Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Vt ka *EELK konsistoorium.
28.12.1832 ukaasiga senatile kinnitas Nikolai I Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse koos selle juurde kuuluva vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega Kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Kogu Venemaa luterlik kirik jagunes kaheksaks konsistoriaalseks ringkonnaks: Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa, Kuramaa, Peterburi, Moskva, Riia ja Tallinn. Iga ringkonna eesotsas oli provintsiaalkonsistoorium, mille presidendiks oli ilmalik isik ja asepresidendiks vaimulikust ülemsuperintendent, liikmeiks kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat, Moskva, *Saaremaa ja Tallinna konsistooriumis üks ilmalik ja üks vaimulik kaasistuja.
Kõrgeima vaimuliku administratiivasutuse ja kohtuna kõigi evangeelsete kirikute ning provintsiaalkonsistooriumide üle asutati Evangeeliumi Luteriusu Üldkonsistoorium asukohaga Peterburis. Likvideeriti Liivi- ja Eestimaa kubermangude justiitskolleegium ning *Eestimaa konsistooriumi ülemapellatsioonikohus, seal lahendamisel olevad vaimulikud kohtuasjad anti üle vastasutatud üldkonsistooriumile.
Üldkonsistooriumi liikmed valiti kolmeks aastaks, selle koosseisus olid ilmalik president, vaimulik asepresident, kaks ilmalikku ja kaks vaimulikku kaasistujat. Presidendi ja asepresidendi nimetas ametisse tsaar. Ilmalikke kaasistujate kandidaate esitasid maanõunike kolleegiumid, Tallinna ja Riia magistraadid ja Moskva ning Peterburi konsistooriumid. Vaimulike kaasistujate kandidaate võisid esitada kõik konsistooriumid. Kandidaadi kinnitas ametisse siseministeerium. Üldkonsistoorium kogunes kaks korda aastas.
Abielulahutuste küsimustes oli üldkonsistoorium viimaseks kohtuinstantsiks. Õpetuslikes, jumalateenistuse korra ja vaimulike ametiga seonduvates küsimustes oli viimaseks instantsiks tsaar. Administratiivasjades allus üldkonsistoorium siseministeeriumile, juriidilistes küsimustes senatile. Järelvalvet üldkonsistooriumi üle teostas veel üldkonsistooriumi prokurör. Asjaajamisega tegeles kantselei.
Üldkonsistoorium likvideeriti Ajutise Valitsuse 30.03.1917 määrusega. Eestimaa kubermangu puudutavad asjaajamise toimikud aastatest 1871—1918 anti üle *Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumile.

Materjal

Sinodi protokollid (1911—1913).
Toimikud konsistooriumide ilmalike liikmete valimise, määramise ja vabastamise, superintendentide määramise, pastorite ordinatsiooni ja valimise, kirikueestseisjate valimise ja vabastamise, praostide valimise ja praostkondade piiride muutmise kohta; kiriku maade ostu ja müügi, kirikule kingitud kinnisvarade ning kiriku varade haldamise kohta.
Üksikud toimikud servituutide, heinamaade kasutamise ja metsaraie õiguste kohta; kihelkondade piiride muutmise kohta; kirikumaksude kohta; kirikute, kiriklate ja kabelite remondi, ümberehituse jm kohta; Tartu-Peetri kiriku, Narva-Peetri kiriku, Haapsalu kabeli, koolimajade, vaestemajade, väikelaste varjupaiga jm ehituse kohta; orelite tollivabalt kirikuile ostmise ja remondi kohta; Tallinna praostkonna moodustamise kohta; Tartu ülikooli üliõpilastele kroonustipendiumi eraldamise kohta; Tartu ülikoolis teoloogia õpetamise kohta eesti ja läti keeles; pastorileskede ja vaestekassade tegevuse kohta; hernhuutlaste ja vennaskondade tegevuse kohta.
Toimikud abielulahutuste ja uuesti abiellumiste kohta; suguluse tõestamise kohta; konsistooriumide revideerimise jm kohta. Kaebeasjad praostide ja kirikueestseisjate vastu.
Konsistooriumide ametnike nimekiri (1911). Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kiriku- ja vallavalitsuste ümberkorraldamise projekt (1916).