Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rüütlimõisate omanikest koosnev avalik-õiguslik korporatsioon oma seisuslike eesõiguste kaitseks.
Eestimaa Rüütelkond kujunes välja Taanile kuuluvate Harju- ja Virumaa vasallidest, kes juba 13. saj liitusid korporatsiooniks oma seisuslike eesõiguste kaitseks. Kui Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. a Liivi ordule, säilitas Harju-Viru vasallkond oma senised õigused. Vene-Liivi sõja ajal alistus Põhja-Eesti Rootsile. Kuningas Erik XIV poolt Harju, Viru ja Järva rüütelkondadele antud privileeg kindlustas seniste tavade ja seaduste kehtimise. Johann III liitis Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa ühtseks territooriumiks ning 1584. a laiendas Harju-Viru vasallidele kuuluvad õigused ka Järva- ja Läänemaa vasallidele. Sellest ajast eksisteerib juba Eestimaa Rüütelkond (EAA 854-2-617).
Iga uue riigivalitseja puhul taotles Eestimaa Rüütelkond oma seniste õiguste, privileegide ja tavade kinnitamist. Kubermangu siseelu kõigi alade juhtimine ja korraldamine oli jäetud siinse aadli hoolde, tema käes oli maa administratsioon, politsei ja kohus.
1710. a alistusid Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad Venemaale. Peeter I kinnitas neile kõik senised õigused. Võimudualism jäi püsima.
1756. a koostati keskvalitsuse loal Eestimaa aadlimatriklid ja Eestimaa Rüütelkond muutus end ise täiendavaks korporatsiooniks. Ainult matriklisse võetud isikud olid täieõiguslikud maapäeva liikmed ja võisid olla provintsi mitmesugustel ametikohtadel, aadlimatriklisse mittekantud mõisnikel oli hääleõigus vaid kohalike maksude ja andamite küsimuses. Matrikli koostamine suurendas rüütelkonna poliitilist tähtsust.
Vastavalt mitmete valitsejate poolt antud privileegidele, armuõigustele, kapitulatsiooniaktidele ja 1845. a kodifitseeritud Balti provintsiaalõigusele kujunes Eestimaa rüütelkonna omavalitsuslik organisatsioon järgmiseks: Eestimaa Rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli Maapäev, millel osalesid kõik täiskasvanud immatrikuleeritud aadlikud. Korralised Maapäeva istungid toimusid iga 3 aasta järel ja kestsid 3–4 nädalat. Erakorralisi Maapäev istungeid kutsuti kokku vajaduse järgi. Maapäeva kompetentsi kuulus: kõigi temast sõltuvate ametnike valimine, kohalike maksude määramine, maaomavalitsuse eelarve vastuvõtmine, kiriku- ja kooliolude korraldamine, mitmesuguste riigivõimu ettepanekute arutamine, aadli huvide kaitsmine riigivõimu ees.
Maapäeval oli seaduseelnõude algatamise õigus ja ta lubatud esildistega pöörduda otse keisri poole.
Rüütelkonna peamees valiti Maapäeval 3 aastaks. Ta juhatas rüütelkonna jooksvat asjaajamist, komisjonide tööd ja esindas rüütelkonda Peterburis või Moskvas.
Eestimaa omavalitsuse jooksvaid asju ajas 12st eluaegsest maanõunikust koosnev Maanõunike Kolleegium. Kuberneri eesistumisel moodustas see kubermangu kõrgeima kohtuinstantsi — Ülemmaakohtu.
Tähtsamate asjade otsustamiseks nii maapäevade istungite ajal kui ka vaheaegadel kutsuti kokku Rüütelkonna Komitee (Ritterschaftsausschuss), kuhu kuulusid rüütelkonna peamees, maanõunikud ja 12 kreisisaadikut.
Rüütelkonna juures tegutses rida ajutisi või alalisi komisjone ja komiteesid: Matriklikomisjon, Agraarkomisjon, Reguleerimiskomisjon (Regulierungskommission), Eestimaa Rüütelkonna Teedekomisjon (Estländische Landeswegekommission), Melioratsioonikomisjon, Eestimaa Maamaksu Komisjon, Maal Asuvate Tööstusettevõtete Hindamise Komisjon, Laenukomisjon, Fideikomisside Komisjon, Küttepuude ja Õlgede Varumise Komisjon, Tallinna Küttepuudega Varustamise Komisjon, Stipendiumikomisjon, Eestimaa Tervishoiu Komisjon, Veterinaaralane Komisjon, Viinatootjate Komitee, Telefonikomitee.
Erinevalt senistest Vene tsaaridest ei kinnitanud Aleksander III Balti aadli privileege. 1880. a-te II poolest algas Balti erikorra otsustav piiramine: saksa keel asendati siinses kohtu-, haldus- ja haridussüsteemis vene keelega, 1888.–1889. a reformidega kaotati aadli politsei- ja kohtuvõim, rüütelkond jäi alles kui seisuslik omavalitsusorganisatsioon.
1917. a Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia. Eestimaa Rüütelkond kui aadli omavalitsusorgan likvideeriti Ajutise Valitsuse seadusega 30.03.1917, kuid taastati Saksa okupatsiooni ajal. Likvideeriti lõplikult Eesti Asutava Kogu poolt 09.06.1920 vastu võetud seisuste kaotamise seadusega. Eestimaa Rüütelkonna maad ja varad tunnistati riigi omandiks.
Materjal
Maapäev, Kreisipäev, Rüütelkonna Komitee
Protokollid, otsused ja ettepanekud (1605–1920); Harju-Viru vasallide protokollide fragmendid (u 1520–1540); Volmari Maapäeva otsus (1507); aruanded (1844–1914); ettekanded (1856, 1902–1909); Maapäevast ja Kreisipäevast osavõtjate ning Rüütelkonna Komitee liikmete nimekirjad (1729–1794, 1889–1913); toimikud ja kirjad Maapäevade kohta (1538–1918); väljunud kirjade kontseptid (1777–1800).
Maanõunike Kolleegium
Protokollid ja otsused (1712, 1832–1917); maanõunike nimekirjad (alates 1260. a-st); aruanded, lepingud, kirjavahetus ja toimikud Eestimaa Rüütelkonna privileegide, mõisate reduktsiooni ja restitutsiooni, revisjonide korraldamise, maamaksude ja koormiste jaotamise, teede ja sildade korrashoiu, seisuslike kohtute kontrollimise ja isikkoosseisu, Kuuda Õpetajate Seminari (1866–1873); sõjaväe varustamise; rüütelkonna mõisate Kaiu, Kuimetsa ja Nabala majandamise, rentimise, maade ja metsamaterjalide müügi ja mõisate Eesti Vabariigile üleandmise vastu protesteerimise kohta 1495–1919.
Rüütelkonna mõisate vakuraamatud, mõisa- ja talumaade kirjeldusraamatud, rendilepingud, maade, metsade ja heinamaade kaardid (16. saj – 1919); raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1586–1920).
Kantselei
Ordumeistrite, piiskoppide, Taani ja Rootsi kuningate ning Vene tsaaride antud ürikud ja ürikute koopiad: Tallinna piiskopile kümnise andmise kohustuse (1240–1305), Eestimaa Rüütelkonna ja Mihkli kloostri (osalt võltsitud) privileegide kinnitamise, maa valdusõiguse ja jurisdiktsiooni kohta (13.–19. saj); aadlidiplomid ja vapikirjad (1530 – 19. saj).
Eestimaa Rüütelkonna privileegide kogu „pruun raamat” ( Esthoniae Nobilitatis Corpus privilegiorum, 13.–18. saj); „Konrad v Jungingeni armukiri” (1397); Eestimaa privileegide raamat (1831); Eestimaa rüütli- ja maaõigus (16.–18. saj).
Seadused, seaduste projektid, ärakirjad jm seadusandlikud materjalid reformide kohta (19. saj – 20. saj algus); Balti eraseaduse koostamise mustandid (u 1830) ja toimik Balti eraõiguse väljaandmise kohta (1902–1915).
Kõrgemate võimuorganite määrused, käskkirjad, otsused, korraldused, eeskirjad, ringkirjad ja teadaanded (1562–1919). Eestimaa Rüütelkonna ja Tallinna linna, Liivimaa Rüütelkonna ja linnade kapitulatsioonipunktid (1710).
Rüütelkonna peamehe aruanded (1869–1916) ja peameeste nimekiri (1857–1902). Toimikud ja nimekirjad Eestimaa Rüütelkonna ametnike ja pensionide kohta (1570–1918). Teenistuslehed (1836–1917).
Protokollid, otsused, aktid, aruanded, nimekirjad, toimikud, kirjad ja kirjavahetus rüütelkonna ja linnade privileegide, rüütelkonna esindamise, maade läänistamise, ratsateenistuse, tsaaridele ja kuningatele kontributsioonide maksmise, mõisate ja talumaade, piiride kindlaksmääramise, metsakaitse, pärimise ja pärandi jagamise, omandiõiguse, eestkoste, võlgade, rüütelkonna majade, maksude, vabade talupoegade, talupoegade müügi, vahetamise, kinkimise, põgenemise, koormiste, ümberkirjutamise, vabastamise, väljarändamise, nekrutite andmise ja küüdikohustuse, passikorralduse, maatööliste, põllumajanduslike näituste korraldamise ja talupoegade tõuhobuste premeerimise, sõjasündmuste, mobilisatsiooni, sõjaväe ülalpidamise, varustamise ja majutamise, Balti pataljoni, sõjaväelaste perekondade abistamise, sõja- ja revolutsioonikahjude hüvitamise, talurahvarahutuste ning 1905. a ja 1917. a revolutsiooniliste sündmuste kohta; kohtute, politsei ja vanglate ülalpidamise, justiitsreformi, linnade ja rüütelkonna vaheliste tülide, auhaavamiste ja võlgade; gildide, tsunftide, pankade ja kaubanduse, kõrtside pidamise ja maksustamise, Balti provintsides viinamüügi monopoli sisseseadmise; teede, sildade, raudteede, majakate ja sadamate ehitamise ja korrashoiu; heategevuse, apteekide, haiglate (ka vaimuhaigla ja Kuuda leprosooriumi) ehitamise ja hooldamise; nakkushaiguste (pidalitõbi, katk, rõuged, süüfilis) ja loomataudide vastu võitlemise; prostitutsiooni järelevalve sisseseadmise, tuletõrje, erinevate koolide asutamise, ülalpidamise ja õppetegevuse, Tartu Ülikooli Pärnusse üleviimise (a-ist 1668–1669), Tartu Ülikoolis eraõiguse loengute taastamise (1908.–1910. a-ni), Tallinna trükikoja asutamise, kirikute ja vaimulike, nende varandusliku seisu, patronaañiõiguse, kirikueestseisjate tegevuse, kirikukoormiste ja luteriusu kiriku õiguste eest võitlemise, rahvaloenduse, duumavalimiste ja vene keele ainsa ametliku keelena sisseviimise kohta 15. saj – 1919.
Maarevisjonide raamatud (Landrollen) (1586, 1663–1907 vaheaegadega). Eestimaa mõisate restitutsiooniaktid ja nende regisrid (1720). Mõisate rendilepingud, vakuraamatud, maade revisjoniraamatud, ostuvõlgade jm. arveraamatud (16. saj – 1918). Vallavanemate ja valdade nimekiri (1882). Toimik Eestimaa Rüütelkonna likvideerimise ja rüütelkonna varade ning asjaajamise üleandmise kohta Eesti Ajutisele Maanõukogule (1917). Ärakiri protokollist K. Pätsi ja baltisakslaste vahel toimunud nõupidamisest (1918). Kokkuvõtted Eestimaa mõisate võlgade ja võõrandamistasude kohta seoses maareformiga (1919); kirjade kontseptid ja missiivid (1556, 1700–1907); Eestimaa kubermangu, maakondade, linnade, mõisate ja külade kaardid (1687–1915); registratuurraamatud (1730–1919).
Kassa
Revisjonikomisjonide protokollid, kassa üleandmise aktid, memorandumid rüütelkonna õigustest maksustamise alal (1825–1917), maksujaotuse tabelid ja lehed (1794–1806); eelarved, aruanded ja bilansid (1667–1917); nimekirjad, toimikud ja teated rüütelkonna võlgade, kinnisvarade ja ehituskulude, mõisate maksude ja maksuvõlgade (ka ratsateenistusmaksude) ja postijaamade ehituskulude kohta ning laekarahade ja kassa revideerimise kohta (1697–1920); üürilepingud ja võlakohustused (1767–1919). Raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1655–1919).
Arhiiv
Arhiivikomisjoni koosolekute protokollid, määrused ja juhendid arhivaaridele arhiivi korrastamise, restaureerimise ja kasutamise kohta (1884–1916). Aruanded arhiivi ümberkorrastamise, olukorra ja raamatukogu kohta (1909–1921). Akt Eestimaa Rüütelkonna arhiivi ülevaatamise kohta (1921). Toimikud ja kirjavahetus arhiivide säilimise ja korrastamise, ürikutest ja kirikuraamatutest väljavõtete tegemise, aadlisuguvõsade kohta andmete väljastamise, kirikuraamatute ja mõisaarhiivide rüütelkonnale üleandmise, ajaloouurimuste, teose”Eestimaa mõisate ürikud” koostamise, Balti vapiraamatu jt teaduslike teoste väljaandmise ja Eestimaa Rüütelkonna arhiivi Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile üleandmise kohta (1811–1921). Toimikud rüütelkonna raamatukogu kohta (1907–1916). Nimistud Keskarhiivile üleantud arhivaalide kohta (1923).
Eestimaa Rüütelkonna, Mihkli kloostri, mõisate ja kohtute arhiivide ürikute jt dokumentide, medalite ja pitsatite nimistud ja regestid kuni 19. saj-ni; saabunud ja väljunud kirjade registrid (1909–1916).
Kogutud ja rüütelkonnale üleantud materjalid (rüütelkonna arhiivis): kuningate antud privileegid, maade lääni- ja kinkekirjad, mõisate ostu-müügi, pandi- ja rendilepingud, testamendid, määrused, kirjad, palvekirjad ja arved ratsateenistuse, mõisate omandiõiguse, päranduse, piiritülide, võlgade, kirikute õiguste, Tallinna kinnisvarade ja Kanuti Gildi kohta (originaalid, koopiad, väljavõtted) 13. saj – 1921.
Kuningate, ordumeistrite jt nimekirjad 1185.–1660. aastast; Tideböhli koodeks (1791); ürikute koopiad Königsbergi orduarhiivist ja Vatikani arhiivist 12.–16. saj; väljavõtted seadusandlikest materjalidest ja kohtuprotokollidest, käsikirjad ja märkmed õigusajaloo, seaduste ja kohtumenetluse kohta (17.–19. saj). Meeskohtunik Gerhard Lode õiguseraamat (1644); vahekohtu toimikud piiritülide, maa omandiõiguse, rendilepingute rikkumise ja maa ostu-müügi kohta (1803–1889); käsikirjad, koopiad ja väljavõtted dokumentidest ja kroonikatest ning ajaleheväljalõiked lahingute, Peeter I kapituleerumise, näljahäda, Oleviste kiriku põlemise jm ajalooliste sündmuste kohta 13. saj – 1921; Tallinna Teatri-Aktsiaseltsi toimikud teatri tegevuse, ruumide üürimise ja võlgade kohta, lavastuste register, teatrikuulutused, raamatute ja fotode nimekiri (1814–1904); erakirjad (16. saj – 1919); Fr. G. Bunge, C. Fr. W. Russwurm’i, G. Samson’i, Samson von Himmelsternide ja O. Stavenhagen’i kogud: ürikute, seaduste ja kirjade ärakirjad ning regestid, väljavõtted kohtutoimikutest ja Eestimaa Rüütelkonna protokollidest 11.–19. saj. Käsikiri pärisorjuse kaotamise kohta (1835).
Ed. Pabsti kogu: isiklikud kirjad (1832–1874). Eestimaa Rüütelkonna ürikute ärakirjad ja tõlked aastatest 1093–1786, Eestimaa Maakohtu protokollide tõlked aastatest 1573–1539, kroonikate tõlked ja väljavõtted kroonikatest, sh Läti Henriku ja B. Russowi kroonikate tõlked, viimase korrektuurpoognad (19. saj keskpaik), Ed. Pabsti käsikirjad, trükised, tõlked ja ärakirjad ajaloolistel teemadel ning Tallinna kohta ajavahemikul 15.–19. saj, muistendid, luuletused, reisikirjeldused (19. saj).
Matriklikomisjon
Keisrite ukaaside ja korralduste ärakirjad, aadlimanifestid (1765–1863); koosolekute protokollid (1743–1918); tegevuse aruanded (1905–1914); kirikueestseisjate aruanded aadlike arvu kohta kihelkondades (1844–1850); aadlike nimekirjad (1651–1716, 1851 – 20. saj algus).
Toimikud ja kirjavahetus aadlimatriklisse sissekandmise ja sealt väljaheitmise, aadlike kohta andmete kogumise, tõendite väljastamise, Ülevenemaalise Aadliühingu tegevuse, Balti aadlikalendri väljaandmise, matriklikomisjoni arhiivi korrastamise ja vapinduse kohta (18. saj – 1920). Aadlivappide joonised (19. saj – 20. saj algus); kirjade registrid (1919–1922), arhiivimaterjalide nimistud (1869, u 1900); aadliseisust tõendavate tunnistuste ärakirjad (1908–1920) ja aadlitunnistuste missiivid (1855–1918); väljavõtted kirikuraamatust ja kirikutähed (1603–1919); genealoogilised andmed Eestimaa aadliperekondade kohta (1509–1884); väljastatud tunnistuste registrid (1822 – 20. saj algus).
Personaalraamatud A–Z (1682–1918). Aadliperekondade sugupuuraamatud A–Z (1817). Toimikud ja genealoogilised andmed immatrikuleeritud ja mitteimmatrikuleeritud aadliperekondade kohta A – Z (18. saj – 1921). Genealoogilised tabelid (18. saj – 1922). Matriklikaardid A–Z (daatumita).
Agraarkomisjon
Keisri, Balti kindralkuberneri ja Eestimaa Kubermanguvalitsuse seadused, korraldused, määrused, juhised ja teadaanded (1856–1885); Agraarkomisjoni ja Talurahvaasjade Komisjoni koosolekute protokollid (1842–1843); Eesti- ja Liivimaa talurahvaseadused ja toimikud nende väljatöötamise ja ellurakendamise kohta (1804–1899).
Pearaha maksjate (1786), Eestimaa mõisate, külade ja talude nimekirjad (1837–1915) ja Kadrina kihelkonna väikemaaomandite nimekirjad (1913); Eestimaa elanike statistiline nimekiri seisuste järgi maakondade kaupa (1804–1805); teated, aruanded ja ankeedid mõisa- ja talumaade suuruse, talupoegade ümberkirjutamise, koormiste, ostetud ja renditalude kohta (1786–1856), vakuraamatute sisseseadmise (1805–1806), magasiaitade, viljavarude, leiva- ja seemnevilja (1800–1808, 1845); renditalude teo- ja raharendi suuruse (1859) kohta; kokkuvõtted maaomandite üld- ja maaliikide suuruse ja väärtuse kohta (1905–1906); väljavõtted Järvamaa 1564. a vakuraamatust; toimikud ja kirjad kuuendikumaa (1866–1911), talupoegade kaebuste ja kupja tapmise (1803), mõisate tööjõu (1916), mõisasulaste arvu ja nende kasutuses oleva maa suuruse (1913); suurmaaomandi reguleerimise (1918–1919) kohta; K. Pätsi memorandum põllutöökodade loomise kohta (1915).
Reguleerimiskomisjon
Reguleerimiskomisjoni reglement (trükis) ja ringkirjad (1857); koosolekute protokollid (1857–1859). Kabala ja Rapla mõisa (Harjumaa) ja Repniku mõisa (Virumaa) boniteerimisprotokollid (1857–1858); instruktsioon, aruanded ja kirjad mõisa- ja talurendimaade olukorra, mõõtmise, kaardistamise, boniteerimise, vahetamise ja komisjoni koosseisu komplekteerimise kohta (1857–1859); väljavõtted Vaivara (Virumaa), Hageri, Juuru ja Kose (Harjumaa) kihelkonna- ja vallakohtute protokollidest ja tõendid talurendimaade olukorra kohta alates 1846. a-st (1857); Harjumaa mõisatelt saadud andmed teo suuruse kohta 1804. ja 1850. a-il (1858); missiivid (1857–1858); lauajuhend (1857), komisjoni arhiivitoimikute nimistu (1859).
Eestimaa Rüütelkonna Teedekomisjon
Teedereglemendi eelnõu (trükis, 1872); komisjoni koosolekute protokollid (1902–1917), ettepanek teedemääruse täiendamiseks (1913–1914); Maapäeva protokollide väljavõtted; Eestimaa Rüütelkonna ja Teedekomisjoni määrused, eeskirjad, ringkirjad, aruanne, toimikud ning kirjavahetus teede ja sildade ehitamise, korrashoiu, remondi, järelevalve, tee-ehituse kapitalide, Suures Väinas jäälõhkuja ülalpidamise, palkade maksmise ja muude rahaliste küsimuste kohta; teedekaardid ja Virtsu maabumissilla ehitamise lepingu lisa (1824–1917); teede ja sildade ehituse projektid (1903–1919); boniteerimisprotokollid ja teedetegemise kohustuste jaotamise lehed (1845–1899); tee-ehituse operatsiooniplaan, projekt ja seletuskiri (1902–1914), tee-ehituskapitali operatsiooniplaanid (1902–1919); eelarved (1902–1917), kassaaruanded (1900–1911), raamatupidamisraamatud (1900–1917); registratuurraamatud (1902–1914).
Melioratsioonikomisjon
Koosolekute protokollid (1857– 1858); määrused, projektid, protokollid, väljavõtted Eestimaa Rüütelkonna Komitee ja Maapäeva protokollidest ja kirjad melioratsioonitöödest kubermangus ning melioratsioonikomisjoni moodustamise kohta (1900–1914).
Eestimaa Maamaksu Komisjon
(Eestimaa Rüütelkonna) Maksuasjade Ülemkomisjoni protokollid, aruanded, missiiv, kirjade kontseptid ja registratuurraamatud (1872–1905); Eestimaa Rüütelkonna peamehe märgukiri, Maamaksu Komisjoni hindamisinstruktsioonid, reglement, ringkirjad ja ettepanek Maapäevale maa hindamise ja maamaksu kohta (1871–1913); koosolekute ja hindamisprotokollid (1874–1914).
Aruanded, statistilised teated, nimekirjad, toimikud ja kirjavahetus mõisa- ja talurendimaade, hoonete (ka vabrikuhoonete) ja metsa hindamise ja maksustamise, kuuendikumaade, jagatud ja müüdud maaüksuste, nende suuruse ja arvu kohta (1872–1922). Kihelkonna maksuküsimuste reguleerimise projekt (1877). Toimikud kihelkondade piiride kindlaksmääramise kohta (1907–1912).
Müüdud maaüksuste maamõõdu(revisjoni)-kirjeldused (Revisorische Beschreibung) (1883–1885). Mõisamaade maarevisjonide ja maksude raamatud (Landrolle, Steuerrolle) (1875–1898). Hindamise ja maksustamise raamatud (1872–1917).
Missiivid ja kirjade kontseptid (1874–1894). Kirjade registratuurraamatud (1883–1917). Protokollid ja registrid reklamatsioonide kohta (1898–1899). Raamatupidamisraamatud ja dokumendid (1904–1918).
Maal Asuvate Tööstusettevõtete Hindamise Komisjon
Komisjoni koosoleku protokoll, väljavõtted Eestimaa Rüütelkonna Komitee protokollidest, tööstusettevõtete nimekirjad ja kirjad tööstusettevõtete hindamise kohta (1901–1914).
Laenukomisjon
Eeskirjad, koosolekute protokollid, aruanded ja nimekirjad 1905. a revolutsiooni ajal kahju saanud mõisnikele laenu andmise kohta (1906–1911).
Fideikomisside Komisjon
Eestimaa kubermangu aadlike fideikomisside seaduseelnõu (trükis, 1904); väljavõte Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigusest testamentaarse pärimisõiguse kohta (1913); komisjoni ja Eestimaa Rüütelkonna määrused, ringkirjad ja eeskirjad (1912–1919); koosolekute protokollid (1912–1920); aruanded fideikomisskapitali valitsemise kohta 1911–1916; toimikud fideikomissmõisate kohta, nende nimistud ja statuudid ning talude ostu-müügi lepingud (1898–1920); toimikud fideikomisskapitalide arvestamise kohta mõisate kaupa (1912–1921); fideikomisskapitalide register ja kapitalidelt arvestatavate maksude nimekiri (1914–1915); raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1912–1923); kirjade registratuurraamatud (1912–1919).
Küttepuude ja Õlgede Varumise Komisjon
Koosolekute protokollid (1854, 1855); ringkirjad, instruktsioonid, kirjavahetus ja raamat mõisate vahel puude ja õlgede andmise kohustuse jaotamise kohta (1854–1856); aruanded ja teated mõisatelt sõjaväele antud küttepuude, heina ja õlgede kohta (1854–1858). Kokkuvõtted naturaalkohustuste rahas täitmise kohta (1855); puude ja õlgede varumise arveraamat (1856); väljunud kirjade register (1855–1856).
Tallinna Küttepuudega Varustamise Komisjon
Protokollid (1915–1917). Komisjoni ja Tallinna Linnavalitsuse vahel sõlmitud leping viimasele Eestimaa metsaomanikelt puude muretsemise kohta (1915); ringkirjad, aruanded, nimekirjad ja kirjavahetus metsaalade suuruse, metsa ülestöötamise, metsaveo, küttepuude varumise, tööliste ja raievahendite hankimise ja töölistele palga maksmise kohta (1915–1917); veokulude aruanded (1915–1916); Tallinna Linnavalitsusele puude üleandmise aktid (1916); raamatupidamisraamatud (1915–1917); saabunud kirjade register (1915).
Stipendiumikomisjon
Protokollid (1902–1914); õppeprogrammid (1902–1905); ringkirjad, aruanded ja kirjad stipendiumide maksmise ja õpilaste õppeedukuse kohta (1901–1914); stipendiaatide nimistud ja koolitunnistused (1901–1915); kirjade registratuurramatud (1902–1914); kassaraamat (1902–1906).
Eestimaa Tervishoiu Komisjon
Eestimaa Rüütelkonna, Eestimaa Kubermanguvalitsuse Tervishoiuosakonna ja Eestimaa Tervishoiu Komisjoni määrused, eeskirjad, ringkirjad ja instruktsioonid (1905–1917); koosolekute protokollid (1905–1917); komisjoni tegevus- ja kassaaruanded (1905–1915); aruanded Tallinna erakliiniku (1904–1905), epideemiate ja surnute kohta (1902–1915); maakonnaarstide (Landschaftsärzte) ja sanitaarringkondade aruanded ja toimikud hospitalide, ambulantside, nakkushaiguste, kaitsepookimiste, ämmaemandate ja koolide ning vaestemajade olukorra kohta (1905–1917); koolihoonete ja sanitaarringkondade plaanid (1906–1909); ämmaemandate kuuaruanded sündide kohta (1914–1916). Vaimuhaigete loenduskaardid (1910); toimikud tervishoiu olukorra ja reorganiseerimise, arstide ja haiglate ülalpidamise ja materiaalselt toetamise, nakkushaigustega võitlemise ja kaitsepookimiste käigu kohta (1901–1917); kirjade registratuurraamatud (1906–1917); raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1905–1917).
Veterinaaralane Komisjon
Eeskirjad, aruanded, protokollid ja kirjavahetus loomataudide ja nende vastu võitlemise, loomade ravimise, taudikahjude hindamise, hukkunud loomade eest kahjutasu maksmise ja veterinaartöötajatele palkade ja sõidurahade maksmise kohta (1900–1917); veterinaararstide nimekiri (1914); kirjade registratuurraamatud (1900–1917); taudikahjude väljamaksmise kviitungid (1912–1917).
Viinatootjate Komitee
Põhikirjad ja missiivid (1855–1863). Protokollid (1824–1869); väljavõte Maapäeva otsusest, eeskirjad, ringkiri, aruanded, lepingud, teated, kirjavahetus ja toimikud mõisate viinamüügi kohustuse jaotamise, suuruse ja täitmise; viina hinna, transpordi ja aktsiisimaksu kohta (1823–1866); viinatootjate nimekirjad (1793?–1853); kassaraamatud ja -dokumendid (1854–1862).
Telefonikomitee
Määrused, instruktsioonid, ringkirjad ja kirjad telefoniühenduse sisseseadmise, telefonivõrgu haldamise ja telefonimaksu kohta (19. saj lõpp – 1916); telefonikomitee ja telefoniseltside esindajate koosolekute protokollid (trükised, u 1903–1904); Maa-Telefoniameti tegevusaruanded (1913–1916) ja ringkonnaeestseisjate ning rajoonide esindajate nimekirjad (u 1910); Eestimaa mõisate, mõisate valdajate, kõnepunktide ja telefonikeskuste nimekirjad (1910–1916); maa telefonikeskuste ja magistraaljuhtmete skemaatiline kaart (trükis, 1910); kassadokumendid (1915).
Postijaamad
Instruktsioonid, eeskirjad, aruanded, lepingud ja toimikud postijaamade ehituse, tegevuse ja ülalpidamise kohta (1713–1917); kaebuste raamatud 1843–1906; raamatupidamisraamatud ja -dokumendid (1722–1916); postijaamade ja hoonete plaanid (daatumita).