Eesti Ajalooarhiivi toimetised. 8 (15)
LÄÄNEMERE PROVINTSIDE ARENGUPERSPEKTIIVID ROOTSI SUURRIIGIS 16./17. SAJANDIL


Toimetuskolleegium:
Jürgen Heyde, Enn Küng, Lea Leppik, Aleksander Loit,
Ago Pajur, Helina Tamman, Tõnu Tannberg, Ruth Tiidor

Koostanud Enn Küng
Toimetanud Leino Pahtma, Helina Tamman
238 lehekülge, pehmed kaaned. 2002
ISBN 9985-858-28-X
ISSN 1406-0760


Aleksander Loit. Läänemere provintside riigiõiguslik asend Rootsi suurriigis 1561–1710 (1721)
Arvo Tering. Vaatenurki Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemisest 17. sajandil
Aivar Põldvee. Talurahvakoolid Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi viimasel veerandil
Ivar Leimus. Rootsi asumaade mündipoliitika Vaasade ja Pfalzide valitsusajal
Ülle Tarkiainen. Arengusuunad põllumajanduses 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil
Birgit Kibal. Rootsi bürokraatia peegeldus Liivimaal 17. sajandi teisel poolel
Marten Seppel. Sillakohtu ellukutsumisest Liivimaal
Enn Küng. Kullerposti ja reisijateveo sisseseadmine Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi esimesel poolel


Ajalooarhiivi uuenenud toimetised

Eesti Ajalooarhiivi toimetiste (Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae) seekordne number — järjekorras viieteistkümnes, kui arvestust pidada Eesti Riigi Keskarhiivi teaduslike publikatsioonide algusest, või kaheksas, kui lähtuda pärast poolesajandilist pausi 1996. aastal toimetiste sarja taastamisest — jõuab lugejateni mitmeti muutunud kujul.

Esmapilgul kahtlemata kõige silmatorkavam uuendus on teisenenud formaat. Teisena toon esile sisulised ümberkorraldused. Nii on alates käesolevast väljaandest toimetistel oma kolleegium, mitte küll suur, kuid kahtlemata pädev, et tagada ajakirja kaante vahel meie ajalookirjutuse seisukohalt väärtuslike, s.o uusi teadmisi pakkuvate ja analüüsivate teadusartiklite ja lühiuurimuste ilmumine. Kolleegiumi liikmeks olemine ei ole pelgalt auamet või oma nime andmine ühte järjekordsesse nimekirja, vaid eeldab tõhusat kaasamõtlemist ja kaasatöötamist.

Sisu poolelt tahan taas kord rõhutada, et toimetised ei pretendeeri näitama ainult Ajalooarhiivi enda seinte vahel tehtava teadustöö taset, vaid veerud on avatud kõikidele kaastöödele. Oodatud on nii meie arhiivi või mõne muu kollektsiooni materjalidele tuginevad artiklid nagu ka arhiiviteooriat, arhiivimaterjalide konserveerimist, ajaloo ja arhiivinduse abiteadusi käsitlevad kirjatööd.

Käesoleva artiklite kogumiku idee pärineb 2000. aasta kevadtalvest, kui Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis toimus Rahvusarhiivi uurimistöö ja publitseerimisosakonna ja Akadeemilise Ajalooseltsi ühisel korraldamisel teaduskonverents «Läänemere provintsid versus Rootsi suurriik 16./17. sajandil» ja konverentsil esinejad leidsid, et peetud ettekanded väärivad publitseerimist. Toimetiste veergudel on konverentsil kõnelenuist esindatud Aleksander Loit, Ülle Tarkiainen, Aivar Põldvee, Birgit Kibal ja Enn Küng. Kuid, nagu pahatihti juhtub, segavad kiire aeg ja muud kohustused ühe osa kaastööde laekumist.
Seda enam on heameel, et kogumiku mõttega liitusid ja oma kaastöid pakkusid Ivar Leimus, Arvo Tering ja Marten Seppel.

Kõikidele autoritele suur tänu!

Enn Küng