Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Fondi on koondatud Tallinna Praktiliste Arstide Seltsi, Teise Eestimaa Arstide Avitamise
Seltsi ja Tallinna Ühise Haigekassa materjalid.

Tallinna Praktiliste Arstide Selts
Общество практических врачей в городе Ревеля
1859 (1899)–1940

Seltsi eelkäijaks oli 1859. a *Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) juures tegevust alustanud
arstide sektsioon. Esimene koosolek toimus 18.09.1859 EKÜ ruumides.
1863. a hakati sektsiooni nimetama arstide seltsiks, kuid ametlikku staatust tal ei olnud.
Põhiliselt tegeldi teadusliku kirjanduse tellimise ja levitamisega.
1883. a üritati seltsi asutamiseks ametlikku luba saada — fikseeriti organisatsiooni
eesmärgid ja töötati välja põhikiri. Mitteametlikult võeti kasutusele nimetus Tallinna Praktiliste Arstide Selts. Seltsi tegevust ei legaliseeritud ja 1885. a keelas kuberner Sergei Šahhovskoi selle tegevuse. Koosolekud muutusid vormiliselt EKÜ loodusteaduse ja meditsiini sektsiooni diskussiooniõhtuteks.
1897. a lubas Eestimaa kubermanguvalitsuse arstiosakond toetada Tallinna arste seltsi
loomisel. Seltsi asutamise initsiaator ja esimene esimees oli Eestimaa kubermangu arstivalitsuse inspektor G. E. Meyer.
29.05.1899 kinnitati seltsi põhikiri ja 04.10.1899 toimus Tallinna Praktiliste Arstide Seltsi
esimene ametlik istung.
Seltsi eesmärk oli teavitada oma liikmeid haiguste levikust ja nende ravivõimalustest,
uutest meditsiinilistest avastustest ja nende rakendamisest meditsiinis ning omavaheline
suhtlemine.
Seltsi eesotsas oli valitsus. Liikmeskond koosnes tegev-, au- ja korrespondentliikmetest,
liikmeks astumise eelduseks oli arstidiplom ja elukoht Tallinnas või selle ümbruses.
Aastaaruanded tuli esitada Eestimaa kubernerile.
Seltsil oli oma arhiiv, raamatukogu ja kassa.
1895–1914 tuli Tallinna mitu Tartu ülikooli lõpetanud arsti, kes elavdasid seltsi tegevust.
Süvenes spetsialiseerumine, asutati mitu laboratooriumit, selts organiseeris meditsiinikongresse ja viis kord aastas läbi arstide päevi.
1902. a toimunud esimesel meditsiinikongressil tehti ettepanek asutada Eestimaa
Arstide Selts, kuhu võiksid koonduda teiste linnade arstid ja maa-arstid. Selle põhikiri kinnitati 12.12.1902. Mõlema seltsi liikmeskond koosnes põhiliselt sakslastest. Eestlastest arstid asutasid 1912. a Põhja-Balti Arstide Seltsi, mille peaeesmärk oli levitada meditsiinilisi teadmisi eesti rahva hulgas.

1917. a asutati Tallinna arstide eestvõtmisel Tallinna ja Eestimaa Kubermangu Arstide
Ühing, kuhu kuulusid Tallinna Praktiliste Arstide Selts, Eestimaa Arstide Selts ja Põhja-Balti
Arstide Selts. Ühingu põhikirja registreeris 06.05.1917 Eestimaa kubermangukomissar.
Selts lõpetas tegevuse 1940. a, pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist.

Eestimaa Arstide Avitamise Selts
Estländische Ärzte-Rechtsschutzverein
1894–1939?

Vt ka *kindlustusühistud.
Asutati 1894. a Peterburi Arstide Vastastikuse Abistamise Kassa filiaalina.
Seltsi (kassa) eesmärk oli toetada oma liikmeid ajutise või alalise töövõimetuse puhul,
maksta neile vanaduspensioni ning toetada materiaalselt liikmete teaduslikke püüdlusi.
Esimene üldkoosolek toimus 26.11.1894.
Oma tulud sai selts iga-aastastest liikmemaksudest, ühekordsetest annetustest, kinkidest,
laenu- ja kapitaliprotsentidest. Liikmeskonna moodustasid saksa arstid.
Seltsi asjaajamisega tegeles viieliikmeline eestseisus ja revisjonikomisjon.
27.10.1911 registreeris Eestimaa kubermangu seltsiasjade komitee Eestimaa Kubermangu
Arstide Abistamise Kassa põhikirja.
Alates 1918. a-st kandis nime Eestimaa Arstide Avitamise Selts.
06.05.1920 registreeris seltsi põhikirja Tallinna-Haapsalu rahukogu. 1925. a asutati filiaal
Tartus.
Arvatavasti lõpetas tegevuse, kuna enamik liikmeid lahkus 1939. a Saksamaale.

Tallinna Ühine Haigekassa
1917–1940

Vt ka *sotsiaalkindlustusühistud.

23.06.1912 kehtestati haiguskindlustusseadus, mille järgi tuli haiguse vastu kindlustada
selliste vabrikute, tehaste, kaevanduste, mäetööstusettevõtete, raudtee- ja siseveeteede ning trammiettevõtete töötajad, kus töötas alaliselt vähemalt 20 töölist ja kasutati mehaaniliselt käitatavaid masinaid või viimaste puudumistel töötas alaliselt vähemalt 30 töölist. Haiguskindlustus toimus kaht tüüpi haigekassade, ühishaigekassade ja ettevõtete haigekassade kaudu. Seaduse põhjal asutati haigekassad mitme Tallinna ettevõtte juurde. Vene Ajutise Valitsuse 25.07.1917 dekreediga haiguskindlustuse kohta laiendati kindlustatavate ringi ja ettevõtjad ei võinud enam haigekassade juhtimises osaleda.
1917. a kevadel alustati ettevalmistusi haigekassade ühendamiseks. 26.11.1917 toimus
Tallinna Ühise Haigekassa volinike koosolek, kus valiti ka haigekassa juhatus. Ametlikult
alustas Tallinna Ühine Haigekassa tegevust 01.01.1918.
Põhikirja järgi oli Tallinna ühishaigekassa eesmärk anda haiguse ja õnnetusjuhtumi
korral arstiabi ja toetust seltsi liikmetele ja nende perekondadele Tallinnas ja Nõmmel.
Haigekassa eesotsas oli juhatus ja revisjonikomisjon. Juhatusel oli õigus avada ambulatooriume, haigemaju, sanatooriume jne.
Haigekassa arstid võtsid haigekassa liikmeid ja nende perekonnaliikmeid vastu haigekassa liikmeraamatu ettenäitamisel.
1938. a oli Tallinna Ühisel Haigekassal 35 502 liiget.
Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. a hakati tervishoiusüsteemi ümber korraldama. Loodi keskse juhtimisega riiklik tervishoiusüsteem; 1940. a augustis moodustati ENSV Tervishoiu rahvakomissariaat. 23.07.1940 vastu võetud Riigivolikogu deklaratsiooniga pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise kohta ülemaalised kindlustusühistud likvideeriti, nende varad natsionaliseeriti. ENSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 12.10.1940 seadlusega kindlustusasutiste natsionaliseerimise kohta natsionaliseeriti ka ülejäänud kindlustuskassad ja muud kindlustusseltsid. Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 24.11.1940 otsusega kehtestati riiklik sotsiaalkindlustus. Haigekassad likvideeriti.

Materjal

Tallinna Praktiliste Arstide Selts
Põhikiri (1899); Tallinna Arstide Liidu põhikiri (1917); protokollid (1859–1939); toimikud
seltsi tegevuse kohta (1902–1922, 1930–1936); sissetulnud kirjad organisatsioonilistes
küsimustes (1899, 1908–1921).

Eestimaa Arstide Avitamise Selts

Põhikirjad (1890–1929); liikmete nimekirjad (1906–1931); üld- ja juhatuse koosolekute protokollid
(1894–1931); erakorraliste koosolekute protokollid (1917); aastaaruanded (1901–
1933); kirjavahetus Eesti Arstide Seltsi Liidu, Tervishoiu peavalitsuse ja teiste Tallinna
arstide seltsidega ning seltsi liikmetega organisatsioonilistes küsimustes (1908–1931);
kirjavahetus Saksa Arstide Ühinguga ajakirja Deutsche Arztblatt tellimise asjus (1932);
toimikud kongresside ja konverentside kohta: Eesti arstide kongressi (1921) ja Eestimaa
Saksa Arstide Seltsi päevade korraldamise ja läbiviimise kohta (1907–1929).
Toimikud: riigiteenijaile arstiabi andmise takside muutmise (1902, 1921–1931), seltsi põhikirja muutmise ja kinnitamise (1914, 1918, 1929, 1932), arstkonna tegevuse (1913–1933), ekspertide tasustamise (1905), Balti Arstide Liidu loomise (1910–1918), Eesti Arstide Toetuskassa põhikirja kinnitamise (1920), sanitaarseaduste muutmise (1921–1925), sisekorraeeskirjade kehtestamise (1925–1930) kohta; ettepanekud Tervishoiu peavalitsusele uute tööeeskirjade kehtestamise kohta (1927–1931).
Kaebused kõrge honorari, kutse-eetika rikkumise, ebaseaduslikult teisele tööle üleviimise,
töölt vabastamise, madala töötasu, solvamise jm asjus (1903–1932).
Diskussiooniõhtute materjalid (1923–1925); autoreferaadid (1892–1926).
Väljaläinud kirjade register (1917); kassaraamat (1894–1902); kviitungid (1894–1905, 1927).
Erialased trükised ja põhikirjad (1890–1932); ajaleheväljalõiked (1927–1931).

Tallinna Ühine Haigekassa

Eestimaa kubermangu arstide abistamise kassa põhikiri (1912); Eestimaa Haigekassade Liidu
põhikiri ja määrused (1925–1929); aruanded (1925–1926); kirjavahetus arstide seltsidega
organisatsioonilistes küsimustes (1921–1934); tšekiraamatud (daatumita).