Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Hiiu-Kärdla kalevivabrik oli üks esimesi suurvabrikuid Eestis. Vabriku asutas 1829. a Partsi mõisnik Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg. Kaasosanikuks hakkas vend Heinrich Georg Eduard Kõrgessaare mõisast. Ettevõtet rahastas Tallinna kaubamaja Clayhills & Co. (vt *Ekspeditsioonifirma Thomas Clayhills & Son).
1835. a eraldati vabrikule ruutverst maad Kärdla (vabriku)valla moodustamiseks. Samal aastal sai direktoriks Robert Eginhard Ungern-Sternberg, kes pidas seda ametit kuni surmani 1898. a.
1845. a töötas vabrikus kaks aurujõul nn hunti (masin villa kohestamiseks, ühtlustamiseks ning lisandite ja ketruseks kõlbmatute kiudude eraldamiseks), 15 kraasimismasinat, 2 eelketrajat, 19 inim- ja 20 aurujõul töötavat ketrusmasinat ning vanutus- ja viimistlusmasinad.
Koos meistritega töötas vabrikus 460 inimest, 1894. a 709 inimest. Lisaks kalevile
toodeti ka lõnga. Toodangust umbes pool turustati Balti kubermangudes, ülejäänud osa Peterburis, Moskvas, Ukrainas ja Soomes.
1870. a põles vabrik maha. Kolm aastat hiljem jätkati toomist uues hoones. 1908. a sattus Kärdla kalevivabrik majandusraskustesse ja anti rendile osaühingule Narva Kalevivabrik.
Direktoriks sai Theodor Viktor Peltzer.
1829–1874 töötas ettevõte nime all Firma K. u. E. Ungern-Sternberg.1874. a muudeti kalevivabrik osaühisuseks Dago-Kertelsche Tuchfabrik. Põhikiri kinnitati
14.10.1874. Põhikirja järgi kuulus ettevõtte majanduslik juhtimine Kärdla mõisas asunud valitsusele. Vabriku valitsus koosnes kolmest direktorist, kes valiti kolmeks aastaks.
1918. a sai ettevõte nimeks Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus. 04.08.1920 registreeris Tallinna-Haapsalu rahukogu osaühisuse põhikirja. Põhikirja muudeti 1922. ja 1926. a.
05.06.1934 registreeris siseminister uue põhikirja, millega ettevõte sai nime Hiiu-Kärdla kalevivabriku osaühisus K. ja E. Ungern-Sternberg.
20.09.1937 kinnitatud põhikirja muudatusega sai ettevõte nimeks Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus. 23.07.1940 Riigivolikogus vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise
alusel ettevõte natsionaliseeriti ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
17.12.1940 otsusega nimetati Hiiu-Kärdla kalevivabrik ümber käitiseks Hiiu-Tekstiil.
Vabrik hävis II maailmasõjas — 1941. a oktoobris süütasid NSV Liidu sõjaväelased
vabrikuhoone. Viimased dokumendid vabriku tegevusest pärinevad 1944. a-st.
Materjal
Põhikiri (1874); asula plaan ja kirjeldus (1900); kassaraamatud (1942–1943); vabrikuvalitsuse aruanne (1909); lepingud ja kirjavahetus okupatsioonivõimudega majandusküsimustes (1942–1944).
Seonduv aines
EAA 2827 — *Kärdla vallakohus, 22 s, 1865–1891.
EAA 4894 — *Kärdla vallavalitsus, 44 s, 1875–1921.
EAA 4924 — *Ekspeditsioonifirma Thomas Clayhills & Son, 6662 s, 1350, 1611, 1633–1944.
ERA 4907 — Hiiu-Kärdla Kalevivabrik, 2 s, 1930–1943.
ERA 3968 — Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Haigekassa, 1 s, 1928.
ERA 14-7-647. Tallinna-Haapsalu rahukogu akt Hiiu-Kärdla firma K. ja E. Ungern-Sternbergi
kalevivabriku osaühisuse registreerimise kohta, 1920–1937.
Seadused
RT 1926, 11.
Eesti NSV Teataja 1940, 68, 931.
Kirjandus
Otto Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Eestis: tööstuse
arenemine 1917. aastani. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, 1963.
Tiia Pauska. Kärdla, hiidlaste linn. Tallinn: Eesti Raamat, 1988.