Ülevaade EELK koguduste fondidest

Käesoleva ülevaate eesmärgiks on EELK koguduste fondides leiduva arhiivimaterjali tutvustamine. Sellega seonduva üldise kirikuloo või koguduste tegevuse kohta pakuvad informatsiooni teatmeteosed ja teaduskirjandus, mistõttu mainitud teemad on jäetud antud analüüsist kõrvale.

EELK koguduste fondidesse talletatud dokumentide laadi ja eesmärkide erinevuse tõttu on enamiku nimistute koostamisel ja materjalide grupeerimisel lähtutud dokumentide liikidest, mis on omakorda jagatud pastori kantselei ja kirikueestseisja või -nõukogu (reeglina on kuulunud kiriku ja koguduse majandusküsimused — hoonete ehitamine ja remont, kiriku sissetulekud-väljaminekud, kirikukapitalid, kirikumõisa rentnikega suhtlemine, vaestehoolekanne jms kirikueestseisja või -nõukogu kompetentsi, samas ei ole vastupidised juhud mingiks harulduseks) ning olemasolu korral kihelkonna koolikomisjoni, pastorite leskede ja orbude abistamiskassa, Venemaa luterlike koguduste abistamiskassa, abikirikute, Venemaa Piibliseltsi kohaliku osakonna, misjoniseltsi, Vabadussõjas langenute mälestussamba organiseerimiskomitee, koguduse lasteaia, leprosooriumi jt alafondide vahel. Loetletud institutsioonide materjalide säilitamine koguduste fondides on põhjendatav pastorite aktiivse osalusega mainitud seltside, abistamiskassade jt töös ning viimaste tegevuse lähtumisega kirikuseaduste ja kiriklike printsiipide pinnalt.

EELK koguduste fondides leiduvad seadusandlikud aktid (eeskirjad, juhendid, karjasekirjad, korraldused, läkitused, manifestid, määrused, patendid, plakatid, publikaadid, privileegid, põhikirjad, ringkirjad, seadused, teadaanded, ukaasid jm) pärinevad kas ilmalikelt — riigivalitsuselt, senatilt, kindralkuberneridelt, kuberneridelt, ülemkirikueestseisjailt jt või vaimulikelt institutsioonidelt — peapiiskoppidelt, piiskoppidelt, ülem-, alam- ehk provintsiaal- ja linnakonsistooriumeilt, praostidelt, praostkonna sinodeilt jt. Manifestide (Tsaari-Venemaal valitseja või valitsuse pidulik kirjalik avalik pöördumine kogu elanikkonna poole informeerimaks viimast kavatsetavaist või vahetult eelseisvaist sammudest, näiteks: trooni-, riigiduuma valimisi väljakuulutavad vm manifestid), ukaaside (keisri või senati määrused, käsud ja otsused Tsaari-Venemaal), patentide ja publikaatide (vastavalt Liivi- ja Kura- või Eestimaa kubermangus 18.—19. sajandil kuberneride või kubermanguvalitsuste trükitud seadused, määrused vms) väljaandmine kuulus vaid ilmalike, karjasekirjade ja läkituste avaldamine aga ainuüksi vaimulike pädevusse. Plakatite (Eesti- ja Liivimaal 16.—19. sajandil peamiselt kuberneride ja kubermanguvalitsuste, aga ka Rootsi-aegsete kõrgemate vaimulike, eeskätt piiskoppide avalikud teadaanded kirikuis või muudes avalikes kohtades ettelugemiseks) üllitamine oli nii ilmalike kui vaimulike õiguseks. Seadusandlike materjalide hulk ja säilitamisprintsiibid erinevais fondides on sõltunud paljudest teguritest, sealhulgas iga pastori, kirikueestseisja, kirikunõukogu või koguduse eestseisuse suvast ja äranägemisest. Näiteks on paiguti alal hoitud vaid konsistooriumeilt ja piiskoppidelt saadud eeskirju, juhendeid, korraldusi vms, teisal seevastu on peetud säilitamisväärsemaks riigivõimude poolt väljatut.

Vaatlusalustesse fondidesse talletatud protokollidest moodustavad suurima ja selgemini eristatava grupi visitatsiooniprotokollid, mille varasemad eksemplarid EAAs pärinevad 16. sajandi lõpust. Ligikaudu pooled kõnesolevaist arhivaalidest on konsistooriumide ja praostkondade fondides. Kirikuvisitatsioonid ehk -kontrollkäigud jagunesid kõrgemate vaimulike — piiskoppide või praostide eestvõttel ja juhtimisel toimunud üld- ehk generaalvisitatsioonideks, mille käigus tutvuti kiriku majanduslike olude, hoonete seisundi, pastori ametikõlbulikkuse — elukommete, eesti keele oskuse, teoloogiliste teadmiste jms; nii täiskasvanute kui laste katekismuse tundmise, lugemis- ja kirjutamisoskuse ning kirikus- ja armulaualkäimise kohustuse täitmisega; ja kohaliku pastori korraldatud lokaalvisitatsioonideks, mis seisnesid koguduseliikmete kodude külastamises, nende elukommetega tutvumises ning taas katekismuse peatükkide ja lugemisoskuse kontrollimises. Lokaalvisitatsioonide tulemusi protokollidena reeglina ei fikseeritud, kuid üksikuid teateid neil visiitidel selgunu kohta võib leida kirikuõpetaja isiklikeist märkmeist ning kogudust puudutavaist aruandeist ja ülevaateist.

Visitatsiooniprotokollide kõrval on käsitletavais fondides ka konsistooriumi istungite, üld- ja praostkondade sinodite, koguduse täis- ja nõukogu, eestseisuse, revisjonikomisjoni, vallavolikogude ja -kohtute koosolekute jm protokollid.

EELK koguduse fondides olevad aruanded võib jaotada tinglikult kolmeks — jutustavad, statistilised ja ankeetaruanded. Samas jäävad igasuguse, ka toodud grupeerimise puhul erinevate alajaotuste piirid umbmääraseks ja mitmeti tõlgendatavaiks.

Jutustavaist aruandeist moodustavad enamiku vastavate dokumentide koopiad või mustandid, kusjuures originaalid on saadetud praostidele, ülemkirikueestseisjaile, konsistooriumeile või teistele, kelle ees koguduse pastor ja kirikueestseisja olid vastutavad ja aruandekohustuslikud. Kõnesolevad aruanded on tihti sisuliseks täienduseks visitatsiooniprotokollidele, käsitledes analoogiliselt viimastega kiriku majanduslikku olukorda, kiriku ja pastoraadi maadega seonduvat, rahva teadmisi ja oskusi usutõdede, lugemise, kirjutamise, laulmise jm. osas.

Statistiliste aruannete eesmärgiks on olnud enamasti ülevaate andmine ristitute, leeritatute, laulatatute, usku vahetanute ja kiriklikult maetute arvust ning kirikukassa sissetulekuist ja väljaminekuist.

Vähesed säilinud ankeetaruanded kujutavad endast vastuseid konsistooriumide ja praostide poolt väljasaadetud küsimustele koguduse, pastori ametitalituste, koolide jm kohta.

Eelpool kirjeldatud aruannete kõrval on koguduste fondides ka analoogilisi sissetulnud dokumente kõrgemailseisvailt institutsioonidelt (konsistooriumid, praostid jt), mis käsitlevad valdavalt saatja viimase aasta tegevuse tulemusi ning on mõeldud pastoreile eelkõige teadmiseksvõtmiseks.

Enamkasutatavaid säilikuliike EELK koguduste fondides on meetrikaraamatud: sünnimeetrika, kuhu pastorid kandsid kuupäevaliselt kõikide kihelkonna piires sündinute ja ristitud laste, nende vanemate ja vaderite nimed; abielumeetrika, mis sisaldab abiellunute nimesid ja laulatamise kuupäeva, ja surmameetrika, millesse märgiti surnute nimi, vanus, elukoht, matusekuupäev ja kirikuõpetajale makstud matuseraha suurus. Tavaliselt on kõik meetrikaliigid koondatud ühte köitesse, mõnikord on kogudusis peetud nii sünni-, abielu- kui surmameetrikat eraldi või ainult sünni- ja surmemeetrikat koos.

Samal printsiibil meetrikaraamatutega on koostatud sündinute, abiellunute ja surnute nimekirju (sisuliselt on ka meetrikaraamatud nimekirjad), mille olemasolu on nende harvaesinevuse tõttu sõltunud arvatavasti ainuüksi pastori tahtest. Hoopis enam on armulaualiste ning leeritatute ja leerilaste nimekirju või armulaua- ja leeriraamatuid.

Lisaks meetrikaraamatuile sätestas Venemaa 1832. a kirikuseadus veel personaalraamatute pidamise, mille täitmise põhimõte oli vastupidiselt meetrikaraamatute sissekannete kronoloogilisest järjestamisest oluliselt erinev — personaalraamatuis fikseeriti andmed kihelkonna elanike kohta mõisate, külade ja perekondade kaupa. Mingi kindla vormeli järgi personaalraamatuid täidetud ei ole — enamasti sisaldavad need infot seisuse, sünniaja ja -koha, perekonnaseisu, koguduse liikmeks astumise aja, lugemisoskuse ja katekismuse tundmise, armulaualkäimise ning kogudusest lahkumise või surmaaja kohta.

Kantslikladedesse ja -vihikuisse märkis pastor kiriklike talituste toimumisaegu, abielluda soovijate nimesid kantslist mahakuulutamiseks ja mitmesuguseid, pärast jumalateenistust edasiütlemist vajavaid teateid, jutluste kavu, piiblitsitaate vm, sõltuvalt taas isiklikust äranägemisest.

Kiriku ja koguduse elu olulisemaid sündmusi kajastavaid kroonikaraamatuid on olemas vaid üksikuid, mistõttu on põhjust arvata, et eriti tarvilikuks nende sisseseadmist ja kasutuselevõttu ei peetudki. Küll aga leidub pastorite-poolseid kroonikalisi ülestähendusi meetrikaraamatuis. Samas võivad tänaseile uurijaile asendada spetsiaalset kirikukroonikat visitatsiooniprotokollid, aruanded, kirjad jm säilinud materjalid.

Revisjonilehed kujutavad endast maal mõisate (sh kirikumõisate) või valdade, linnades erinevate seisuste kaupa koostatud nimekirju, mille peamiseks sihiks oli pearaha maksma kohustatud elanike nimeline fikseerimine. Nn revisjonihingede kindlaksmääramiseks korraldati Venemaal 1719.—1858. a kümme hingeloendust ehk hingerevisjoni, sh 4.—10. revisjon (1782—1858) viidi läbi ka Eesti alal. Kuigi pearaha jt riiklikud kohustused kehtisid ainult meeshingedele, kaasati 4.—5. ja 7.—10. loendusel ka naised; eriarvestust peeti maksuvabade seisuste (aadlikud, vaimulikud, riigiametnikud, õpetlased) kohta. Revisjonilehtedele märgiti maksumaksja nime järele tema seisuslik kuuluvus või amet, vanus eelmise ja käesoleva revisjoni ajal ning elukoha (vald, mõis) suhtes toimunud muutused võrreldes möödunud loendusega.

Luteriusu kirikute, aga enamasti konsistooriumide ja praostkondade fondides säilitatavate teenistuslehtede eesmärgiks oli võimalikult detailse ülevaate andmine pastorite senisest elust ja tegevusest, mistõttu dokumentidel kajastuvad andmed kirikuõpetajate sünniaja ja -koha, seisuse, rahvuse, õpingute (kus, millal ja mida õppinud), ordineerimise aja ja koha, varempeetud vaimulike ametite (kus, millal ja millistes ametites olnud), saadud autasude, kohtu all viibimise (kas, millal ja millisel põhjusel olnud kohtu all, milline oli langetatud otsus), sissetulekute (kui palju ja kellelt laekuvad), abikaasa ja laste (kas on abielus ja omab lapsi, viimaste nimed, vanused ja usutunnistused) ning ametialase võimekuse kohta.

Kirikutähed pakuvad sarnaselt paljude teiste dokumendiliikidega teavet koguduseliikmeist, kuid vastupidiselt näiteks revisjonilehtedele sisaldab kirikutäht andmeid vaid ühe inimese kohta korraga, tuues ära vastava isiku seisuse, olemasolu korral auastme või -kraadi, ameti, sünnikoha ja -aja, perekonnaseisu koos abiellumis-, lahutamis- või leseksjäämise daatumiga; kui kirikutähe omanik oli sündinud mujal, siis kogudusse vastuvõtmise aja, leeritamis- ja viimatisel armulaual käimise aja ja koha. Lisaks võis kirikutäht anda mõnelauselise hinnangu oma valdaja lugemisoskusele ja katekismuse tundmisele. Kirikutähti, mida täideti suuremas osas meetrikaraamatuisse tehtud sissekannete põhjal, kirjutati pastorite poolt tunnistustena välja vaid neile, kes kogudusist lahkusid, tõestamaks uuele hingekarjasele oma isikuandmete õigsust.

Spetsiaalsed ehk sünni- ja ristimis-, leeri-, armulaua- ning abiellumisteatised on pastori väljastatud vastavad tunnistused, mida nõuti koguduseliikme siirdumisel mujale sealse hingekarjase poolt. Nii näiteks oli vaja leeriminekul esitada sünni- ja ristimisteatis, laulatusloa saamiseks nii sünni- ja ristimis-, leeri- kui armulauatunnistus.

Mitmekesiseimat informatsiooni koguduse tegevuse kohta pakuvad sissetulnud ja väljaläinud kirjad (õigupoolest on koguduse fondides reeglina tegu väljatud kirjade koopiate või mustanditega, originaale on niivõrd, kuivõrd need on jäänud mingil põhjusel saatmata või sattunud mitmesuguseid teid pidi koguduse fondi tagasi), mille saatjad või saajad (konsistooriumid, piiskopid, praostid, teiste koguduste pastorid, administratiiv- (kubermanguvalitsused jm) ja kohtuasutuste esindajad, kohalikud omavalitsused (vallavalitsused, -volikogud jm), koolid, seltsid, organisatsioonid, üksikisikud jt) on olnud nii nagu käsitletud teemadki (kiriklikud talitused, jumalateenistuste läbiviimine, kirikupühade tähistamine, abielusõlmimised ja -lahutused, abielurikkumised, majandusküsimused (kiriku- ja pastoraadihoonete ehitamine ja olukord, kirikumaad ja -maksud, kirikuinventar jm), surnuaiad, koolid, nende finantseerimine ja seisund, õppekavad, õpilaste koolikohustuse täitmine ja teadmiste vastavus esitatud nõuetele, koolmeistrite ja köstrite isikud, nende sobivus antud ametikohtadele, kirikutähtede ja vallapasside väljastamine, kirikuvisitatsioonide korraldamine ja visitatsioonidel selgunu, koguduse juhatuse, nõukogu ja revisjonikomisjoni valimised, pastorikandidaadi kinnitamine, nekrutivõtmine, rõugepanek, kirikukirjanduse trükkimine ja levitamine, misjonitöö, usuvahetus, pärandusküsimused, kohtuprotsessid, vallaslapsed ja nende õigused, talupoegade ostmine ja müümine ning siirdumine ühest kogudusest teise, pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek, vaestehoolekanne, karskuspropaganda, kohalik seltsielu jne) kõige erinevamad.

Registratuurraamatuiks EELK koguduste fondides on sagedaimini lauajuhendid ja missiivid. Neist esimesena nimetatuisse märgiti saadud kirjade saabumise kuupäev, saatja nimi ning kokkuvõtlikult probleem, mida antud läkitus käsitles. Väljatud kirjade kohta sisaldavad analoogilist infot missiivid.

Leino Pahtma

Lisaks dokumentide sarnasuse alusel grupeeritud seeriatele säilitatakse vaatlusaluste fondide materjale ka toimikuina, mis on moodustunud temaatilisel printsiibil erinevaist dokumendiliikidest (näitaks võib kohtutoimik koosneda süüdistusaktist, ülekuulamisprotokollist, saabunud kirjadest, kirjalikult fikseeritud kohtuotsusest jm.).