Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Riigikassa huvide kaitsja ning avalik süüdistaja Eestimaa kubermangus.
1630. a nimetas Rootsi kuningas Gustav Adolf ametisse Eestimaa hertsogkonna fiskaali, kelle ülesandeks oli riigi huvide kaitsmine ja avalikuks süüdistajaks olemine kohtuprotsessides ning tsiviilprotsesside menetluskorrast kinnipidamise jälgimine. Fiskaal jälgis ka kroonumõisate piiride rikkumatust ja osales maarevisjonidel.
Asehalduskorra ajal 1783.–1797. a-ni täitis fiskusekomissari ülesandeid kubermangumagistraadi juures tegutsev kubermanguprokuröri abi. Pärast 1797. a-t fiskusekomissari amet taastati.
Fiskusekomissari ülesanded olid: kroonu omandi (ka kroonumõisate) ja huvide kaitsmine kõigis Eestimaa kubermangu justiitsasutustes, kõikidest seadustest üleastumistest ja kuritegudest teatamine kubermanguvalitsusele ja prokurörile, vajaduse korral kriminaalasjade algatamine ja uurimine, välja arvatud kohtuis, kus oli oma linnafiskaal, kroonu huvide esindamine tsiviilprotsessides, kirikute esindamine nende omandi kaitsmisel, ametliku kaebuse esitamine Eestimaa Ülemmaakohtule kõigi ametialaste ja kriminaalkuritegude kohta.
Fiskusekomissaril oli õigus nõuda kohtuasutustelt oma tööks kõiki vajalikke andmeid, protokolle ja akte, kuid ta võis esitada hagi ja algatada kohtumenetlust üksnes kuberneri käsul ja kubermanguprokuröri nõusolekul või ülesandel. Peale selle revideeris ta kubermanguprokuröri ülesandel vanglaid, töö- ja parandusmaju.
Fiskusekomissari valis kubermanguprokuröri ettepanekul kubermanguvalitsus ja justiitsministri nõusolekul kinnitas Senat. Fiskusekomissar sai juba Rootsi ajast alates enda aetud kohtuasjades sissenõutud rahatrahvidest kolmandiku, 1797. a-st oli riigivalitsuse palgal.
Kuni 1710. a-ni kuulus Eestimaa kindralkuberneri ametkonna koosseisu, 1711.–1783. a-ni allus Tallinna kindralkubernerile ja Senatile, 1797. a-st allutati Eestimaa kubermanguprokurörile. Lõpetas tegevuse 09.02.1886 keiser Aleksander III poolt kinnitatud Riiginõukogu arvamuse alusel. Ligikaudu sama funktsiooni täitsid hiljem kubermangu prokuröriabid.
Materjal
Senati ukaasid (1756–1883); Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri, Eestimaa kubermanguprokuröri, ministeeriumide ja Eestimaa Kroonupalati eeskirjad, ringkirjad ja instruktsioonid (1731–1868); aruanded protsessiasjade (1821–1844) ja Tallinna vanglates olevate vangide arvu kohta (1877); aruanded, kirjavahetus ja toimikud aruandluse; hingeloenduste; kroonumõisate rentnike vahetamise; rendisuhete ja piiride reguleerimise; kroonule langeva pärijateta vara; Sõjaministeeriumi Tallinna toiduainetelao; vanglate ja vangide ning viimaste Siberisse transportimise; salakaubanduse, laevaõnnetuste, tsensuuri ja fiskusekomissari ametikohustuste kohta (1750–1879); fiskusekomissari teenistusleht (1846) ja palgaarve (1881); kKirjade registratuurraamatud (1831–1884) ja protsessiasjade nimekirjad (1827–1873).
Protsessitoimikud kroonu- ja eramõisate ning pastoraatide vaheliste piiritülide ja piiride reguleerimise (1764–1868); maade ja metsade kasutusõiguse ja müügi; lepingute kinnitamise, talust väljatõstmise ja seadusevastaselt talumaade kasutamise ning metsa raiumise (1804–1881); kalastamisõiguse (1818–1886); eramõisate omanike, riigimõisate valitsejate ja adrakohtunike vastutusele võtmise kohta talupoegade seadusevastase karistamise ning julma kohtlemise eest (1805–1886); isikuvastase vägivalla ja solvamise (1835–1884); talupoegade põgenemise ja varjamise (1795–1847); pärisorjusest vabastamise taotluste (1804–1842); nekrutite seadusevastase värbamise ja sõjaväekohustuse eest kõrvalehoidmise (1835–1852); ametialastes kuritegudes süüdistamise; ametnikele vastuhakkamise ja nende solvamise ning seaduste mittetäitmise (1750, 1836–1886); päranduste, kahjutasu- ja võlanõuete (1812–1886), mõrvade (1855,1879); duellide; bordellipidamise (1844–1886); lapsevägistamise (1867–1868); varguste (1822–1886); korrarikkumiste (1840–1886); ässitamiste (1885–1886); dokumentide võltsimise, petmiste ning valekaebuste (1837–1869) kohta.
Seadused
Provinzialrecht der Ostseegouvernements. I Behördenverfassung. SPB. 1845. Art. 1696–1706 (Eestimaa fiskusekomissar); Art. 1726–1728 (kreisifiskaalid).
ПСЗ III nr 3763, 1886.