Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Seltsi asutamiskoosolekul 28.01.1872 otsustati võtta tegevuse aluseks veidi muudetud kujul Eestimaa Põllumajanduse Seltsi põhikiri 1839. a—st ja kodukord 1850. a—st. 1890. a—te alguses kinnitatud põhikirjaliste muudatusteni ei lubanud Eestimaa Põllumajanduse Seltsi põhikiri seltsil piirkondlikke haruorganisatsioone luua. 1896. a vastu võetud uue põhikirja järgi muutus selts Eestimaa Põllumajanduse Seltsi haruseltsiks Läänemaal. Eesmärgiks seati kõigi põllumajandusharude edendamine. Selleks korraldas selts arutelukoosolekuid ja põllumajandusnäitusi, andis nõu põllusaaduste turustamis- ja põllukultuuride kasvatamise küsimuses, aitas kaasa uute põllukultuuride, loomatõugude ja põllutööriistade levikule ja levitas uuemat põllumajanduse alast kirjandust. Liikmeskonna moodustasid au- ja tegevliikmed. Seltsi tegevust suunas presidendist, asepresidendist ja sekretärist koosnev eestseisus.Materjal
Põhikiri (1896), koosoleku protokolliraamat (1872–1915); kariloomade müüki vahendanud komisjoni põhikirja mustand (1902); Balti Seemnekasvatajate Ühisuse liikmete nimekiri (1902); aruanne ekskursioonist Vigala mõisa (1903); põllumajandusnäituste auhindamisprotokollid (1906, 1911); ankeet seltsi tegevuse kohta (1910), kirjavahetus (1903–1916), kassaraamat (1907–1918) ja —dokumendid (1901–1902, 1904–1908, 1910–1918).Seadused
Statut des Wieckschen Verein zur Förderung des Ackerbaus und des ländlichen Gewerbefleisses. Reval 1897.