Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Kuni 19. saj keskpaigani oli Narva linna arhiiv korrastamata, 1858–1862 korrastas Narva magistraadi korraldusel arhiivi Heinrich Johann Hansen. 1922. a andis linnavalitsus Eduard Dieckhoffile ülesande arhiiv uuesti korrastada, enne seda oli arhiiv linnasekretäri hoole all.
22.10.1922 kinnitas Narva linnanõukogu arhivaari ametikoha, E. Dieckhoffist sai Narva esimene arhivaar. 1930. a lõpul ühendati linna arhiiv linna muuseumiga üheks asutuseks, mille juhatajaks määrati Arnold Soom, kes töötas sellel ametikohal 1940. a-ni. 1931. a algul toodi arhivaalid raekojast Lavretsovi nimelisse linnamuuseumi.
Pärast Nõukogude okupatsiooni kehtestamist 1940. a moodustati endise Narva arhiivi baasil Narva ja Virumaa arhiiv. II maailmasõja aastatel evakueeriti osa dokumente Paide ja Järvamaa mõisatesse. Pärast sõda viidi Narva ajaloolised dokumendid Riigi Keskarhiivi Tartus ja Tallinnas. Narva linn koos ümbruskonnaga kuulus kuni 1954. a-ni Rakvere Rajooni Riikliku Arhiivi alluvusse. Narva linna täitevkomitee 27.08.1954 korralduse alusel moodustati Narva Linna Riiklik Arhiiv, mille teeninduspiirkond oli Narva ja Sillamäe linn ja Narva-Jõesuu alev. ENSV Ministrite Nõukogu 21.09.1954 „ENSV rajoonide ja linnade riiklike arhiivide põhimääruse“ alusel muudeti rajoonide ja linnade arhiivid muutuva dokumentide
koosseisudega arhiivideks. Neis hoitavad dokumendid, mille säilitusaeg oli pikem kui 10 a, tuli pärast selle aja möödumist riiklikele arhiividele üle anda. ENSV Ministrite Nõukogu 24.09.1968 määrusega „Rajoonide riiklike ja Narva Linna Riikliku Arhiivi reorganiseerimise kohta“ muudeti Narva arhiiv riiklikuks arhiiviks pideva dokumentide koosseisuga. Arhiiv allus Narva linna RSN täitevkomiteele.
Tänapäeval allub arhiiv Narva linnavalitsusele, alates 1990. a-st kannab nime Narva
Linnaarhiiv.
Muuseum
25.03.1864 alustas tegevust *Narva Muinsusselts, mis tegeles Narva linna ajaloo uurimise ja muinsuste kogumisega. 1865. a sai selts enda käsutusse Narva kindlustustel asuva nn Peeter I maja. Hoones avati muuseum, mille ekspositsioon koosnes seltsi eestvõttel kogutud kollektsioonist ja Peeter I majas asunud ajaloolistest esemetest. Muuseum jäi avatuks ka pärast muinsusseltsi tegevuse soikumist.
09.08.1913 avati Lavretsovide nimeline Narva linna muuseum. Muuseumi kogu
moodustas Narva kaupmehe Sergei Lavretsovi ja tema abikaasa Glafira kunstikollektsioon, mis pärast Lavretsovide surma läks testamendi alusel koos majaga Narva linnale. 1920.–1930. a-tel täiendati 19. saj teise poole ja 20. saj alguse maalikunsti esindavat kollektsiooni ostude ja annetustega Eesti kunstnikelt. Narva linnavalitsus andis muuseumile üle ka raekojas asunud 18.–19. saj Narva raehärrade ja teiste kodanike portreed.
1933. a ühendati G. ja S. Lavretsovi nimeline Narva Linnamuuseum ja Peeter I muuseum.
Lavretsovi majja koondati kunst ja etnograafia ning Peetri majja ajalooliste esemete kogu.
II maailmasõja ajal evakueeriti osa väärtuslikemaid eksponaate Nõukogude Liitu. Siia jäänud esemed saadeti enne 1944. a 6. märtsi pommitamist Tallinnasse, kuid said Rakvere lähedal pommirünnakus kannatada. Muuseumihooned hävisid pommitamises. Säilinud eksponaadid anti Rakvere, Paide ja Tallinna linnamuuseumile. 1949. a hakati muuseumi taastama ja Eesti muuseumid tagastasid osa Narva muuseumi varadest. 22.07.1950 avati Narva linnuse
hoovil asuvas endise garnisoni saunas Narva ajaloo ekspositsioon. 1950. a-tel alustati Narva linnuse renoveerimistöödega, mis kestavad tänaseni. 1956. a tagastati osaliselt Venemaale viidud kogu. 1977. a asutati muuseumi filiaalina Kreenholmi manufaktuuri muuseum, mis suleti 1992. a, kogud anti üle Narva muuseumile. 1986. a detsembris avati Pika Hermanni torn ja lääne- ning lõunatiib koos uue Narva ajaloo püsiekspositsiooniga. 1987. a anti muuseumile üle linnuse Suure Läänehoovi loodenurgas taastatud rondeel ja kivisaal. 1991. a aprillis avati
Narva muuseumi kunstigalerii, 1996. a valmis linnuse konvendihoone põhjatiib, kus avati 19. sajandi Narvat tutvustav ekspositsioon. 2005–2006 renoveeriti linnuse põhjahoov.
Narva muuseum allub Narva linnavalitsusele, muuseumi põhimääruse kinnitas Narva linnavolikogu 25.06.1998.
Materjal
Narva suurgildi raamatukogu ja muinsuste nimekiri (1864–1919); linnaarhiivi raamatukogu ja muinsuste nimestik (1927–1940); linnamuuseumi inventariraamat (1931); Narva Ajaloo Seltsi raamatukogu nimestik; märkmik Ingerimaal asuva Caibala mõisa majapidamise kohta (1686–1696); käsikirjaline rootsi-saksa sõnastik; Katariina II manifest (1787); ostu-, rendi ja töölepingud (1868–1889); fotod ja joonised Narva arhitektuurist; pisitrükised (1877–1935).
Seonduv aines
EAA 3287 — *Narva Muinsusselts, 423 s, 1864–1917.
NLA 64 — Narva linna arhiiv, 110 s, 1954–1994.
NLA 67 — Narva riiklik muuseum, 105 s, 1948–1977.
Kirjandus
Eduard Dieckhoff. Das Narvasche Stadtarchiv. — Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft. Dorpat 1928, lk 79–115.
G. ja S. Lavretsovi nimeline Narva linna muuseum: kunstiosa nimestik. Narva 1928.
Arnold Soom. Mälestusi. Artikleid. Koostanud Enn Küng. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 1996,
lk 99–140.
A. Soom. Narva linna muuseumide ja arhiivide tegevus 1932. a. — Linnad ja alevid 1933, nr 7/8 (47/48), lk 104–106.
Teatmik Narva Linnaarhiivi fondide ajaloost = Справочник об истории фондов Нарвского городского архива. Koostanud Ljudmila Rakova. Narva: Narva Linnaarhiiv, 1997.
Narva Muuseumi koduleht: http://www.narvamuuseum.ee/ (14.08.2009).