Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Saaremaal talupoegade toetamiseks ja maaparanduse arendamiseks rajatud panga juhtorgan.

Teisi nimetusi: Saaremaa armulaegas, Abipank.
Saaremaa Talurahvapank asutati Kuressaares 1793. a kindralkuberner Repnini initsiatiivil Kuressaare Kroonumagasinis (asutatud 24.05.1766 Saaremaa revisjoni läbiviimise määruse alusel), Melioratsioonimagasinis (asutatud 08.08.1769 Kuressaares keisri korraldusel, eesmärgiga kasutada tulusid madalate maade kuivendamiseks ning võsast puhastamiseks) ja Muhu Kroonumagasinis (asutatud kindralkuberner Repnini initsiatiivil, et abistada kroonumaade kruntiajamise käigus kannatavaid talupoegi) üle jäänud vilja müügist saadud tulust (algkapitaliga 11710 rbl). Pank allus esialgu vahetult kindralkubernerile, 1812. a-st Politseiministeeriumile ja pärast selle kaotamist 1819. a Siseministeeriumile. Panka juhtis Saaremaa Majandusvalitsus, järelevalvet teostas Liivimaa tsiviilkuberner, tähtsamatel küsimustes (kui kellegi abistamiseks tuli minna panga põhikapitali kallale) vajati Balti kindralkuberneri kinnitust või Politseiministeeriumi nõusolekut.
20.10.1814 põhimääruse kohaselt viidi pangast laenu saamine samadele alustele Üldhoolekandekolleegiumiga. Pärast 1819. a Liivimaa talurahvaseaduse vastuvõtmist võisid panga abi kasutada võrdselt nii kroonu- kui mõisatalupojad. Saaremaa mõisnikud toetasid panka 14 000 rbl-ga, mis pidi moodustama eratalupoegade proportsionaalse osa.
1823. a võeti vastu uus põhimäärus. Panka juhtiva komisjoni koosseisu kuulusid Saaremaa resideeriv maanõunik, maamarssal, ökonoomiadirektor ja majandusfiskaal. Panga arveid pidi vähemalt korra aastas kontrollima Liivimaa Kroonupalat, üldist järelevalvet teostas Liivimaa tsiviilkuberner, aastaaruande edastas Siseministeeriumile Balti kindralkuberner.

Pangal oli kolm kapitali:
1. rahaline heategevate asutuste ja talupoegade toetuseks;
2. vili talupoegade toiduks ja seemneks kolmes magasinis (5000–10 000 puuda);
3. rahaline kapital maaparandustööde läbiviimiseks.

Kapital täienes ülejäänud magasivilja müügist ja väljalaenatud raha protsentidest ning annetustest. Laenatud vili tuli tagastada kohe pärast saagikoristust, iga laenatud vaka (Lof) kohta 1/12 rohkem.
Rahalist laenu võis anda mitte alla 500 ja mitte üle 6000 rbl ühe isiku kohta. Tagasi tuli see maskta 1–3 a jooksul 6%-ga. Laen anti välja Saaremaa Majandusvalitsuse kaudu Liivimaa tsiviilkuberneri kinnitusega, majandusvalitsus tegeles ka laenuprotsentide laekumise jälgimise ja asjaajamisega. Võlakirjad saadeti hoiule Liivimaa Kroonupalatisse.
Tulusid tohtis kasutada talupoegade abistamiseks õnnetusjuhtumite korral, veneeriliste haiguste raviks, postikohustuse täitmiseks ja muudeks talurahva vajadusteks.
Toetustest oli ette nähtud igal aastal 150 rubla rüütelkonna poolt ülalpeetavale hospidalile (Laadjalas), 150 rbl postijaamade ülalpidamiseks ja 100 rbl ettenägematuteks kuludeks.
1849. a põhimäärusega muudeti aegunud ametinimetused — panga komisjoni kuulusid nüüdsest lisaks kahele rüütelkonna esindajale Kuressaare Riigivarade Valitsuse ülem ja kreisifiskaali abi. Kolme eraldi magasini asemel moodustati panga viljafond. Viidi sisse vene mõõdud (ettenähtud põhikapital oli 1500–3000 tsetverti vilja). Ühekordne rahaline toetus võis olla 7–60 hõberubla (varem 25–200 assignaatrubla), ikalduse korral võis pank täiendavalt luba küsimata anda toetust kuni 150 rbl (enne 400 assignaatrubla). Kogukonnale seemnevilja laenamiseks tuli võtta aluseks mitte hingede vaid adramaade arv.
1915. a saadeti seoses aktiivse sõjategevusega Läänemerel suurem osa panga rahalisest kapitalist (97450 rbl) Riigipanga Moskva osakonda hoiule ja sama aasta lõpul lõpetas pank tegevuse.

Materjal

Panga komisjoni istungite protokollid (1823–1861 lünkadega); panga tegevust reguleerivad korraldused, instruktsioonid ja reglemendid (1823–1849, sh eestikeelne juhend pangast laenu saamiseks 19. saj keskpaik — s 26); sissetulnud kirjad Liivimaa kubernerilt, majandusvalitsuselt, kihelkonnakohtutelt, sh talupoegade eestikeelsed avaldused ikalduste ja loomataudide puhul toetuse saamiseks (1823–1845 lünkadega).
Kirjavahetus Liivimaa kuberneri, Riigilaenupanga, Kroonupalati, kreisi- ja vallakohtutega puudustkannatavate talupoegade toetamise, viljamagasinide revideerimise, hundipreemiate maksmise, kanalite ehitamise ja korrashoiu, soola jaotamise jm kohta (1823–1915).
Toimikud tuleõnnetustes kannatanute toetamise, talu näidismesila rajamise (s 114 – 1878–1884), leprosooriumi rajamise ja sanitaarolude parandamise (1846–1907); maaparandustööde (1836–1907); raha ja viljaga läbiviidud pangaoperatsioonide kohta (1837–1900); missiivid (1823–1862 lünkadega); registratuurraamatud; raamatupidamisraamatud ja -dokumendid: pearaamat 1793–1800, kassaraamatud 1860, 1878–1880; nöörraamatud: üldkasulike asutuste rajamise ja talupoegadele rahaliste toetuste jagamise (1823–1909); talupoegade elatusvahendite ja viljaga toetamise (1825–1901), soode kuivendamise ja uudismaade ülesharimise kohta (1828–1908); väljavõtted nöörraamatutest magasinide viljakäibe kohta (1838–1849).
Lisadokumendid: talupoegade tõendid laenude kättesaamise kohta (1834–1836, 1855–1856); tõendusdokumendid (1840–1909); kassakviitungid (1823–1886), -andmikud ja arved (1793–1915); töötajate palgalehed (1910, 1913).