Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Õlle- ja karastusjookide tootmisega tegelev ettevõte.
Eduard Johann Bliebernicht (1838–1886) alustas õlletootmist 1869. a, selleks rentis ta kümneks aastaks Audru mõisa õlleköögi. Pärast lepingu lõppemist ostis Pärnus, Suur-Jõe tänaval endised R. Jungbluthi valu- ja mehaanikatehase (töökoja) hooned ning ehitas ümber õllevabrikuks. Uut vabrikut on esimest korda mainitud 08.10.1879. Esimene õllelaar jõudis müüki 1880. a kevadel. Õllemeistrina töötas omanik ise.
1894. a ehitati laagerduskelder, millele 1897. a ehitati peale teine korrus, kus hakati
valmistama limonaadi. 1904. a ehitati linnaseosakond, 1907. a laiendati keldrit ja 1910. a võeti kasutusele esimesed elektrimootorid.
Pärast E. J. Bliebernichti surma juhtis firmat tema lesk Josephine Bliebernicht ja alates 1903. a-st poeg Arthur Bliebernicht (1872–1929).
1914. a, pärast keeluseaduse kehtestamist, lasti Bliebernichti õlu Pärnu jõkke.
1918. a lõpul hakati tootma karastusjooke. Maksusoodustuste saamiseks asutati
osaühisus A. Bliebernicht ja hakati uuesti õlut pruulima.
1922. a alustas õllevabriku kõrval tööd mineraalveetehas, mõni aasta hiljem hakkas
tehas tootma ka limonaadi ja seltersit.
1923. a asus tehase etteotsa Arthur Bliebernichti abikaasa Mary Bliebernicht, kes juhtis firmat kuni ettevõtte natsionaliseerimiseni 1940. a. Nende poeg Eduard oli tegev *Pärnu Muinasuurimise Seltsis ja tuntud rohkem ajaloouurija, skautmasteri ja ühiskonnategelase kui õllevabrikandina. Õllevabrikus töötas ta tehnilise ala juhina ja sai 1928. a Pärnu Töösturite Ühingult õllemeistri ametipaberi.
1938. a moodustati osaühisus Arthur Bliebernichti õllevabrik ja limonaaditehas Pärnus.
1939. a, kui enamik baltisakslasi lahkus Saksamaale, jäi perekond Bliebernicht Eestisse ja jätkas õlletootmist.
Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel osaühing natsionaliseeriti. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 15.11.1940 otsusega nimetati ettevõte ümber Pärnu õlle- ja limonaaditehaseks.
Pärast vabriku natsionaliseerimist lahkus perekond Bliebernicht Eestist.
1940–1991 kandis ettevõte nime Pärnu õlle- ja limonaaditehas, 1991–2006 AS Pärnu Õlu, alates 2006. a-st AS Puls Brewery.

Materjal

Tehase sisekorraeeskirjad (1913–1924); vabriku asendiplaanid (1902–1907); äritunnistused (1921–1940); kirjavahetus vabriku tegevuse (1905–1913), sisseseade, rahandusolukorra, kreditoorse ja debitoorse võlgnevuse, protestitud vekslite, tooraine, õllepruulimise ja õllesortide, mineraalvee ja limonaadi valmistamise, toodangu turustamise, pudelite ja etikettide muretsemise, toodangu transpordi, maksuinspektorite nõudmiste, tööinspektorite järelevalve, ametnike ühingute (1914–1940) jm kohta; toimikud välisfirmadega kaubavahetuse (1923–1933), maksude, võlgade ja protestitud vekslite (1924–1933), Müncheni õlle proovide analüüsi ja aktsiisiseaduse rikkumise (1933–1934) kohta ning Tartu ülikooli nõudeasi Gustav Darmeri pärijate vastu (1939–1940).
1932. a eelarve ja tulude-kulude aruanne; bilansiraamat (1926); memoriaalid (1923–1931); peakassa raamatud (1932–1937); kassaraamatud (1923–1940); deebitoride väljavõtted (1927–1940); kulude raamatud (1923–1940); palgaraamatud (1925–1940); reskontrod (1923–1928); vandeadvokaat Jaan Leesmenti volikirjad (1924–1934).