Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ulila tööstused - EAA.3459
Улилаские промышленные предприятия

Ajalugu

Ulila tööstuspiirkonnas asunud elektrijaama, turba- ja alusturbatööstuse ning Ulila mõisa haldamisega tegelenud institutsioon aastatel 1941–1944.
ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 01.04.1941 määruse alusel loodi ENSV kommunaalmajanduse rahvakomissariaadi juurde elektritrust Eesti NSV Elekter. Sama määruse alusel lahutati Ulila elektrijaam ja turbatööstus Tartu linna elektrijaamast ja allutati alates 15.04.1941 koos kõrge- ja madalpingeliinidega elektritrustile. Üleandmine toimus 17.04.1941.
Tööstuste juhataja oli tööstuste piirkonna ainujuht, talle allusid elektrijaama ja turbatööstuse juhataja ning Ulila mõisa valitseja. 22.05.1941 seisuga oli tööstustes 250 palgalist.
Põhikontor asus Tartus, laod Ulilas ja Tartus. 1941. a müüsid Ulila tööstused elektrit Tartu linna elektrivõrgule, Jõgeva, Otepää, Tõrva, Viljandi, Mõisaküla, Põltsamaa ning Suure-Jaani linnavalitsusele, Tääksi alajaamale, Võhma ja Valma elektriühistule. Turvast toodeti nii elektrijaama kütteks kui ka müügiks. Saksa okupatsiooni ajal, Eesti Omavalitsuse 05.02.1942 otsuse alusel sai trustist Eesti NSV Elekter Eesti Omavalitsuse majandus- ja transpordiministeeriumile alluv elektrikeskus
Eesti Elekter, mis 01.04.1942 läks koos kõigi varadega üle Ida-ala Energiavarustuse Piiratud Vastutusega Seltsile. Ulila tööstused hakkasid alluma seltsi Eesti kindralkomissari piirkonna ülemaajõujaamade ja -võrkude allüksusele.
23.08.1944 lasid Saksa okupatsiooniväed Ulila elektrijaama õhku ja purustasid ka ülekandeliine.
1944. a septembris likvideeris Ida-ala Energiavarustuse Seltsi Eesti kindralkomissari
piirkond Ulila Tööstused.
1944. a sügisel hakkas kommunaalmajanduse rahvakomissariaat taastama Eesti energiamajandust.
Ulila Tööstused lülitati uuesti elektritrusti Eesti NSV Elekter koosseisu. 1945.
a toodi Ulilasse kaks rongjõujaama, mis töötasid Ulila turba baasil. Alates 22.08.1945 Eesti Energia Ulila energiarajoon. Turbatööstus eraldati ja see hakkas alluma Eesti Energiale.

Materjal

Ringkirjad, juhendid ja määrused (1941–1944); kirjavahetus elektritrusti Eesti Elekter Tartu osakonna ja Tallinna peakontori, Tartu elektrivõrgu, rahvusliku jõukomitee, tehnilise inspektsiooni, omavalitsuste, firmade jt-ga tööliste palkamise ja majutamise, masinate ja seadmete hankimise, elektriliinide ehitamise ja korrastamise, asulate, ettevõtete ja talude elektrifitseerimise, elektrienergia ja turba müügi, masinate ja seadmete järelevalve, Ulila mõisa majandamise, evakuatsiooni jm kohta (1941–1942); eelarved ja aruanded elektrienergia ja turba tootmise ning müügi kohta (1941–1944); elektrijaama, turbatööstuse ning mõisa tööliste ja teenistujate nimekirjad (1941–1944); palga- ja töövõimetuslehed (1942–1944); isikliku konto kaardid (1941–1943); lauajuhendid (1941–1944); mõisa arveraamatud (1941); tööõnnetuste register (1945–1946); inventuuriaktid (1941–1944).

Seonduv aines

EAA 3842 — *Tartu linna elektrijaam, 1523 s, 1909–1944.
EAA V-211 — Ulila turbatööstus, 1119 s, 1945–1986.
ERA R-132 — Ida-ala Energiavarustuse Piiratud Vastutusega Seltsi Eesti kindralkomissari piirkond, 455 s, 1941–1944.
ERA R-971 — NSVL energeetika ja elektrifitseerimise ministeeriumi Eesti NSV energeetika ja elektrifitseerimise tootmispeavalitsus Eesti Energia, 4626, 1944–1971.

Seadused

Eesti NSV Teataja, 1941, 39, 581.