Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Kassa eesmärk oli kergendada Vene impeeriumis elavate saksa rahvusest õpetajannade materiaalset olukorda ja parandada nende professionaalseid oskusi.
Asutati 1886. a Maria Girgensohni eestvõttel, esialgne nimetus oli Baltisaksa Naisõpetajate Abiandmise Kassa Ühing.
Oma eesmärkide elluviimiseks asutas ühing laenu- ja abistamiskassa, korraldas mitmesuguseid erialaseid täienduskursusi ning rajas puhkekodu.
04.12.1907 kinnitatud põhikirja kohaselt sai ühing ülalpidamiseks vahendeid liikmemaksudest, annetustest, korjandustest ja mitmesugustest heategevuslikest üritustest.
Ühingul oli õigus soetada kinnisvara ja asutada stipendiume.
Liikmeteks võisid olla ainult saksa rahvusest õpetajannad. Liikmeskond jagunes aktiivseteks, passiivseteks ja heategevateks liikmeteks. Aktiivsetel liikmetel oli hääleõigus ja õigus otsustada toetuste jagamise üle; nad tegelesid seltsi asjaajamisega, korjasid liikmemakse, värbasid uusi liikmeid ja neid võis valida seltsi mitmesugustesse ametitesse. Toetuse saamise õigust neil polnud. Passiivsetel liikmetel oli õigus paluda kassast toetust ja osaleda üldkoosolekul
nõuandva häälega. Heategevate liikmete hulka kuulusid isikud, kes maksid iga-aastast liikmemaksu või annetasid ühingule ühekordselt suurema summa ja kes loobusid ühingult mistahes toetuse saamisest. Neil oli üldkoosolekutel nõuandev hääl.
Toetust oli õigus saada pärast 3-aastast liikmemaksude maksmist.
Ühingu tegevust juhtis 12-liikmeline komitee, mis asus Tartus. Seltsil olid esindused ja liikmed paljudes Balti kubermangu linnades ja ka Venemaal. Vähemalt kord aastas kutsuti kokku üldkoosolek.
Ühingu puhkekodu, nn Mariasee, asus Võru lähedal Kubijal.
Vastavalt valitsuse 06.10.1916 otsusele tuli ühing kui saksa organisatsioon sulgeda.
07.01.1917 valiti likvideerimiskomisjon.
1918. a sügisel jätkas ühing uuesti tööd. 03.10.1919 registreeriti Tartu-Võru rahukogus Baltisaksa Kooliõpetajannade Abiandmise Kassa nime all. 1920. a loodi Saksa Heategevate ja Kultuuriseltside Liit (Verband Deutscher Wohltätigkeits und Kulturvereine), mille liige oli ka Baltisaksa Kooliõpetajannade Abiandmise Kassa.
1939. a lahkus kogu seltsi juhatus Saksamaale ja ühingu tegevus lõppes. Likvideeriti
30.10.1940 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 09.10.1940 poliitharidustöö korraldamise määruse § 8 alusel.
Materjal
Põhikirjad ja nende kavandid, Kuramaa Saksa naiskooliõpetajate kassa põhikiri (1907), suvise puhkekodu põhikiri (1910). Protokollid (1899—1929). Aruanded (1888—1923), liikmete nimekirjad (1886—1915), Kirjavahetus (1894—1923), palvekirjad toetuse saamiseks (1901—1923), liikmemaksude ja vabatahtlike annetuste korjanduslehed (1922—1923). Arveraamatud ja -dokumendid (1893—1922).
Õpetaja Steinwandi'le fotode nimekiri (1939?) ja fotoalbum, õpilaste ja tuttavate fotod (1897—1900).
Seonduv aines
ERA 14-9-669. Toimik Baltisaksa Kooliõpetajannade Abiandmise Kassa registreerimise
kohta, 1919–1939.
Seadused
Statut der baltischen Hilfskasse deutscher Lehrerinnen. Dorpat 1908.