Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel.
Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee
Ajalugu
Rootsi kuninga asemik Liivimaal.
13.11.1629 moodustati Liivi-, Ingerimaa ja Käkisalmi provintsidest kindralkubermang, instruktsiooniga 10.12.1629 pandi ametisse kindralkuberner. Temale allusid Liivimaa ja Ingerimaa kubernerid ja 6 asehalduskonda eesotsas asehalduritega (Riia, Koknes, Tartu, Narva, Nötteborg, Käkisalmi). Kindralkuberneri määras ametisse Rootsi kuningas ja ta valitses kuningalt saadud instruktsiooni kohaselt. Kindralkuberneri residents oli 1629-1632 Tartus, edaspidi Riias — algul ajutiselt, 1643. a-st pidevalt. Ingerimaa eraldati 1642. a ja seni Eestimaa kubermangu kuulunud Pärnu kreis liideti 1629. a Liivimaaga.
Kindralkubermanguvalitsuse kantselei tegutses kahe ekspeditsiooniga: a) rootsi b) saksa ja ladina. 1632. a anti välja kindralkuberneri kantselei põhikiri. 1663-1673 töötas kantselei juures eriline Poola referent.
Tegevus lõppes seoses Eesti- ja Liivimaa liitmisega Venemaaga 1710. a.
Kindralkuberneri esmasteks ülesanneteks oli lõpetada sõjaseisukord provintsides, kontrollida aadli privileege ja mõisate omandiõigust ning aadli ratsateenistuskohustuse täitmist. Tuli läbi viia adramaarevisjon ja korraldada kirikuelu vahepeal katoliiklikule Poolale kuulunud aladel vastavalt Augsburgi usutunnistusele. Edaspidi täitis kindralkuberner administratiiv- ja sõjalisi ülesandeid: määras ja vabastas kõrgemaid ametnikke, jälgis maksude kogumist, teede ja sildade korrashoidu; posti, koolide ja kiriku tööd; vägede komplekteerimist ja garnisonide olukorda ning hoidis silma peal naaberriikides toimuvatel sündmustel. Teostas järelevalvet kohtute töö üle.
Materjal
Arhiivifond ladestus ja oli hoiul Riia lossis. 1898-1908 korrastas fondi Friedrich Bienemann ja koostas sellele kataloogi, mis on nii Eestis kui Lätis kasutusel tänaseni.
1914. a evakueeriti materjal Riiast Rjazani ja 1920. a sattus koos Tartu rahulepingu põhjal tagastatud arhiivimaterjalidega Tartusse. Osa Eestit puudutavaid materjale kanti 1930. aastatel koostatud Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri arhiivi kataloogi. II maailmasõja aegse evakueerimise ja reevakueerimise tulemusena sattus osa arhiivist Riiga. 1996. a koostatud nimistu nr 1 kajastab Tartusse jäänud materjale vastavalt varasematele, Bienemanni kataloogis antud jaotustele.
Rootsi kuningate korraldused ja plakatid.
Liivimaa rüütelkonna privileegid ja palve nende kinnitamiseks 1621, Liivimaa mõisate omandiõigust tõestavate 13.-16. saj ürikute ja dokumentide ärakirjad 1626. a, munsterrullad, aadliperekondade nimekiri 1634. a, rahuleping Karl XI ja Vene tsaari Aleksei Mihailovitsi vahel 1661. a.
Kirjavahetus fiskaal-, kohtu-, sõjandus-, kiriku-, administratiiv-, õigus- jm küsimustes; rendi-, üüri- jm lepingud; toimikud kroonumõisate, viljamagasinide, Tartu ja Pärnu Akadeemia, mõisate ja maade omandiõiguse kohta; vakuraamatud; sõjaväelaste ja eraisikute palvekirjad kindralkuberneridele ja kuberneridele; Liivimaa kindralkuberneri Christer Horni pärandusega seotud dokumendid 1570-1709. a; Rootsi diplomaatide kirjad kindralkuberner krahv Bengt Oxenstiernale, parun Christer Hornile, kuberner parun Hans v Fersenile ja riiginõunik ning feldmarssal krahv Clas Tott’ile sündmustest Euroopa maades; raamatupidamis- ja kassaraamatud ning dokumendid.
Seonduv aines
LVVA f 7349 Liivimaa kindralkuberneri kantselei, 645 s (1589-1723), EAA f 1; RA Livonica II; De la Gardie’de arhiiv TÜR KHOs.
Kirjandus
Almquist, J. A. Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523-1630. II. Stockholm 1920-1922.
Bienemann, Fr. Katalog des Schwedischen Generalgouverneur Archivs zu Riga. Riga 1908.
Kuuben, I. Liivimaa Rootsiaegse Kindralkuberneri Arhiivi lugu. // EAA toimetised 1(8). Tartu 1996. Lk 127-142.
Енш, Г. А. Архивные материалы шведского периода в государственных Архивах Латвийской ССР. // Скандинавский сборник. 3. Тарту 1958.