Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Komisjon rüütlimõisate maade mõõdistamiseks ja uute vakuraamatute koostamiseks.

Senati 28.02.1809 ukaasi „Liivimaa talupoegade õiguste ja koormiste 20.02.1804. a määruse täiendavad artiklid ja instruktsioon Liivimaa Kubermangu Maamõõdu Revisjonikomisjonile” alusel moodustati Liivimaa Maamõõdu-Revisjonikomisjon. Sama ukaasiga lõpetati ka 1804. a asutatud Riia, Võnnu, Tartu ja Pärnu maakondlike revisjonikomisjonide tegevus.
Maamõõdu-revisjonikomisjoni juhtis president, kelle määras ametisse keiser. Presidendi abi ja neli komisjoni liiget valiti rüütelkonna ning kinnitati keisri poolt.
Komisjon pidi lõpetama maakondade revisjonikomisjonide töö vakuraamatute koostamise ja revideerimise osas, koostama rüütlimõisate vakuraamatud, esitama need kinnitamiseks Senati Liivimaa Asjade Komiteele; viima lõpule maade hindamise mõisates, kus talupojad olid saanud kuni mõõtmistööde lõpetamiseni ajutised vakuraamatud (neile tuli kuue aasta jooksul väljastatada alalised vakuraamatud); osaline mõõdistamine mõisates, kus mõisnikud olid talumaade väärtust ja koormisi kinnitanud reverssidega; talurahvakohtute sisseseadmine kohtades, kus neid veel polnud. Komisjon juhindus oma tegevuses 1804. a talurahvaseadusest ja 1809. a täiendustest ning instruktsioonist. Komisjoni asukohaks määrati Valga.
Liivimaa Maamõõdu-Revisjonikomisjon lõpetas tegevuse Senati ukaasi 09.04.1823 „Komisjoni moodustamine Valgas Liivimaa kubermangu kroonumõisate mõõdistamiseks ja täielikuks kirjeldamiseks” alusel 23.05.1823 ja tema ülesanded läksid üle 1819. a Talurahvaseaduse Rakendamise komisjonile (Liivimaa Uue Talurahvaseaduse Sisseseadmise Komisjonile) ja Liivimaa Kroonumõisate Maamõõdu-Revisjonikomisjonile. Rüütlimõisate lõpetamata mõõdistutööde teostamiseks ja vakuraamatute koostamiseks jäeti selleks otstarbeks uue, Liivimaa Kroonumõisate Maamõõdu-Revisjonikomisjoni juurde tööle üks ametnik ja üks maamõõtja. Liivimaa Kroonumõisate Maamõõdu-Revisjonikomisjon pidi oma ülesande täitma 8 aasta jooksul. Senati 18.05.1830 ukaasiga kinnitati Liivimaa Kroonumõisate Maamõõdu-Revisjonikomisjoni kroonumõisate mõõdistamise reeglid. Seadus nägi ette koostatud kaartide, plaanide ja kirjeldusraamatute kogumiseks eriarhiivi loomise. Senati 08.06.1837 ukaasiga kinnitati Liivi- ja Kuramaa kirikumaade mõõdistamisel riigi- ja eramõisatega tekkivate piirivaidluste lahendamise reeglid. 1841. a loodi mõõdistustöödega tekkinud vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks vahenduskomisjonid. Senati 12.07.1854 ukaasiga kohustati vaidlusalused mõõdistusasjad üle andma kreisikohtute vahenduskomisjonidele. Senati 27.01.1854 ukaasi alusel otsustati anda Liivimaa Kroonumõisate Maamõõdu-Revisjonikomisjoni tegevus üle Liivimaa Kubermangu Riigivarade Palatile.

Materjal

Liivimaa Maamõõdu-Revisjonikomisjoni materjalide hulka on kogutud Rootsi Kuningliku Reduktsioonikomisjoni (1680 – 13.04.1700), Keiserliku Restitutsioonikomisjoni (1720–1726), Liivimaa Majanduskomisjoni, Liivimaa Majandusvalitsuse, Tartu-Pärnu Majandusvalitsuse (1726–1758) ning Tartu, Viljandi ja Pärnu maakondade Pearevisjonikomisjonide (1726–1774) materjale, mis on Läti Ajalooarhiivis ja Eesti Ajalooarhiivis sarnaselt kokku köidetud mõisate järgi Liivimaa rüütli- ning kroonumõisate maamõõdu-revisjonikomisjonide dokumentidega. Toimikud hõlmavad Tartu, Võru, Pärnu ja Viljandi maakondi.
Vakuraamatud, talumaade mõõdistamise ja hindamise raamatud, mõisate kirjeldused, immissiooni (mõisate valdusõiguse) protokollid ja aktid, inkvisitsiooni (kohtuasjade) protokollid, adramaade revisjoni protokollid, piiriprotokollid ja -vaidlused, spetsifikatsioonid; ostu-, rendi- ja kautsionilepingud; tulude ja likvideerimise arved, kindralkuberneri korraldused, reduktsioonikomisjoni resolutsioonid, kinke-, pärimis- ja kohtulikud tõestuskirjad (Donations-, Erb- und Deduktionsbriefe), revisjoniprotokollid.
Kirjavahetus maade hindamise, spetsifikatsioonide, vakuraamatute koostamise, servituutide jm kohta (1625–1859). Pilistvere kirikumõisa ja Kõo ning Põltsamaa mõisate vahelise piiri kaart (1768). Tarvastu mõisa hingeloend (1795). Pärnu piirkonna revisjoniraamat (1665). Laiuse mõisa piirkonna meeste nimekiri (17. saj).
Riia maakonna Ruhja kihelkonna, Valga maakonna Ermise ja Oppekalna kihelkondade mõisate vakuraamatud ning revisjoni toimikud (1795–1814). Toimikud Saaremaal läbiviidavate mõõdistustööde ja Saaremaa Rüütelkonna Saaremaa eramõisate talupoegade olukorra parandamise projekti läbivaatamise kohta (1814–1818).