Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Liivimaa kubermangu kinnisvaraomanike tulekahjude vastu kindlustamise selts. Asutati *Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tütarseltsina. Põhikiri kinnitati 19.01.1862, asutamiskoosolek toimus 24.02.1862 Riias. Esialgu astusid seltsi liikmeks valdavalt Liivimaa Eesti osa mõisnikud. 1868. a laienes seltsi tegevus Saaremaale.
Seltsi kõrgeim organ oli peakoosolek, mis kutsuti kokku iga kolme aasta järel. Üldkoosolekul valiti praktilise asjaajamise ja juhtimisega tegelev kolmeliikmeline direktsioon, 1869. a lisandus sellele 12-liikmeline valitsus. Lisaks tegutses igas piirkonnas kaks taksaatorit (hindajat).
1862. a põhikirja kohaselt pidi seltsi liikmeks astuja kinnisvara väärtus olema vähemalt 100 000 rbl. Üldkoosolekul oli hääleõigus ainult neil liikmetel, kelle vara oli kindlustatud vähemalt 1000 rbl ulatuses. Kindlustati ainult eravalduses olevaid hooneid, kindlustusmakse suurus sõltus hoone materjalist (kivi, segamaterjal, puit). Esimestel tegevusaastatel kindlustati ainult liikumata vara, 1868. a lisandus elusa ja eluta inventari kindlustus, 1871. a loomasööda ja teraviljakindlustus ning 1884. a liikuva vara kindlustus. 1903. a alustati metsa kindlustamist.
21.10.1893 kinnitatud uue põhikirja kohaselt võis selts tegeleda ka edasikindlustamisega.
1909. a põhikirjamuudatustega sai seltsi nimeks Liivimaa Vastastikune Kinnitusselts
(Livländischer gegenseitiger Assekuranzverein).
1911. a võeti üle *Tartu Linna Vastastikune Tulekindlustusselts ning 1920. a *Liivimaa Vastastikune Rahekindlustusselts.
19.09.1919 registreeriti seltsi põhikiri Tartu-Võru rahukogus.
1922. a tekkisid seltsi tegevuses raskused ja 1923. a see likvideeriti. Seltsi varad ja kohustused võttis vastavalt 21.12.1922 ja 19.01.1923 allkirjastatud lepingule üle Tallinna kindlustusaktsiaselts Polaris. Tegevust jätkati kindlustusaktsiaseltsi Polaris Tartu osakonnana (vt *kindlustuse aktsiaseltsid).
Kindlustusaktsiaselts Polaris natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel.

Materjal

Määrused, instruktsioonid ja statuudid; üldkoosolekute (1862–1923) ja direktsiooni istungite (1918–1921) protokollid; kindlustusaktsiaseltsi Polaris üldkoosolekute protokollid (1927–1937); aruanded (1899–1922), koondaruanded Eesti kindlustusühingute tegevuse kohta (1934–1935); kindlustusaktsiaseltsi Polaris aktsionäride (1929–1937) ja pensionisaajate (1928) nimekirjad; üldtoimikud (1911–1934); Tartu, Valga ja Võru linna hoonete kindlustuslepingud (1909–1932); Tartu, Viljandi, Saaremaa, Pärnu, Riia, Valka, Võru ja Volmari (Valmiēra) maakonnas asuvate hoonete kindlustuslepingud (1898–1934); tulekahjude aktid (1918–1939); raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1908–1928); registratuurraamatud ja -kaardid (1874–1875, 1884–1885, 1914–1923).