Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Eestimaa kubermangu metsaametnikke, -omanikke ja -huvilisi ühendanud teaduslik-praktiline selts, mille eesmärk oli ratsionaliseerida Eestimaa kubermangu metsamajandust.
1867. a asutati Riias *Liivimaa Ökonoomilise Sotsieteedi haruseltsina Balti Metsaselts
(Verein baltischer Forstwirte). Kuna Põhja-Eesti metsandushuvilised jäid Riias tegutsevast Balti Metsaseltsist eemale, asutati Eestimaa Metsaselts.
Selts asutati Eestimaa Põllumajandusseltsi filiaalina. Asutamiskoosolek toimus
4.–5.03.1878 Tallinnas. Liikmete hulka kuulusid metsaametnikud ja -omanikud ning
metsandushuvilised.
Seltsi eesmärk oli levitada metsanduslikke teadmisi, katsetada ja tutvustada uusi metsamajandamisviise ning käsitleda aktuaalseid metsanduslikke päeva- ja teadusprobleeme.
Töövormiks olid iga-aastased üldkoosolekud, mille protokollid koos ettekannetega publitseeriti väljaandes Baltische Wochenschrift.
Selts rajas Tallinnas oma metsataimla ja osales Ülemiste järve äärsete liivikute metsastamisel.
Seltsi eesotsas olid kubermangu tuntumad metsandustegelased Arthur von zur Mühlen
(president 1880–1890), Wilhelm Kühnert (asepresident) ja Heinrich Kühnert (sekretär).
Lõpetas tegevuse 1890. a.
Materjal
Balti Metsaseltsi statuudi kavandid (1867); üldkoosolekute protokollid (1878–1889); liikmete
nimekirjad (1888–1889) ja liikmeks astumise avaldused (1877–1878); koosolekutel esitatud
ettekannete materjalid; kirjavahetus ühingu asutamise ja tegevuse kohta (1878–1889);
ajaleheväljalõiked ühingu asutamise kohta (1877–1878); kassaaruanded (1877–1889).
Seadused
Statuten des Vereins Baltischer Forstwirthe, eines Filial-Vereins der Kaiserlichen livländischen oeconomischen Sozietät. Riga 1868.