Fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituut - EAA.5375
Институт физики АН ЭССР

Ajalugu

Riiklik teadus- ja arendusasutus.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 22.08.1973 määruse alusel reorganiseeriti *Eesti NSV
Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituut 01.10.1973 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudiks Tõraveres ning Füüsika Instituudiks (FI) Tartus. FI koosseisu viidi üle 268 töötajat. Sisuliselt oli instituut kaheks jagunenud juba 1960. a-te lõpul.
Struktuuris moodustati järgmised allüksused: administratsioon, teoreetilise füüsika,
madalate temperatuuride, krüogeenika, ioonkristallide füüsika, kiirgusfüüsika, pooljuhtide füüsika ning aparaadiehituse sektor, teaduslik-tehnilise informatsiooni osakond, teadusliku töö tehnilise teenindamise rühm, katsetootmise töökoda, haldus-majandusrühm ja laste mängurühm.
FI teadustegevuse esialgne olulisim suund oli tahkisefüüsika, aga tegeldi ka pooljuhtide heterosiirete, teoreetilise füüsika, teadusaparaadiehituse, molekulaarbioloogia ja füüsika populariseerimisega. Uuringud olid osa üleliidulistest ning vabariiklikest programmidest, mitmes valdkonnas kujunesid välja rahvusvahelised kontaktid. FI oli Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) füüsikute praktikabaas, instituudi baasil töötas tahkisefüüsika kateeder. Palju tähelepanu pöörati uurimistulemuste praktikasse rakendamisele, peamiselt majanduslepingute
kaudu.
FI struktuur muutus pidevalt vastavalt uurimissuundade ja -võimaluste arengule, nt
1974. a loodi kristallide spektroskoopia sektor; 1975. a valmis füüsikalaborite hoone (praegune peahoone), loodi röntgenspektroskoopia sektor ning arvutusmatemaatika sektor eksperimentide automatiseerimiseks eraldatud elektronarvuti M-4030 käigushoidmiseks. 1976. a alustas tööd erialanõukogu, millel oli õigus korraldada doktoriväitekirjade kaitsmist. Erialanõukogu töötas 1990. a-ni. 1970. a-te lõpus ehitati esimene eksimeerlaser ja peagi moodustas laserite ehitamine enamuse lepinguliste tööde mahust. 1979. a moodustati teaduslik-tehniline lasertehnika töögrupp. 1980. a moodustati laserspektroskoopia sektor ja kinnitati laserprogramm,
mille raames hakati välja töötama eksimeerlaser-impulss-spektomeetrit. 1981. a
määrati FI eksimeerlaserite väiketootmise üleliidulise programmi juhtasutuseks.
1986. a nimetati sektorid ümber laboriteks, teadustöötajate ümbervalimise asemel hakati ametikohti täitma atesteerimise põhjal.
1989. a novembris moodustati arvutite uurimistöös rakendamise kompleksrühma baasil riiklik väikefirma MESO. 1989. a intensiivistusid välissidemed, eriti Lundi ülikooliga. 1989. a-st alates alluti *Eesti Teaduste Akadeemiale (ETA).
31.08.1990 võeti FI teadusnõukogus vastu põhikiri, mille ETA astronoomia ja füüsika
osakond kinnitas 09.10.1990. Põhikirja järgi oli FI riiklik teadusasutus, mille põhiülesandeks olid füüsikalised baasuuringud, üliõpilaste koolitamine ja teaduskraadiga spetsialistide ettevalmistamine, samuti tellimuslikud ja ekspertuuringud. Põhikirjaga saadi õigus asutada ühislaboratooriume ja kateedreid Tartu ülikooli (TÜ) jt asutustega, sh välismaistega, ning asutada eraldi põhikirja alusel töötavaid ettevõtteid teadussaavutuste ellurakendamiseks.
Kõrgeim kolleegium oli teadusnõukogu, FI-d juhtisid direktor, teadusdirektor, teadussekretär, haldusdirektor ja pearaamatupidaja. Peamiseks struktuuriüksuseks oli teaduslabor, mis loodi/likvideeriti teadusnõukogu otsusega. Teaduslabor kavandas iseseisvalt oma uurimistööd ja käsutas selleks saadud vahendeid kooskõlas teadusnõukogu otsustega. Teadurite kohad täideti valimise korras.
1991. a jaanuaris eraldus FI-st teaduslik-tehniline kooperatiiv ESTLA. Teadustöö põhisuunad määrati doktoriõppe 17 valdkonnana, mis kinnitati teadusnõukogus sama aasta novembris. 1991. a olid instituudi koosseisus järgmised üksused: kristallide spektroskoopia, laserspektroskoopia, laseroptika, madalate temperatuuride, lasertehnika, tahkiseteooria, ioonkristallide füüsika labor, krüogeenia jaam, LTL programmivarustuse rühm, KSL pooljuhtide rühm, IFL kiirgusergastuse töörühm ja Vellavere välibaas.
1992. a hakati rajama metroloogiakeskust ning tegelema toiduainete ja elukeskkonna radioaktiivse saastatuse probleemidega. Kaardistati radionukleiidide levik Eestis ja Tšernobõli saaste ulatus. 1993. a sõlmiti koostöölepped TÜ õppetoolide ja FI laborite vahel. Lepete raames kooskõlastati õppeplaane ja -programme. FI laborid pidid õppetöösse panustama põhiliselt eri- ja valikkursuste osas, juhendama töid ning aitama kõigi astmete üliõpilastel leida praktikavõimalusi teiste riikide teadus- ja õppeasutustes ning osa võtta teadusüritustest.
1993. a loodi FI ja Spetsiaalse Konstrueerimisbüroo initsiatiivil Tartu Teaduspark, mis 1996. a korraldati ümber Tartu Teaduspargi Sihtasutuseks.
1995. a sai FI-st seoses uue, 15.12.1994 riigikogus vastu võetud teaduskorralduse seaduse jõustumisega avalik-õiguslik juriidiline isik haridusministeeriumi valitsusalas. 20.06.1995 kinnitas vabariigi valitsus uue põhikirja. 1997. a liideti FI *Tartu ülikooliga, instituudist sai Tartu Ülikooli Füüsika Instituut (TÜ FI).

Materjal

Dokumendid alates 1998. a-st asuvad Tartu ülikooli Füüsika Instituudis (Tartu, Riia 142).
Dissertantide toimikutele kehtib „Isikuandmete kaitse seaduse“ ja „Avaliku teabe seaduse alusel“ juurdepääsupiirang tähtajaga 75 a, alates dokumendi loomisest.
Põhikirjad (1990, 1995, 1997); töökoja töötajate premeerimise põhimäärus (1977); otsused, korraldused, määrused ja tegevusjuhendid (1983–1997, vaheaegadega); direktori käskkirjad ja korraldused (1973–1997); direktsiooni koosolekute (1973–1991), instituudi nõukogu (1978–1997), sektorijuhatajate koosolekute (1974–1985), uurimuste toimetuskolleegiumi (1974–1975, 1977–1979, 1981), erialanõukogu istungite (1976–1979, 1981–1982, 1987–1990), kabineti koosoleku (1988–1997), leiutiste ja ratsionaliseerimisettepanekute läbivaatamise (1973–1980) protokollid; ENSV TA korraldused ja väljavõtted presiidiumi protokollidest (1974–1982); instituudis ja instituudi tellimisel teistes asutustes tehtud teaduslike ja teaduslik-tehniliste tööde lepingud (1973–1992); taotlused ja aruanded instituudi töötajate väliskomandeeringute ja välisteadlaste vastuvõtu kohta (1974–1988); välismaal avaldatud ja ettekantud teadustööde käsikirjad (1973–1975);
ENSV füüsikapäevade ja Baltimaade füüsikaseminaride kavad, aruanded, osavõtjate
nimekirjad ja kirjavahetus korraldamise asjus (1975–1979); teadustöö aastakavad ja
esitatud uurimistoetuste taotlused (1989–1994); Eesti Teadusfondi grantide taotlused ja lepingud (1995–1997); teaduslike tööde aruanded (1971–1983) ja aastakokkuvõtted (1989–1997); instituudi väljaannete kirjastamise plaanid koos annotatsioonidega (1974, 1978–1990); retsensioonid teaduslikele töödele (1973–1990); uurimistöö aruanded (1973–1987); materjalid teadustöö tulemuste rahvamajandusse juurutamise kohta (1983–1988); leiutus-ratsionaliseerimistöö plaanid, aruanded ja ettekanded (1974–1976, 1979–1982); toimikud NSVL MN leiutuste ja avastuste komiteele esitatud leiutusavalduste kohta (1973, 1975–1977, 1979); eelarved ja koosseisude nimekirjad (1974–1997); statistilised aruanded kaadri kohta (1973–1886), kaadrivajaduse ja tööjõuplaanid (1982–1997); laste mängurühma eelarved (1973–1982); instituudi tegevuse ülevaated (1974–1982); tööjõu- (1974–1988) ja teadusplaani täitmise (1979–1983) ning aastaaruanded (1974–1988); aspirantuuriplaanid ja -aruanded (1983–1990); finantsmajandusliku tegevuse revideerimise aktid (1974–1988, 1997); rahvakontrolli päevik ja protokollid (1973–1976); laboratooriumite ja töökodade materiaalse baasi arendamise plaanid (1976–1985); materjalid koostöö ja teaduslike sidemete kohta, koostöölepingud teiste asutustega ja teaduslik-metoodilise abi plaanid (1975–1985); kirjavahetus näituste korraldamise (1976, 1978–1979, 1985–1989), hoonete ehitamise (1973, 1977, 1979–1980, 1984, 1987, 1995), leiutiste patenteerimise ja litsentside müügi (1977, 1980) ning koostöö ja artiklite avaldamise (1973–1997) küsimustes; vastuvõetud ratsionaliseerimisettepanekud ja nende juurutamisaktid (1973–1989); dissertantide isikutoimikud (1976–1990).
Ametiühing: haridusala, kõrgemate koolide ja teaduslike asutuste töötajate ametiühingu vabariikliku komitee presiidiumi (1975) ja Tartu linnakomitee VIII pleenumi (1979) otsused; aruande-valimiskonverentsi (1973–1981, 1983–1987), komitee koosolekute (1973–1987) ja üldkoosoleku (1974, 1979, 1986) protokollid; tööplaanid (1974–1976, 1978–1984); statistilised ja finantsaruanded (1973–1987), kollektiivlepingud (1977–1987).

Seonduv aines

EAA 5307 — *Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituut, 947 s,
1947–1973.

Seadused

RTI 1995, 5, 42; 1995, 56, 969.
ENSV MN määrus nr 374 (22.08.1973).
ENSV TA Füüsika Instituudi direktori käskkiri nr 1 (01.10.1973).
FI direktori käskkiri nr 78 (16.10.1991).
EAA 5375-1-653, lk 88–96. ETA Füüsika Instituudi põhikiri, vastu võetud 31.08.1990,
17.05.1991 ja 13.06.1991 parandustega.
TÜ FI põhikiri 1997. – Tartu Ülikooli nõukogu määrus nr 68 (28.11.1997).

Kirjandus

E. Vesman. Tartu ülikooli füüsika instituut 1946–1998. — Fondi 5375 nimistu eessõna.