-1100a), samuti hobuse-, töötasu-, hindamis-, hoonete ja varade kindlustamise, maksude jms raamatud; kaupade müümisega seotud
dokumendid (1734–1933); poesellide nädalaaruanded müüdud kaupade kohta, kassadokumendid kaupade ostu-müügi, töötasude jms kohta; kaubamaja aruanded ja bilanss, sh kuubilansid (1806–1939).
Aruanded Pärnu sadamasse saabunud ja sealt väljunud kaubalaevade ja kaupade kohta (1800–1928), sama Riia (1770–1864), Peterburi (1850–1859), Kuressaare (1843–1848), Tallinna, Danzigi, Dundee jt linnade sadamate kohta; Riia sadama teated laevade liiklemise kohta (1843–1857).
18.–20. saj väliskaubandust reguleerinud ülevenemaalised ukaasid, määrused ja juhised, Liivimaa kubermanguvalitsuse patendid ning vastavad kohalikud korraldused, sh 1729. a veksliseadus, tollimäärade, vilja väljaveo keelustamise ja viljatagavarade moodustamise jm asjus; Pärnu, Riia, Peterburi, Tallinna jt Venemaa linnade firmade ja turgudehinnakirjad, kursi- ja börsiteated (18. saj teine pool – 20. saj algus); sama Hollandi (Amsterdam, Rotterdam), Saksamaa (Hamburg jt), Prantsusmaa, Belgia, Inglismaa, Rootsi, Taani jt riikide ja linnade kohta (18. saj teine pool – 1929); lepingud (töö-, ostumüügi-, tšarter- jm lepingud), võlakohustused, prahikirjad ja deklaratsioonid sisseveetud kaupade kohta (18. saj teine pool – 20. saj algus).
Kirjavahetus Liivi-, Saare-, Eesti- ja Kuramaa, Sise-Venemaa ja Soome linnade ja maapiirkondade (sh mõisates) äripartneritega (18. saj teine pool – 20. saj algus); väljaläinud siseriiklike kirjade kopeerraamatud (1734–1940); kirjavahetus Austria-Ungari, Belgia, Hollandi (sh Amsterdami, Rotterdami jt linnade), Inglis- ja Šotimaa, Itaalia, Norra, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa (sh Hamburgi, Lübecki jt linnade), Taani, Tšehhi, Ameerika Ühendriikide jt maade linnade ja piirkondade äripartneritega (18. saj teine pool – 20. saj algus); välja läinud välisriiklike kirjade kopeerraamatud (1836–1939); telegrammid sise- ja välismaa firmadelt kaupade ostu-müügi jt rahaliste operatsioonidega seoses (1859–20. saj algus).
Materjalid kaubamaja kohtulike nõudmiste ja kaebuste kohta (1749–1940), sh seoses Pärnu metsakaubandusega 18. saj keskel (EAA 3339-1-5267 jj); materjalid mõisate rentimise kohta 18. saj teisel poolel (Viluvere, Kastna, Audru ja Pootsi mõis); kaubamaja osanike isiklikud materjalid, nt Jacob Jacke tegevuse kohta Rootsi konsuli volinikuna 1762–1768 (EAA 3339-1-5406), testamendi- ja pärandusasjad, sünnitunnistused, toimikud perekond Rodde genealoogia kohta alates 1690. a-st (EAA 3339-1-5427, 5428) jms; kindlustusseltsidega seotud materjalid, sh sõlmitud kindlustuste, kindlustusmaksude kohta, vastavad kassaraamatud (1895–20. saj algus); kaubamaja likvideerimisega seotud materjalid (EAA 3339-1-5480, 5481).
Seonduv aines
EAA 1000-2-1397....1455. Pärnu sadamaraamatud, 1764–1782.
EAA 1000-2-5465....5470. Bücher über den Export von Flachs, Hanf, Hede und Getreide,
sowie Import von Salz,1803–1876.
EAA 1000-2-5471....5473. Salz- und Heuwaagebücher, 1842–1905.
ERA 14-7-141. Siseministeeriumi üldosakonna akt Jakob Jacke ja Co. kaubamaja asjus, 1935–1937.
Kirjandus
Deutschbaltisches Biografisches Lexikon, 1710–1960. Hrsg. von W. Lenz. Wedemark: Hirschheydt, 1998, lk 353–354.
Georg Koch. Das Bürgerbuch und die Bürgerschaft Pernau’s im XVII., XVIII. und XIX.
Jahrhundert. — Sitzungsbrichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd.
6. Pernau 1911.
Heinrich Laakmann. Das Bürgerbuch von Pernau. I. 1615–1787. — Sitzungsbrichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. 11. Pernau 1936.
H. Laakmann. Das Bürgerbuch von Pernau. II. 1787–1889. — Sitzungsbrichte der Altertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. 12. Pernau 1939.
Pärnu kaubandus XIX sajandi keskpaigani. — Eesti majandusajalugu I. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv, 1937, lk 476–478.
H. J. Jacob Jacke. — Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Toimetanud P. Tarvel, H. Kruus, J. Olvet. Tartu: Loodus, 1940, lk 102.
Jüri Kivimäe, Aivar Kriiska, Inna Põltsam, Aldur Vunk. Merelinn Pärnu. Pärnu: Pärnu
Linnavalitsus, 1998.
Rolf Diedrich Schmidt. Pernau: eine livländische Hafenstadt. (Schriftenreihe der Carl-
Schirren-Gesellschaft 5). Essen 1986.
Omar Volmer. Pärnu väliskaubandus aastatel 1844–1854 kaasaegse ajakirjanduse valguses. — Pärnumaa ajalugu, vihik 3, artiklite kogumik 2. Pärnu 2000, lk 99–113.