Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Liivimaa kuberneri täidesaatev organ.
Teisi nimetusi: Riia Asehalduskonna Valitsus, Rigische Statthalterschaftsregierung, Правление Рижского наместничества (1783-1796).
1775. a kubermanguseadusega moodustati Vene impeeriumis kubermangud eesotsas kuberneride ehk asehalduritega. Samal aastal määrati Riia kindralkuberner Browne Riia ja Tallinna ühiseks asehalduriks. Kubermanguseadus kehtestati Eesti- ja Liivimaal alates 1783. a asehalduskorra nime all. Lahutati rangelt administratiiv-, finants- ja kohtuorganid. Nii Eesti- kui Liivimaa kubermangu eesotsas seisid kuberner e asehaldur ja viitsekuberner, kes oli ühtlasi kroonupalati esimees. Asehalduskonna valitsusse kuulusid algul kindralkuberner ja kuberner koos kahe nõunikuga. Järelevalvet teostasid kubermangu prokurör, kubermangu kroonuasjade volinik ja kubermangu kriminaalasjade volinik. Kubermanguvalitsus tõlgendas ja kuulutas välja valitsuse antud seadusi ja määrusi. Kõrgema administratiiv-politseilise organina pidi ta tegelema arestantide edasitoimetamise, vanglaasjanduse, nekrutivõtmise, sõjaväe majutamise, desertööride ja põgenenud talupoegade tagasitoomisega. Kubermaguvalitsuse kompetentsi kuulus järelevalve aadli ja linnade seisuslike administratiiv- ja kohtuasutuste üle, kirjavahetus teiste kubermangude kubermanguvalitsustega ja talle alluvate asutuste asjade lahendamine.
Kindralkuberneri, kuberneri ja viitsekuberneri määras keisrinna, nõunikud ja assessorid Senat. 1783. a kuulusid Riia asehalduskonda Riia, C‘sise, Valmiera, Valga, Pärnu, Tartu, Saaremaa kreisid. 1783. a Kuramaa hertsogiriigiga sõlmitud kaubandus- ja piirilepingu põhjal ühendati Slokase piirkond Riia kreisiga. 1786. a likvideeriti Liivimaa Maanõunike Kolleegium. 1787. a viidi kõigis Riia asehalduskonna linnades sisse Vene linnaseadus. 1796. a kaotas Paul I asehalduskorra, kuid endistel alustel tegutses edasi kubermanguvalitsus, kroonupalat, üldhoolekande kolleegium ja kubermanguprokurör.
Kubermanguvalitsus allus Senatile, 1801-1876 vahetult Balti kindralkubernerile ja kuulus pärast ministeeriumide moodustamist siseministeeriumi süsteemi.
Kantselei jagunes aastail 1783-1852 kahte ekspeditsiooni: vene ja saksa, mis pidasid kirjavahetust vastavalt vene või saksa keeles. 1852. a-st jagunes kubermanguvalitsus üldasjade komisjoniks (общее присутсвие) ja kantseleiks, millel oli neli osakonda. Üldasjade komisjoni juhiks oli kuberner, sinna kuulusid asekuberner, nõunikud, meditsiiniinspektor, kubermangu insener (nõuandva häälega), abiline ja arhitekt, maamõõtja, vanglate inspektor ja assessor. Arutas üldasju (sh abinõusid epideemiatega võitlemiseks).
Osakondade eesotsas seisid viitsekubernerid, koosseisu kuulusid nõunikud jt. Iga osakond jagunes omakorda laudadeks. I osakonnal oli 1.-4., II osakonnal 5.-7., III osakonnal 8.-10. laud. Igal laual olid oma funktsioonid, mida määratleti kubermanguvalitsuse poolt perioodiliselt välja antud juhendiga „ülesannete jaotamisest laudade vahel”, laudade ülesanded muutusid ja neid võis viia ühe osakonna alt teise alla. Osakondi tuli 19. saj II poolel juurde, moodustati iseseisvad talurahvaasjade, linnaasjade ja väeteenistuskomisjonid (присутсвие) ja vanglate osakond. Kubermanguvalitsuse juurde kuulus trükikoda, arhiiv, registratuur ja arve- ning täidesaatev ametnik, aga ka vanglate, tervishoiu jm valitsused.
funktsioonid järgmiselt: Senati ja valitsuse seaduste, määruste ja korralduste väljakuulutamine, ametiisikute kohtu alla andmine, kõrgema politseivõimu teostamine, vaidlusküsimuste lahendamine linnade ja maakondade ametiasutuste ja isikute vahel, administratiivsed ja majandusküsimused.
Viitsekuberner, kes seni oli olnud Kroonupalati esimees, sai kubermanguvalitsuse eesistujaks, kroonupalat sai eraldi esimehe. Kubermanguvalitsusel oli õigus esitada Senatile seaduste parandamise ettepanekuid, kui seadus oli vastuolus teiste seaduste ja tsaari huvidega. Kui Senat seaduse ikka kinnitas, tuli seda vastuvaidlematult täita.
Pärast kuberneri ametikoha kaotamist jätkas kubermanguvalitsus tööd kuni Saksa okupatsioonini 1918. a algul. Eesti kubermangu moodustamise järel eraldati Lõuna-Eesti maakonnad ja arhiiv kuulus vastavalt jagamisele.
Materjal
Liivimaa kuberneri ja kubermanguvalitsuse arhiiv ladestus koos teiste vanade arhiivifondidega (rootsiaegse kindralkuberneri kantselei, Balti kindralkuberneri kantselei jt) Riia lossi. Koormuse vähendamiseks asutati vanade arhiivimaterjalide hindamise komisjone (esimene 1852-1854, teine 1873-1878, kolmas 1886-1897). Kõige aktiivsem oli teine komisjon, mis saatis paberiveskisse 201000 toimikut ja 264 raamatut aastaist 1710-1807, alles jäeti vaid 132 toimikut, st 0.06%.
I maailmasõja ajal evakueeriti osa Liivimaa Kubermanguvalitsuse uuemast arhiivist Rjazani, osa Tartusse. Riia lossi jäänud dokumendid said sõjategevuse käigus kannatada, kuid just need said 1919. a Riias asutatud Läti Riikliku Arhiivi tuumikuks. Tartu rahulepingu järgi Eestile tagastatud arhiivimaterjalide seas olid ka Liivimaa Kubermanguvalitsuse ja kuberneri kantselei materjalid (alates Rootsi ajast). Kahe maailmasõja vahel ei jõudnud Eesti ja Läti valitsused arhiivimaterjalide jaotamise küsimustes läbirääkimistest kaugemale. II maailmasõda ei toonud suuremat kahju Eestisse jäänud materjalile, kuid Riiga jäänud Liivimaa Kubermanguvalitsuse fondist hävis ligi 1/3. Pärast sõda eraldati ENSV RAKAs kubermanguvalitsuse arhiivist eraldi fondideks iseseisvad osakonnad (Ehitusosakond — f 298, Veterinaarosakond — f 299, Vanglate osakond — f 300). 1958. a anti ENSV RAKAst Läti NSV RAKAle üle Liivimaa Kuberneri Kantselei (f 296) 20054 säilikut ja 1959. a kubermanguvalitsuse fondist (f 297) 22832 säilikut, on toimunud teisigi väiksemaid liitmisi-lahutamisi. 1980. a-tel koostati ENSV RAKAs uued nimistud seni kasutusel olnud vanade asjaajamisnimistute asemele.
Nim 1
I osakond 1885-1916: toimikud Senati ukaaside publitseerimise; väeosade ja nende varustamise; abielulahutuste; isikute tagaotsimise kohta seoses väeteenistuse ja abielulahutustega; vanausuliste sünni-, surma- ja abielumeetrika; välismaalaste vene kodakondsusse võtmise ja sellest vabastamise; teede, sildade ja üleveokohtade korrashoiu; kaubandus- ja tööstusettevõtete avamise lubade; Siberisse saatmise; tapetud huntide; Liivimaa rüütelkonna Maapäeva otsuste; ametnike valimise ja nende peale kaebamise; pärandus-, maa- ja kinnisvaramaksu sissenõudmise; maamõõdutööde läbiviimise ja maamõõtjatele palga maksmise kohta.
1890. a-st laudade kaupa: 1. laud - Senati ukaaside publitseerimine, sõjaväeosade majutamine ja varustamine; load uute ettevõtete avamiseks või tegevuse jätkamiseks; 2. laud — maksuvalitsuste eelarvete kinnitamine, teede ja sildade korrashoid, omavalitsuste ja mitmesuguste ametnike ülalpidamise küsimused, pärandus-, maa- ja kinnisvaramaks; kirikukoormiste jaotus kihelkonniti; 3. laud — isikute tagaotsimine, elamisload ja kodakondsusküsimused.
Alates 1906. a üksikud toimikud. 1915-1916 tegutses erilaud mootorsõidukite rekvireerimiseks.
Nim 2
II osakond 1882-1914: toimikud vanglate järelevalve, maksuvõlgade sissenõudmise, kohtuotsuste täideviimise; ametnike teenistusalaste kuritegude ja üleastumiste, aga ka nende autasustamise ja passiküsimuste kohta.
Alates 1899 laudade kaupa: 1. laud — isikkoosseisu küsimused ja lähetusrahad,
2. laud — ametnike teenistusalased üleastumised, ülemkirikueestseisjate kinnitamine; laevahukkude registreerimine jm; 3. laud — maksuvõlgade sissenõudmine. 1903. a tulid osakonda 4. laud — isikkoosseisu teenistuse küsimused, toetuste määramine ja võlgade sissenõudmine; 5. laud — politseiasutuste järelevalve ja kaebused nende tegevuse peale, ja arvete laud.
Nim 3
III osakond 1876-1898: toimikud likvideeritud Balti kindralkuberneri arhiivi Liivimaa Kubermanguvalitsusele üleandmise (s 26); asjaajamise korra, sissenõutud trahvide, ametiasutuste revideerimise, rahade ebaõige kasutamise ja valerahade kohta; kaebused ametnike ja ametiasutuste (eelkõige sillakohtunike) ebaõige tegevuse peale.
Nim 4
Saksa ekspeditsioon: protokollid 1784-1794, ñurnaalid 1809-1848, missiivid 1847-1852, registratuurraamatud 1784-1852.
Vene ekspeditsioon: protokollid 1796-1846, missiivid 1806-1810, palvekirjade esitajate ja vangide tähestikulised registrid 1801-1852.
Väljasaadetute ekspeditsioon: protokollid ja missiivid 1824-1852.
Üldosakond: ñurnaalid 1852-1870, sissetulnud (salajaste, ministeeriumide jm) dokumentide registrid 1836-1917; välja läinud dokumentide registrid 1858-1917, tähestikulised registrid 1852-1917, teenistujate kohta käivate otsuste raamatud 1872-1888, inventariraamatud 1856-1891, toimikute nimistud 1828-1830.
I osakond: ñurnaalid 1863-1886, registratuurraamatud 1875-1917.
II osakond: protokollid ja ñurnaalid 1835-1886, missiivid 1847-1852, registratuurraamatud 1875-1918.
III osakond: protokollid 1828-1886, missiivid 1848-1852, registratuurraamatud 1875-1882.
IV osakond: ñurnaalid 1862-1876, registratuurraamatud 1875.
Ajalehte-laud: ñurnaalid 1865-1874.
Nim 5
Senati ukaasid 1784-1884, Justiitskolleegiumi reskriptid 1757-1759; valitsuse ukaasid 1781-1904, ukaaside registrid 1710-1851, patendid 1832-1903, kubermanguvalitsuse eelarvete raamat 1852, inventarinimistu 1710-1903.
Nim 6
1. ja 2. ekspeditsioon: politsei raportid 1808-1809, protokollid 1810-1812, toimikud isikute tagaotsimise jm kohta 1826-1853.
Protokollid 1852-1861, istungite ñurnaalid 1862-1880, 1895-1917; toimikud kubermangu trükikoja asutamise; hoonete remondi ja kütte; provintsiaalseadustiku täiendamise 1848-1866, kubermangu administratiivse juhtimise, isikute tagaotsimise kohta 1852-1861.
Valitsuse ukaasid ja ringkirjad, kubermanguvalitsuse määrused, toimikud vene kodakondsusse võtmise ja sellest vabastamise, Peterburis elavatele talupoegadele passide saatmise, toitlusküsimuste lahendamise, evakueerimise jm kohta 1900-1917.
I osakond
1. laud: toimikud teenistujatele palga maksmise, sõjaväelaste majutamise, evakueeritud ametnike perekondade toetamise kohta 1905-1918.
2. laud: toimik maamaksude jaotuse ja sissenõudmise kohta 1849-1917 (s 712), valitsuse ringkirjad ja korraldused 1859-1917, toimikud mitmesuguste koormiste sissenõudmise, kirikueestseisjate kinnitamise (koos nimekirjaga) 1911-1918 (s 719), Peipsi- ja Lämmijärvel tindipüügi säilitamise 1911-1913, Elvas ajutise katoliku palvemaja rajamise 1914-16, ilmasõjas hukkunuile vennaskalmistu asutamise 1914-1916, tegevuslubade andmise 1916-17, hobupostijaamade 1915-1919, vabrikute ja tehaste kohta 1914-1915.
3. laud: Senati ja Ajutise Valitsuse ukaasid, ministeeriumide ja valitsuse ringkirjad, koopiad Riia rooma-katoliku kiriku ja mitmete vanausuliste kogukondade meetrikaraamatutest ja vastavad raamatud 1896-1916.
II osakond
4. laud: Senati, Ajutise Valitsuse ja valitsuse ringkirjad 1901-1917, toimikud politsei juhtimise ümberkorraldamise (1902-1917), desertööride ja kodanike tagaotsimise, maksude sissenõudmise jm kohta.
5. laud: Senati ukaasid 1915-1917, toimikud politseinike teenistusküsimuste, päevarahade jm kohta 1915-1917.
6. laud: Eeskirjad juutidele elamislubade andmise kohta Liivimaa kubermangus 1893-1914.
Arvete laud: registratuurraamatud, nõudelehed 1889-1918.
III osakond
Toimikud kubermanguvalitsuse vana arhiivi korrastamise komisjoni 1886 ja 1790. aastast vanemate materjalide hävitamise komisjoni 1895. a tegevuse kohta (s 786, 787).
Nim 7
Üldosakond
Trükiasjade peavalitsuse ringkirjad; toimikud sõjaväeosade arhiivide hoidmise 1853-1860; talupoegade Lõuna-Venemaale ümberasumise 1853-1854; Liivi- ja Saaremaa pastoraatide tulude 1837 (s 200, 201), täiendava tööstusmaksu määramise 1908-1910. Vene kodakondsusse võtmise ja sellest vabastamise kohta 1895-1909; Vene kodakondsusse võetud välismaalaste tähestikuline register 1834-1861 (s 199).
II osakond: 1812. a kubermangu heakorra aruanne, toimikud politsei- ja vanglaasjade kohta, Teenistujate Nõukogu protokollid 1917, kantselei ñurnaalid 1894-1914.
Nim 8
Eessõna
I osakond: toimikud 1875-1884, 1914-1917.
I osakonna pädevus 1. juulist 1876: seaduste väljakuulutamine; järelevalve viljakaubanduse; kaalude ja mõõtude, maamaksude kohustuste täitmise; laevaehituse; laatade; vabrikute ja tehaste; viinavabrikute ja trahterite; trükikodade ja litograafiate sisseseadmise üle; usuküsimused (eriti võõrusud, nende kultushoonete ehitus jm); Liivi- ja Saaremaa rüütelkondade Maapäevade kokkukutsumine, Liivimaa Maakrediidi Seltsi kohta käivad määrused, juutidele elamislubade andmine Riias ja Liivimaa kubermangus, välismaalaste Vene kodakondsusse võtmine ja sellest vabastamine; välismaalaste kolooniad; maamõõduküsimused; mõisatest maade eraldamine ja uute mõisate moodustamine; takside määramine; alamate ja erusõjaväelaste küsimused; teed ja postiasjandus; hundijaht; järelevalve kubermangu trükikoja ja ajalehe (Ëèôëÿíäñêèå Ãóáåðíñêèå Âåäîìîñòè) laua üle, linnade heakord, tule- ja veeõnnetuste ennetamine; leitud muinasväärtused; sõjaväe majutamise, varustamise jm kohustuste täitmise kontroll.
1. osakonna ülesanded 1914. a-st: politsei ülalpidamine, täiendava maamaksu kogumine, turupäevade väljakuulutamine; lubade andmine raamatukaupluste, fotoateljeede, kirjutuskontorite ja masinkirjaklasside avamiseks.
Nim 9
II osakond: toimikud 1875-1894, 1915-1918.
II osakonna pädevus 1. juulist 1876: põgenike tagaotsimine ja tagasisaatmine; kutsealuste väeteenistuskõlbulikkuse üle otsustamiseks vajalike organisatsiooniliste meetmete rakendamine; asumisele saatmine ja väljasaadetute varustamine; Senati ukaaside ja muude korralduste elluviimine, mis puudutavad kriminaalasju; ametnike teenistusküsimused, kinnipidamiskohtade, etapivanglate ja -haiglate järelevalve; vallakogukonnast väljaheitmise kinnitamine jm.
Nim 10
III osakond: toimikud 1877-1887.
III osakonna pädevus 1. juulist 1876: talurahva ja külakoolide olukord; kaebused magistraatide otsuste peale; ühiskondliku korra kaitse ja kuritegevuse ennetamine; laevahukud, salaviin, salakaubandus, kerjamise keelamine, pühadest ja pidupäevadest kinnipidamise kontroll, politseiasutuste peale laekunud kaebuste läbivaatamine ja uurimise läbiviimine teenistusalaste kuritarvituste asjus; omandivaidlused; alamate kohtuasutuste otsuste täideviimine tsiviilasjus ning tsiviilnõudeasjus linnade ja kroonu huvide kaitsmine; rahvaloenduste läbiviimine; maa kindlustamise küsimused.
Nim 11
Üldosakond: toimikud 1894-1900, 1915.
Üldosakond oli olemas 1808-1917. Pädevus: kodakondsusküsimused, elamislubade andmine välismaalastele, passide saatmine talupoegadele; kubermangu juhtmine kuberneri äraolekul; õigeusu koguduste, koolide ja surnuaedade tarvis maa eraldamine; korterimaksu sissenõudmine; mõisapolitsei korraldus; mõisate avaliku müügi korraldamine; võlgade sissenõudmine talupoegadelt jm; alates 1915. a-st välismaalaste maavalduse küsimused.
Kubermanguvalitsuse ja alluvate asutuste teenistujate isiklikud toimikud 1877-1919.
Nim 12
Üksikud kubermanguvalitsuse erinevate struktuuriüksuste toimikud 1710-1917:
Kantselei; Vene ekspeditsioon; Saksa ekspeditsioon; I osakond; II osakond: 1.-6. laud, arvete laud, erilaud; III osakond; IV osakond; Arstiosakond; Üldosakond koos revisjonilauaga; Liivimaa Kubermangu Linnaasjade Komisjon; Liivimaa Kubermangu Vene-Jaapani Sõjas Hukkunute Laste Hooldamise Komitee; Liivimaa Kubermanguvalitsuse Eriline Teedeasjade Komisjon; Voennaja Starina — sõjaajaloolised materjalid 1745-1838; materjalid Krimmi sõja kohta; Liivi- ja Kuramaa kubermangu kõrgemate ametnike portreede kollektsioon 1710-1912; vanade arhiivimaterjalide läbitöötamise komisjon, hävitamiseks ja säilitamiseks määratud toimikute nimistud; ajalehe-laud.