Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Norrköpingi eesti organisatsioonid ja ringid - EAA.5400

Ajalugu

Koondfond Lõuna-Rootsis Norrköpingis tegutsenud väliseesti organisatsioonide materjalidest.
Norrköpingis ja selle lähiümbruse põgenikelaagrites oli II maailmasõja lõppedes ligikaudu 2000 eestlast. Pärast põgenikelaagrite likvideerimist 1945. a leidsid eestlased endale töökoha erinevatel elualadel. Kohe hakati ka kultuuriliselt organiseeruma. Esimesed kokkusaamiskohad olid pagulastest kirikuõpetajate ja nende rootsi kolleegide korraldatud jumalateenistused ning neile järgnenud kirikukohvid. Norrköpingi Matteuse kirikus toimus 07.11.1944 esimene eestikeelne jumalateenistus, mida EELK Norrköpingi kogudus peab oma asutamise päevaks. 22.01.1961 asutati koguduse juurde segakoor, mis tegutseb tänaseni.
04.08.1945 asutati Norrköpingi Eesti Noorte Meeste Kristlik Ühing (NMKÜ), mis
tegutses aktiivselt kuni 1951. a-ni. 02.11.1947 alustas tegevust Norrköpingi Eesti NMKÜ meeskoor, mille tegevus vaibus 1960. a-te algul (ametlikult likvideeriti 1971. a).
07.01.1945 võeti vastu otsus asutada Eesti-Rootsi Ühing ja moodustati põhikirja
komisjon. Põhikiri võeti vastu 11.02.1945, seltsi nimeks sai Eesti-Rootsi Selts. Sellest kujunes eesti rahvuskultuurilist tegevust koordineeriv organisatsioon. 1948. a mais ühines seltsiga 04.01.1948 asutatud Eesti Abi Åby osakond ja selle juures tegutsenud noortering.
1957. a kaotas Eesti-Rootsi Selts hoone lammutamise tõttu oma senised ruumid
(Bråddgatan 7), kus olid koos käinud kõik Norrköpingi eesti organisatsioonid. Uued ruumid (Smedstuguplan 13) leiti juba samal sügisel. 1958. a aprillis võeti organisatsioonide esindajate koosolekul vastu Norrköpingi Eesti Kodu põhikiri. Selle eesmärgiks oli algselt eesti organisatsioonide kultuuriliseks ja seltskondlikuks tegevuseks üüritud ruumide majandamine.
Mitmete põhikirjamuudatustega (viimane võeti vastu ja kinnitati 17.03.1968) kujunes kodu rahvuslike ürituste (suvepäevad, EV aastapäev, kontserdid, teatrietendused jne) peakorraldajaks.
Norrköpingi Eesti Kodu tegutseb raskustest hoolimata praeguseni. Eesti-Rootsi Seltsi tegevus vaibus 1968. a-ks.
18.04.1953 asutati Norrköpingis Eesti Rahvuslik Koondis, mis kuni tegevuse katkemiseni 1974. a korraldas arvukalt referaadi-, kõne- ja diskussiooniõhtuid. 1956. a asutati Rootsi Eestlaste Esindus, mis on praeguse keskorganisatsiooni, Rootsi Eestlaste Liidu eelkäija.
1956–1964 tegutses Rootsi Eestlaste Esinduse Norrköpingi toimkond.

Materjal

Säilik nr 27 on kasutuspiiranguga (avaneb 01.01.2014).
Eesti-Rootsi Seltsi põhikiri ja kodukord (1945); pea- (1945–1946) ja juhatuse (1945–1947) koosolekute ning revisjonikomisjoni protokolliraamatud (1945–1958); kassaraamatud (1945–1953); külalisteraamat (1946–1965); kroonikaraamat (1946–1957).
Norrköpingi Eesti NMKÜ kassaraamat (1946–1951) ja maleringi protokolliraamat (1945–1948).
Norrköpingi Eesti Kodu põhikiri ja kodukord (1958); tegevus- ja majandusaruanded; eelarved; arved (1962–2000); koosolekute protokollid (1958–2000); päevaraamat (1957–1962); kassaraamatud (1962–1973); raamatukogu inventariraamat (1976); külalisteraamat (1973–1993); kirjavahetus, ettekanded, tervitused, sõnavõtud (1951–2000); infobülletään Väike Postimees (1959–1999, nr 1–40, 45–72, 76–122).
Åby Noorteringi põhikiri (1948); protokolliraamat; kirjavahetus ja arved (1948–1949); Eesti Abi Åby osakonna tegevusaruandlus koos kirjavahetusega (1947–1948).
Norrköpingi Eesti NMKÜ meeskoori ajalugu (1947–1958); protokolliraamatud (1947–1971); kirjavahetus (1948–1958); ajaleheväljalõiked (1950.–1960. aastad); tenor Lembit Tuuliku isiklikud dokumendid (1906–1971).
EELK Norrköpingi koguduse segakoori kontserdikavad; õnnitlus- ja tänukaardid, esinemistega seotud kirjavahetus; ajaleheväljalõiked (1961–1993).
Rootsi Eestlaste Esinduse Norrköpingi toimkonna koosolekute protokollid ja kirjavahetus (1956–1964).
Eesti Rahvusliku Koondise Norrköpingis protokolliraamat (1953–1974).
Eesti organisatsioonide eestvõttel korraldatud üritustega (laulupäevad ja -peod) seotud
tulude-kulude aruanded; ürituste kavad; brošüürid; infovoldikud; kuulutused; ajaleheväljalõiked; kirjavahetus ürituste korraldamise asjus (1946–1986); Eesti üldlaulupidudega seotud mälestused ja meenutused (daatumita); fotoalbumid (1964–1994).

Seonduv aines

Helikassetid ja videofilmid on üle antud Filmiarhiivi.
Norrköpingi Eesti Kooli Sõprade Seltsi ja Norrköpingi Eesti Täienduskooli materjalid on üle antud Riigiarhiivi.
Osa arhiivist asub Norrköpingi Eesti Kodus, osa (eriti kirjavahetus) võib olla eraisikute
käes.

Kirjandus

Eestlased Norrköpingis: 1944–2000 [toimetus: Kusta Adamson, Arnold Pundi, Johannes Äro]. Norrköping 2001 (Tartu: Paar).
Rootsi Eestlaste Liit: http://www.rel.ee/ (03.12.2008).