Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Talurahavaasjade komissaride järelevalveorgan kubermangus.

Eestimaa Kubermangu Talurahvaasjade Komisjon asutati Senati ukaasiga kinnitatud Riiginõukogu arvamuse alusel 17.04.1893 talurahvaasjade komissaride tegevuse kontrollimiseks. Kubermangu talurahvaasjade komisjoni ülesanneteks oli: talurahvaasjade komissaride tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine ja nende omavaheliste vastuolude lahendamine; kõigi talupoegade ja mõisnike vaheliste maaküsimuste läbivaatamine — talurahvaasjade kommissaride poolt õigeks tunnistatud talumaade mõisamaaks vahetamise tehingute kinnitamine, talumaade müügi- ja rendilepingute kinnitamine; ebaseaduslike talumaade mõisastamise küsimuste lahendamine; valdade liitmise ettepanekute kinnitamine; kommissaride tööpiirkondade kindlaksmääramine ja muutmine; vallaametnike ametist vabastamine; vallakohtute otsuste kinnitamine, sh vallakogukonnast väljaheitmise küsimustes.

Komisjoni esimees oli kuberner ja koosseisu kuulusid rüütelkonna peamees, viitsekuberner, kroonupalati esimees, Riigivarade ministeeriumi esindaja, Ringkonnakohtu prokurör, kubermangulinna (Tallinna-Haapsalu) Rahukogu esimees ja Siseministeeriumi poolt määratud esindaja. Komisjon võis kutsuda oma istungitele talurahvaasjade kommissare nõuandva häälega. Komisjon allus Siseministeeriumile, talle allusid talurahvaasjade komissarid. Pärast 30.03.1917 liideti Eestimaa kubermanguga Lõuna-Eesti maakonnad ja talurahvaasjade komissaridest said Ajutise Valitsuse maakonnakomissarid. 1919. a läksid talurahvaasjade komisjoni õigused ja kohustused üle EV siseministrile koos arhiivi ja asjaajamisega.

Materjal

Senati ukaasid (1912-1915), Siseministeeriumi ja Eestimaa kuberneri ringkirjad talupoegade Uraali kroonumaadele ümberasumise kohta (1894-1910). Maakorralduse Peavalitsuse ringkiri (1914), vallavalitsuste revideerimise projekt (1913) ning Tallinna-Haapsalu Rahukogu ringkonna valla- ja ülemtalurahvakohtute instruktsioon (1894). Istungite ñurnaalid (1894; 1913-1917); vallaametnike nimekirjad (1900, 1917). Toimikud: talukohtade rendiõiguse, maakohtade eraldamisest keeldumise, maakohtade ebaseadusliku äravõtmise, talupoegade rendimaade ebaseadusliku mõisamaade külge liitmise, rendimaade müügi, ebaseadusliku teoorjuse, magasiaitade, vallakohtu ja vallaametnike valimise kinnitamise ja nende vabastamise, vallakassade ja vallamaksude, vallaraamatute vormi kindlaksmääramise, valla arestikambrite ehitamise, valla nimede muutmise kohta; Siberisse ja teistesse Venemaa kubermangudesse ümberasunud talupoegade kohta andmete kogumise ja esitamise, Venemaa kubermangudest tagasitulevate talupoegade, talupoegadele passide andmise, talurahvarahutuste ennetamise abinõude, talurahva olukorra; Talurahva Põllupanga tegevuse Eestimaa kubermangule laiendamise; maamõõtjate; vallakoolide, vallakoolide õpetajate töötasu, ministeeriumikoolide ehituse; talurahvaasjade komissaride määramise ja töötasu ning nende teenistuse ja tegevuse kontrollimise (1893-1917); leiva keskmise hinna kindlaksmääramise (1905-1915); sõjapõgenike abistamise; alamväelaste ja Hiina tööliste põllutöödele suunamise, armee vajadusteks juurvilja varude soetamise ja hobuste rekvireerimise, sõjainvaliidide kursuste avamiseks annetuste kogumise jm kohta (1915-1916); toimikud komisjoni isikkoosseisude, asjaajamise ja komisjoni ülalpidamiskulude kohta (1911-1917).