Fondiloend

Pärnu Jahtklubi - EAA.4532
Pernauer Yacht-klub
Перновский (Пярнуский) яхт-клуб

Ajalugu

Purjespordi ja meresõidu arendamisega tegelev klubi.
Purjetamisvõistlusi korraldati Pärnus juba 19. saj lõpul. Pärnu Purjeklubi põhikiri registreeriti 17.11.1906 Liivimaa kubermangu kantseleis, asutamiskoosolek toimus 27.05.1907.
Klubi eesmärk oli äratada huvi jahtspordi ja meresõidu vastu, valmistada liikmeid ette meresõitudeks ning hoolitseda nende füüsilise arengu ja sportliku distsipliini eest.
Veespordiühingud ja klubid allusid kuni keisririigi lõpuni kaubandus- ja tööstusministeeriumi kaubandusliku meresõidu osakonnale.
1909. a andis H. Schmidti firma (vt *Kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus) klubile oma maja ehitamiseks tasuta krundi, kuhu samal aastal ehitati klubihoone. 1909. a sügisel võeti klubi Balti Purjespordi Liidu liikmeks ja klubi nimi muudeti Pärnu Jahtklubiks. 1910. a oli seal registreeritud 11 alust.
I maailmasõja ajal klubi ei tegutsenud.
Eesti Vabariigi algusaastatel klubi tegevus taastati. Põhikiri registreeriti 17.03.1922
Viljandi-Pärnu rahukogus. Liikmed jagunesid au- ja tegevliikmeteks, juuniorideks (noored alates 14. eluaastast kuni täisealiseks saamiseni) ja alalisteks külalisteks. Viimastel olid tegevliikmete õigused, v.a õigus üldkoosolekutest osa võtta, klubi välismärke kanda ja oma sõidukeid klubis registreerida. Tegevliikmeks astumisel oli vajalik kahe tegev- või auliikme soovitus.
Klubi juhtorganid olid üldkoosolek, juhatus ning juhatuse juurde üldkoosoleku poolt
valitud erikomisjonid. Juhatus koosnes vähemalt viiest liikmest: kommodoor, asekommodoor, sekretär, laekur ja sadamakapten.
25.05.1935 toimunud üldkoosolekul uuendati põhikirja. Uus põhikiri registreeriti
25.04.1936 siseministeeriumis.
Pärnu Jahtklubi kuulus Eesti Jahtklubide Liitu.
Klubide, seltside ja ühingute tööd reguleeris 21.03.1919 Ajutise Valitsuse poolt vastu
võetud „Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise kord“, mille põhjal sai asutatav selts tegevusloa ministeeriumilt, mille alla ta oma tegevuse sihilt kuulus. Varem asutatud seltsid, ühingud ja klubid pidid ennast ümber registreerima oma ringkonna rahukohtus.
26.03.1926 võttis Riigikogu vastu „Ühingute, seltside ja nende liitude registreerimise seaduse“, mille kohaselt tuli kõik ühingud, klubid, seltsid ja nende liidud registreerida Eesti Vabariigi siseministeeriumis.
19.04.1938 anti välja „Ühingute ja nende liitude seadus“ (jõustus 06.05.1938).
Pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940. a pidid seltsid, klubid ja ühendused oma tegevuse lõpetama.
28.09.1940 andis Pärnu Jahtklubi juhatus klubi varad üle Pärnumaa Spordiliidule. Eesti Spordi Keskliidu otsusega 02.10.1940 kustutati Pärnu Jahtklubi Eesti Spordi Keskliidu ja eriliitude nimekirjadest.
Pärast II maailmasõda läks endise Pärnu Jahtklubi territoorium Vene piirivalve käsutusse ja klubi sadamast sai piirivalve vesilennukite sadam. Endise Pärnu Jahtklubi materiaalset baasi haldas spordiühing Kalev. Tegutseti VSÜ Kalevi Veespordijaama nime all.
21.06.1960 Kalevi Pärnu Veespordijaam (Jahtklubi) reorganiseeriti ja allutati Kalevi
Pärnu territoriaalnõukogule.
16.04.1989 Pärnu Jahtklubi iseseisvus. Samal aastal asutati Eesti Jahtklubide Liit, mille asutajaliige on ka Pärnu Jahtklubi.

Materjal

Fondi materjalide hulgas on ka *Pärnu Sõudeklubi dokumente (säilikud 16....18c).

Põhikiri (1909); protokolliraamatud (1913–1940); kassaraamatud (1906–1940); laevade sõiduraamatud (1925–1940); aruanded ja eelarved (1910–1938); kirjavahetus (1885–1934); liikmete
nimekirjad (1919–1935); koosolekute protokollid (1906–1914).

Seadused

Устав Перновского парусного клуба. Пернов 1909.
RTL 1922, nr 154; 1936, nr 41.

Kirjandus

Tõnu Kann, Kalev Vilgats, Joel Kukk. Pärnu Jahtklubi 1906–2006. Tartu: Elmatar, 2006.
Pärnu Jahtklubi. — Mereleksikon. Toimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 344.