Ajalooarhiivi fondiloend

Fondiloendi andmeid ei ole täiendatud pärast 2017. aastat. Siin ei kajastu viimastel aastatel toimunud üleandmised ja arhivaalide kolimised Tartu ja Tallinna vahel. Korrektsete andmete saamiseks kasutage AISi ais.ra.ee

Ajalugu

Komisjon Eestimaa talurahva pärisorjusest vabastamise seaduse rakendamiseks.

Uus Eestimaa talurahvaseadus kuulutati välja Aleksander I poolt kinnitatud Senati ukaasiga 23.05.1816 „Eestimaa talurahvaasutuste moodustamise kohta ja instruktsioonid talurahvaseaduse rakendamise komisjonile”. Selle järgi sai talupoeg isikliku vabaduse, teda ei tohtinud enam müüa ega osta, ta võis sõlmida lepinguid, omandada vallas- ja kinnisvara. Samal ajal kuulutati aga kogu maa mõisniku täisomandiks. Talupojad kaotasid seega igasuguse õiguse maale, muutudes mõisnikule kuuluva maa rentnikeks. Uue seadusega loodi talupoegade kogukondlik omavalitsus. Ühe mõisa piirkonna talupojad kuulusid ühte kogukonda, mille eesotsas seisis rendiperemeeste hulgast valitud talitaja, kes kinnitati ametisse mõisniku poolt. Kogukonnavalitsus pidi nüüd mõisniku asemel vastutama riigimaksude laekumise, ühiskondlike kohustuste täitmise, nekrutite andmise, töövõimetute ülalpidamise ja magasiaitade eest. Samas nägi seadus ette pika rakendusaja. Alles pärast nelja ettevalmistavat aastat asuti talupoegade isiklikule vabastamisele. Selleks jaotati talupojad kaheksasse rühma, aastas vabastati ainult üks rühm. Talupoegade isiklik vabastamine, mille käigus nad said perekonnanimed, kestis kuni 1826. aastani.
23.05.1816 ukaasi elluviimiseks moodustati Eestimaa Uue Talurahvaseaduse Sisseseadmise Komisjon, mille tegutsemisajaks määrati esialgu 14 aastat. 1830. a pikendati komisjoni tegevusaega 1832. a-ni. Komisjon asus Tallinnas, allus otse keisrile ja tema tegevuspiirkonnaks oli kogu kubermang. Komisjoni ülesandeks oli järelevalve talurahvaseaduse rakendamise üle. Vaidlusalused küsimused võis komisjon otsustada ise või saata otsustamiseks keisrile. Komisjoni koosseis kinnitati 01.06.1816, sinna kuulusid eesistujana Eestimaa tsiviilkuberner (1818. a-st Balti kindralkuberner), liikmetena kaks valitsusnõunikku, üks kroonupalati nõunik ja kaks rüütelkonna poolt valitud liiget. Kindralkuberneri äraolekul asendas teda tsiviilkuberner. Komisjoni esimesteks ülesanneteks oli talurahvaseaduse tõlkimine eesti keelde, selle trükkimine, talurahvale teatavaks tegemine ja selgitamine; talurahva kogukondadeks jagamine ja kogukonna ametnike valimine; kihelkonnakohtunike, kaasistujate ja kihelkonna politseikohtute valimised. 10.07.1817 olid kõik vanad talurahvaasutused oma tegevuse lõpetanud ja dokumendid üle andnud ning uued asutused tegevust alustanud. Komisjonil tuli koostada instruktsioone ja eeskirju talupoegade rühmadesse jagamise ja nimekirjade koostamise, külakoolide ja õpetajate seminari asutamise, nekrutite võtmise, magasiaitade, kodukari jm kohta. Komisjon teostas järelevalvet kihelkonnakohtute üle ja revideeris nende asjaajamist. (Komisjoni majandusaasta algas 1. aprillil ja lõppes 31. märtsil, mille järel tuli kuu aja jooksul esitada aruanne keisrile).
Komisjon likvideeriti Senati 22.11.1832 ukaasiga. Asemele loodi uus Eestimaa Talurahvaseaduse Erikomisjon, kellele anti üle pooleliolevad asjad. Vana komisjon pidas oma viimase koosoleku 30.12.1832.

Materjal

Balti kindralkuberneri eeskirjad (1820-1832), komisjoni istungite protokollid (1816-1832) ja ñurnaalid (1819-1832), kogukonnakohtute revideerimise protokollid (1822-1823). Aasta- (1817-1831) ja kuuaruanded (1819-1932). Talupoegade pärisorjusest vabastamise arvulised aruanded mõisate ja kihelkondade järgi (1818-1826), üksikutel juhtudel on juures ka talupoegade nimekirjad.
Toimikud: komisjoni enda materjalid talurahvaseaduse tõlgendamise, tõlkimise ja teatavakstegemise kohta (1816-1932); organisatsiooniliste küsimuste, aruandluse, asjaajamise ja arhiivi kohta (1816-1832); komisjoni isikkoosseisu kohta (1816-1832); kohtunike, kogukonnakohtu- ja -ametnike isikkoosseisu kohta (1816-1832); talupoegade õiguslike ja majanduslike suhete (1816-1832); vastuhakkude ja rahutuste (1817-1827); pärisorjusest vabastamise ning talukohtade ja rendisuhete ülesütlemise (1817-1833); passide, teenistus- ja elamislubade (1819-1832); kogukondadesse sisse-, välja- ja ümberkirjutamise (1816-1832); nekrutiks võtmise, nekrutikohustusest vabaksostmise, kantonistide, nekrutivõtu eeskirjade ja kaebeasjade (1816-1832); maamaksu, maamaksust vabastamise, talupoegade riigimaksude ja kautsionide kohta (1820-1833); magasiaitade (1816-1832); külakoolide asutamise; kirikumaade; epideemia korral kroonuapteegist ravimite andmise kohta (1816-1832); talupoegade kaebused seadusvastase töökohustuse, talviste suurte veovooride, julma kohtlemise, varanduse äravõtmise, talust väljatõstmise, suure pearahamaksu nõudmise, rendimaksude jm kohta (1817-1832).
Kirjavahetus kogukonnakohtunike, Eestimaa Kroonupalati, Balti kindralkuberneri, Eestimaa Kubermanguvalitsuse jt-ga kohtu-, õigus-, administratiiv- ja isiklikes asjus, taluoegade sõnakuulmatuse, vabade inimeste vara eestkoste alla paneku, talude rentimise, mõisatööliste linna kirjutamise jt küsimustes (1817-1828).
Väljaläinud kirjade kontseptid (1816-1822). Sissetulekute ja väljaminekute nööriraamatud (1819-1831). Registratuurraamatud (1816-1832).