Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Riiklike ehitiste ja teede korrashoiu ning üldise ehitusjärelevalvega tegelev kubermanguasutus.

Eestimaa Kubermangu Ehituskomisjon asutati endise kubermanguvalitsuse ehitusekspeditsiooni asemele Senati ukaasi alusel 29.09.1832 „Kubermangu tsiviilehituse uuest organisatsioonist kubermangudes”, millega tsiviilehituste osa anti Siseministeeriumi haldusest üle Teede ja Avalike Hoonete Peavalitsusele Peterburis.
Ehituskomisjoni ülesandeks oli kubermanguvalitsuse rahastamisest sõltuvate tsiviilehituste haldamine. Komisjonil oli korraldav ja majandusosakond. Kubermangu ehituskomisjoni koosseisus oli tehniline osakond, mis vaatas läbi ehituste projektid ja eelarved ning teostas ehituste ülevaatust. Ehituskomisjoni eesotsas seisis kuberner ja liikmeiks olid assessor, kubermangu arhitekt ning tema abiline. Assessor tegeles majandusküsimustega. Kubermangukomisjonil pidid olema nende halduses olevate hoonete ehitus- ja fassaadide plaanid ning hoonete loetelud. Järelevalve hoonete seisukorra üle oli politsei ülesandeks. Komisjon kogus iga kuu andmeid ehitusmaterjalide ja -töö turuhindade ning tööliste arvu kohta kubermangus, koostas tsiviilehitustööde plaanid ja eelarved. 1842. a allutati komisjonile kubermanguinsenerid ja -arhitektid. Senati 06.04.1865 ukaasiga loodi Siseministeeriumi juurde ehitus-tehniline komitee, mille ülesandeks oli käimasolevate ehitus- ja teedeasjade tehniline juhtimine. Senati 08.06.1865 ukaasiga kinnitati Siseministeeriumi alluvuses olevate kubermanguasutuste ümberkorraldamise ajutised reeglid. Kubermangu ehituskomisjoni asemele moodustati Eestimaa Kubermanguvalitsuse Ehitusosakond. Osakonda juhatas kubermangu insener, tema abiks oli kubermangu arhitekt.
1857. a välja antud ja 1893. a täiendatud ehitusseadus reguleeris järgmiste ehituste liikide ehitamist, remonti ja renoveerimist — kroonuehitused; kirikud ja palvemajad; ühiskondlikud hooned; linnade tänavad, väljakud, kõnniteed ja sillad; linna- ja asulamajad. Vanglate ja karantiinihoonete ehituseks, remondiks ning täiustamiseks olid sisse seatud erireeglid. Kirikute ja palvemajade ehitamise järelevalvesse tuli kaasata piiskopkonna juhtkond, evangeeliumi-luteriusu konsistoorium või apostliku-õigeusu sinod. Pärast 16.06.1870 linnaseaduse rakendumist 26.03.1877 Eestimaa kubermangu linnades tegeles linnahoonete ehitusjärelevalvega linnavalitsuse ehitusosakond.
Eestimaa Kubermanguvalitsuse Ehitusosakond likvideeriti 30.03.1917 Venemaa Ajutise valitsuse „Eestimaa kubermangu administratiivasutuste ja kohalike omavalitsuste ajutise korralduse” alusel.

Materjal

Elektroonilised aine- ja kohanimede registrid.

Teede ja Ühiskondlike Hoonete Peavalitsuse (1834–1865) ning Siseministeeriumi (1865–1917) ukaasid ja ringkirjad. Komisjoni istungite protokollid (1834–1865) ja ehitusosakonna protokollide raamat (1900–1913). Komisjoni ja osakonna tegevuse ning rahaliste vahendite aruanded (1834–1915). Tsiviilehitiste seisukorra (1836–1915), ehitusmaterjalide ja tööjõu turuhindade aruanded. Vabrikute ja tehaste nimekirjad (1889–1890).
Toimikud komisjoni ja ehitusosakonna tegevuse, rahaliste vahendite ning isikkoosseisu kohta (1834–1915). Tehnilised aruanded, plaanid, teated, andmed ja toimikud ühiskondlike ja erahoonete ehitamise ning remondi plaanide ja eelarvete kinnitamise ning hoonete hindamise kohta (1835–1915). Toimikud Toompea lossi, vanglate, ametiasutuste jm remondi ja renoveerimise (1834–1915); linnade tänavate, kõnniteede ja väljakute ehituse ning remondi (1848–1911); tehaste ja töökodade avamise, nende ülevaatuse ning neisse aurukatelde paigaldamise (1896–1917); tehaste „Kunda” (1895. a) ja „Dvigatel” tootlikkuse kohta seoses tunnistuste väjaandmisega tellimuste saamiseks. Balti raudtee ehitamise järelevalve Keila ja Raasiku mõisate territooriumil (1869. a). Toimikud komisjoni geodeetiliste instrumentidega varustamise (1836–1865); Tallinna lähistel asuva kvartspaekivi maardla kirjeldamise (1845. a); Eestimaa kubermangu sõjaväeteede kaardi kontrollimise (1890–1891) kohta.
Tallinna hoonete ja kruntide plaanid (1810–1824), arreteeritute etapi- ja öömaja plaanid (1840), Tallinna ja Haabersti mõisa töölismajade plaanid (1850–1899), kirikute plaanid (1848–1866), elumajade plaanid (1856–1866), Tallinna sadama plaan (1870. a), mõisate viinavabrikute plaanid (1886–1888) jm.
Registratuurraamatud (1843–1916); rahaliste vahendite nööriraamatud (1835–1878); remonditööde tööñurnaalid (1835–1865); ehitusmaterjalide sissetuleku- ja kuluraamatud (1835–1865); tähestikulised registrid (1852–1917); komisjoni toimikute nimistud (1834–1850); kantselei, arve-laua ja kunsti-laua toimikute nimistud (1851–1865); ehitusosakonna toimikute nimistud (1865–1917).