Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Saaremaa konsistoorium - EAA.1192
Öselsches Evangelisch-Lutherisches Konsistorium
Эзельская евангелическо-лютеранская консистория

Ajalugu

Vt ka *Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium.
1645. a sõlmiti Taani ja Rootsi vahel Brömsebro rahu, millega Saaremaa läks Rootsi riigi koosseisu. Sealne superintendendi institutsioon kaotati ja 1646. a allutati Saaremaa kiriklikult Eestimaa piiskopile. 1647. a moodustati Saaremaa praostkond (vt *EELK praostkond).
1650. a loodi Saaremaa rüütelkonna ning M. De la Gardie palvel Saaremaal uuesti iseseisev superintendatuur ja nimetati ametisse superintendent, kes jäi seotuks Eestimaa piiskopiga ja kellel olid ühesugused õigused Eestimaa praostitega. 1650. a kehtestati Saaremaal uus kirikuseadus (eeskujuks oli Liivimaa 1634. a konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldus).
Saaremaa konsistoorium oli esialgu nn segakonsistoorium (Consistorium mixtum), mille eesotsas oli maanõunikust president, liikmeteks superintendent, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku liiget. Konsistoorium alustas tegevust 1652. a.
1686. a võeti vastu Rootsi kirikuseadus, mis koos kohalike muudatustega jõustus Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 1690. aastate algupoolel. Kuninglik korraldus 20.09.1694 nõudis Saaremaal vaimuliku konsistooriumi (Consistorium purum) loomist. Vastavalt kehtivale kirikukorraldusele konsistooriumi kantselei asjaajamise kohta kuulusid konsistooriumi kohtumõistmise alla peale puhtkiriklike asjade veel mitmesugused teised süüteod, mis olid ainult kaudselt seotud kirikuõpetuse ja -eluga.
Põhjasõja tulemusena liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga. Saaremaal määrati 1712. a ametisse kirikujuhi kohuseid täitev praost. 28.03.1731 kinnitati Saaremaa rüütelkonna privileegid. Senati 02.07.1731 ukaasiga sai Saaremaa eraldiseisva provintsi staatuse (Katariina II ukaas 21.02.1765 likvideeris Saaremaa kui iseseisva provintsi). Senine praost Johann Metzold määrati superintendendiks. Saaremaa konsistooriumi direktoriks oli üks maanõunikest, koosseisu kuulusid veel superintendent, üks ilmalik ja kaks vaimulikku kaasistujat, kes kõik kinnitati ametisse provintsiaalvalitsuse poolt. Liivimaa eeskujul loodi *ülemkirikueestseisja-amet.
28.12.1832 vastuvõetud uue kirikuseadusega ühendati Venemaa evangeelsed luterlikud kirikud. Kogu Venemaa luterlik kirik jagunes kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks, mille eesotsas oli ilmaliku presidendi juhtimisel olev provintsiaalkonsistoorium. Provintsiaalkonsistooriumid allutati järelevalve korras siseministeeriumile ja *Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistooriumile Peterburis.
Provintsiaalkonsistooriumi juhtis ilmalik president, asepresidendi kohal oli juhtivvaimulik, keda Saaremaa, Tallinna ja Riia ringkonnas nimetati superintendendiks. Liikmete hulka kuulus Moskva, Tallinna ja Saaremaa ringkonnas üks vaimulik ja üks ilmalik kaasistuja.
Provintsiaalkonsistooriumi ülesandeks oli ringkonna kirikute juhtimine, usuõpetuse õpetamise kontrollimine koolides ning perekondlike küsimuste, lahutuste ja kiriklikku sekkumist nõudvate üleastumiste läbivaatamine. Saaremaa konsistooriumi tegevuspiirkonda kuulus 14 kihelkonda.
1890. a liideti Saaremaa konsistoorium Liivimaa konsistooriumiga, moodustati Saaremaa praostkond (*EELK praostkond).

Materjal

Vene keisrite ja senati ukaasid (1760—1851). Liivimaa kindralkuberner Bengt Oxenstierna 1639. ja 1640. a deklaratsioonide koopiad ning kuberner Carl Siöbaldi määrus kiriku ametitalituste kohta 1677. a.
Eesti-, Liivi- ja Soomemaa asjade justiitskolleegiumi, Balti kindralkuberneri, Liivimaa kindralkuberneri ja kubermanguvalitsuse patendid, käsukirjad, instruktsioonid, ringkirjad ja korraldused (1723—1890). Evangeeliumi luteriusu üldkonsistooriumi ja Saaremaa superintendendi ringkirjad (1833—1890).
Konsistoriaalkohtu (1673—1694) ja konsistooriumi protokollid (1705—1874). Sinodi protokollid (1764—1896); kirikute erivisitatsioonide (1785—1786) ja pastorite konverentside protokollid (1884—1897).
Kirjavahetus ja toimikud kirikuvisitatsioonide, kirikukoormiste, pastorite valimise ja teenistusest vabastamise, tegevuse ja nende vastu kaebuste esitamise; kirikumaade ja kirikute seisukorra; kirikute ja kiriklike hoonete ehituse, korrashoiu ning remondi; pastorileskede ja orbude kassa; Riia lauluraamatu kasutuselevõtmise; köstrite ja koolmeistrite tegevuse, valimise ja vabastamise; vabamüürlaste ja teiste salaseltside keelustamise, piibliseltside, baptistide ja vennastekoguduste ning nende palvemajade; kiriku heaks korjanduste korraldamise; kirikukari, armulaua ja leeritamise, segapaaride laulatamise, abielulahutuste, uuesti abiellumise, alimentide, usuvahetuse jm kohta (1647—1890).
Aruanded koolide kohta (1873—1889). Sünni-, abiellumis- ja surmateatised (1708—1858).
Pastorite ja konsistooriumi ametnike teenistuslehed (1808—1894); biograafilised andmed pastorite jt Saaremaa kirikukorraldusega seotud isikute kohta (1850—1870). Saaremaa vaimulike elulood aastaist 1556—1771 koos kirikulooga (1192—1—532).
Revisjonilehed (1834); ametivande tekstid (1758—1828).
Missiivid (1705—1855). Registreerimisraamatud (1785—1890). Kirikute tegevuse rahalised aruanded (1688—1890). Palga- ja kantselei rahade aruanded (1823—1842), kassadokumendid (1683), arveraamatud (1822—1868) ja -dokumendid (1842, 1871—1888).

Seonduv aines

EAA f 1187 — Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium; f 5273 — Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium.
RA Livonica II. Skrivelser från kyrkliga myndigheter och institutioner på Ösel. Vol. 60—61;
Drottning Kristinas underhållsland.

Seadused

ПСЗ I nr 3828 (19.09.1721), nr 5732 (28.03.1721), nr 5797 (02.07.1731), nr 12333 (21.02.1765), nr 15356 (28.02.1782), nr 25678 (30.08.1814), nr 28703 (25.07.1821), nr 29881 (29.04.1824), ПСЗ II nr 5866 (28.12.1832), nr 5870, 5871(28.12.1832), nr 21434 (23.07.1847), ПСЗ III nr 6588 (13.02.1890).


Kirjandus

Andres Andresen. Luterlik territoriaalkirik Eestimaal 1710-1832. Riigivõimu mõju kirikuvalitsemisele, -institutsioonidele ja -õigusele. — Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis. 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.
Alvin Isberg. Ösels kyrkoförvaltning 1645-1710: kompetenstvister och meningsmotsättningar rörande funktionssättet. Uppsala, 1974.
Mati Laur. Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710-1783). (Scripta Archivi Historici Estoniae). Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2000.
Olaf Sild, Vello Salo. Lühike Eesti kirikulugu. Tartu, 1995.