Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Teisi nimetusi: Saaremaa Kassa.
Laenu-hoiuühisus Kuressaare ja selle lähiümbruse elanikele ning ühingutele laenu
andmise ja hoiuste kogumise tarbeks.
Ühisus asutati *Saaremaa rüütelkonna algatusel. Põhikirja kinnitas Venemaa rahandusminister 02.02.1883.
Alustas tegevust 31.10.1883. Tegevuse alustuseks andis *Saaremaa rüütelkond ühisusele 5000 rubla 5-protsendilist laenu ning sai põhikirjas terve rea eesõigusi, sh õiguse valida panga juhatuse esimees (direktor) ja nimetada panga nõukogu esimees. Ühisus asus Kuressaares, selle eesmärgiks oli oma liikmetel võimaldada koguda hoiuseid ja võtta laenu. Ühisuse liikmeteks võisid olla Kuressaare linnas ja sellest 30 versta raadiuses elavad inimesed ning artellid ja ühingud.
Ühisuse tegevust korraldasid üldkoosolek, juhatus ja kontrollnõukogu.
Juhatusse kuulus kolm üldkoosolekul valitud liiget. Juhatus valiti kolmeks aastaks.
Kontrollnõukogu koosnes eestseisjast ja viiest liikmest, kes valiti üldkoosolekul kolmeks aastaks. Ühisuse majandusasjade revideerimise kõrval kuulus kontrollnõukogu pädevusse ka uute liikmete vastuvõtmine. Uued liikmed valiti kontrollnõukogu koosolekul salajase hääletuse teel.
I maailmasõja ajal panga tegevus soikus. Eesti Vabariigi algul, pärast Vene väärtpaberite väärtusetuks muutumist hakkas pank kiratsema ja lakkas 1923–1925 tehingute vähesuse tõttu tegutsemast.
Materjal
Põhikirjad (1883); kirjavahetus (1883–1891); aruanded (1885–1888); raamatupidamisraamatud (1886–1911); hoiuste arveraamatud (1884–1914); Kihelkonna Laenu-Hoiukassa raamatupidamisdokumendid (1913–1927).
Seadused
Устав Эзельскаго ссудо-сберегательнаго товарищества. [Утв. 2. февраля 1883 года].
Kirjandus
Eesti krediidiühistud. Toimetanud F. Malm, K. Inno, A. Horm. Tartu: Akadeemiline Ühistegevuse Selts, 1940.