OTTO LIIV 1905-1942.
BIBLIOGRAAFIA

O. Liivi bibliograafia on koostanud Tatjana Shor

I. Teaduslooming

A. Monograafiad ja koguteosed
B. Artiklid
C. Ülevaated
D. Retsensioonid
E. Publitsistika

II. O. Liivi kohta

A. Kirjandus
B. Arhiivimaterjale O. Liivi kohta

I. Teaduslooming

A. Monograafiad ja koguteosed

Arhiivinduse käsiraamat. I / Koostanud R. Kenkman, O. Liiv jt. Tartu, 1933.
Arhiivinduse käsiraamat. II / Toimetanud O. Liiv. Tartu, 1936.
Die wirtschaftliche Lage des estnischen Gebietes am Ausgang des XVII. Jahrhunderts. I. Allgemeiner Überblick, Getreideproduktion und Getreidehandel // Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused. XXVII. Tartu, 1935.
Eesti ajalugu. III. Rootsi ja Poola aeg / Peatoimetaja H. Kruus, tegevtoimetaja O. Liiv. Tartu, 1940.
Eesti majandusajalugu. I / Peatoimetaja H. Sepp. Toimetanud O. Liiv, J. Vasar. Tartu, 1937.
Polonica Eesti Riigi Keskarhiivis. Lisa: Polonica teistes Eesti arhiivides // Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised Nr. 1 (I:3). Tartu, 1931 (kaasautor N. Treumuth).
Suur näljaaeg Eestis 1695-1697. Lisa: Valimik dokumente suurest näljaajast // Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused. IX. Ajalooline Arhiiv. III. Tartu-Tallinn, 1938.
Vene asutusest Alutagusel kuni XVII sajandi esimese veerandini // Akadeemilise Ajaloo-Seltsi Toimetused. V. Tartu, 1928.

B. Artiklid

Allikpublikatsioonidest Eesti iseseisvusaegses ajalookirjanduses // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 76-91 (kaasautor N. Treumuth).
Arhiiv ja käsikirjastik // Õpetatud Eesti Selts 1838-1938. Tartu, 1938. Lk. 47-49.
Arhiiv ja tegelik elu // Arhiivinduse Käsiraamat. II / Toimtanud O. Liiv. Tartu, 1936.
Lk. 176-178.
Arhiivi mõiste, ajalugu ja ülesanded // Arhiivinduse käsiraamat. I / Koostanud
R. Kenkman jt. Tartu,1933. Lk. 7-21.
Arhiivi-usaldusmehed // Arhiivinduse Käsiraamat. II / Toimetanud O. Liiv. Tartu, 1936. Lk. 186-187.
Bellegarde, Aleksei Valerianovits // Eesti biograafilise leksikoni t äiendusköide / Peatoimetaja P. Tarvel. Tartu-Tallinn, 1940. Lk. 26 (kaasautor E. Suurväli).
Berichtungen und Ergänzungen zu den Beitrag von O. Greiffenhagen "Das Archivwesen in Estland" // Zeitschrift für Osteuropäische Geschichte. Bd. V. (N. F. Bd. 1). Berlin, 1931.
S. 464-466.
Das Archivwesen in Estland // Archivalische Zeitschrift. III. F. VII. Bd. München, 1931.
S. 235-250.
Das estländische Generalgouvernersarchiv aus der schwedischen Zeit und die geschichtliche Erforschung des damaligen Estlands // Eestimaa rootsiaegse kindralkuberneri arhiivi kataloog. I // Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised. Nr. 3 (1:2). Tartu, 1935. S. 1-11.
Das staatliche Archivwesen in Estland bis zur Gründung des Staatszentralarchivs // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat. 1931. Tartu, 1932. S. 176-201.
Dekabristide mäss ja Eesti // Nädal Pildis. 1937. Nr. 1-4.
Den hävdvunna standrätten i ljuset av en stor process frän 1600-talets slut // Svio-Estonica. 1938. Tartu, 1938. S. 183-198.
Der wirtschaftliche Niedergang Tallinns im Jahre 1697 // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat. 1932. Tartu, 1935. S. 207-244.
Die Benutzung des Staatlichen Zentralarchivs // Eesti Riigi Keskarhiivi tegevuse ülevaade 1921-1932 ja arhiivide loend // Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised. Nr. 2 (1:1). Tartu, 1932. S. 39-55.
Die Gründung des Staatlichen Zentralarchives, sein Statut und seine Geschäftsordnung // Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised. Nr. 2 (1:1). Tartu, 1932. S. 10-16.
Die Tätigkeit des Staatlichen Zentralarchivs auf dem Gebiete des Archivwesens // Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised. Nr. 2 (1:1). Tartu, 1932. S. 24-38.
Dokumenti par tirdzniecibas ligumu projektiem starp Kurzemes hercogvalsti un Roterdamas pilsetu (1671. un 1699.) // Latvijas Vestures Instituta Zurnals. 1937.
Lk. 430-440 (kaasautor Edgars Dunsdorfs).
Eessõna // A. V. Bellegarde. Minu mälestusi Eestimaa kubernerina. Tartu, 1937.
Lk. 5-9.
Eesti ajaloo arengujooni // Kasvatus. 1935. Lk. 240-245.
Eesti ajaloo rahvusvarade kaitseküsimusi // E R K. Üld-, majandus- ja kultuurpoliitiline ajakiri. 1934. Lk. 148-151.
Eesti ajaloouurimise mõningaist ülesandeist // Ajalooline Ajakiri. 1938. Lk. 1-4.
Eesti ajaloouurimise sihist ja sisust // Akadeemia. 1938. Lk. 299-328.
Eesti arhiivinduse ajalooline areng // Arhiivinduse Käsiraamat. II / Toimetanud O. Liiv. Tartu, 1936. Lk. 7-30.
Eesti arhiivinduse olevik ja tuleviku ülesanded // E R K. Üld-, majandus- ja kultuurpoliitiline ajakiri. 1937. Lk. 122-130.
Eesti arhiivinduslikest üritusist Eesti iseseisvumiseni // Ajalooline Ajakiri. 1932.
Lk. 15-36.
Eesti evangeeliumi-luteriusu konsistooriumi ja kirikute arhiividest // Eesti Kirik. 1934.
Lk. 92-94; 105-107.
Eesti haritluse ajaloost. Eesti üliõpilased Tartu ülikoolis 19. sajandi esimeseil aastakümneil // Tähised. II. Tartu, 1936. Lk. 22-28.
Eesti kultuuriline ilme Rootsi aja lõpul // Sõdur. 1935. Lk. 654-662.
Eesti kännust võrsunud aadlimees. Tartu Ülikooli kuraatori, kindral Gustav von Craffströmi päritolu ja tegevus 1784-1854 // Eesti Kirjandus. 1936. Lk. 174-183; 210-224.
Eesti maaühiskond 18. sajandil // Eesti Noorus. 1938. Nr. 3. Lk. 78-81.
Eesti majandus Rootsi ajal // Eesti majandusajalugu. I. Tartu, 1937. Lk. 153-260.
Eesti ohvitserid Põhja sõjas // Sõdur. 1938. Lk. 67-71.
Eesti olud Rootsi-Vene sõja ajal 1788-1790 // Sõdur. 1927. Lk. 690-693; 728-730;
755-757; 802-805; 824-830.
Eesti rahvuslik meelsus, poliitilised erakonnad ja ajakirjandus Vene ametlikul valgustusel // Eesti Kirjandus. 1932. Lk. 82-87.
Eesti riiklikust arhiivindusest // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 52-76 (kaasautor R. Övel).
Eesti sakslaste päritolust // Tähised. Eestluse Aastaraamat. 1935. Tartu, 1935. Lk. 63-67.
Eesti XVII sajandi teisel poolel // Eesti ajalugu. III. Rootsi ja Poola aeg / Peatoimetaja
H. Kruus. Tegevtoimetaja O. Liiv. Tartu, 1940. Lk. 177-237.
Eesti suhted Rootsiga kaubanduslikul alal (16. ja 17. sajandil). Estlands kommersielle förbindelser med Sverige under 16. och 17. århundradena // Eesti ja Rootsi. Estland och Sverige. Tallinn, 1929. Lk. 114-131.
Eesti üliõpilased Tartu ülikoolis 19. sajandi esimestel aastakümnetel // Läti-Eesti Ühingu kuukiri 1936. Nr. 2. Lk. 8-16. (Igaunu students Terbatas augstskola 19. gadsimta. I. pirmajos gadu desmitos // Latvijas-Igaunijas Biedribas Menesraksts 1936. Nr. 2).
Eestikeelne plakaat Põhjasõja esimesist aastaist // Ajalooline Ajakiri. 1928. Lk. 93-94.
Eestiläisten siirtymisestä Suomeen 1700-luoulla. Helsinki // Toiset Eestin-Suomen Historiapäevät Helsingissä 30.05. - 1.06.1936. Helsinki, 1936. Lk. 5-6.
Eestiläisten siirtymisestä Suomeen 1700-luvulla // Historiallinen Arkisto. 1937. XLIII. Nr. 2. Lk.1-19.
Eestimaa talunikkude palve- ja kaebekiri kuningas Karl XI-le 1634. a. // Ajalooline Ajakiri. 1929. Lk. 156-165.
Eestin arkisto-oloista // Historiallinen Aikakauskirja. 1933. Lk. 318-323.
Eestlaste salakaubandusest Rootsiga ja põgenemisest Rootsi Vene ajal // Nool. 1930.
Nr. 33.
Eestlastest Põhjasõjas ühe väeühiku raamides // Sõdur. 1936. Lk. 1083-1088.
Eestlus Tallinnas Rootsi aja lõpul // Ajalooline Ajakiri. 1936. Lk. 19-24.
ERKA - Eesti ajaloo varaait // Nädal Pildis. 1936. Nr. 25. Lk. 583-586.
Estland (Literatur. Staatsarchiv. Staatszentralarchiv) // Internationaler Archivführer. Hrsg. von H. Nabholz und P. Kläk. Leipzig; Zürich, 1936. S. 42-45.
Estonie // Enquete de la Commission des Archives sur les fonds étrangeres. // Bulletin du International Comite des Sciences historiques. 1931. N. 15. Paris, 1932. Lk. 223.
Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus // Looming. 1937. Lk. 242-244.
Folkstämningen i Estland vid början av det stora nordiska kriget // Svio-Estonica. 1934. Tartu, 1934. S. 95-105.
Igaunu kulturas attistiba vestures ramijos. Gramatu Apgadnieciba A. Gulbis. Rakstu krajuma "Tautas vestutei" atsevisks novilkums. Riga, 1938. Lk. 156-166.
Ilukirjandus ja arhiiv // Looming. 1935. Lk.170-175.
International Bibliography of Historical Sciences. First Year - 1926. Estland: Mag. phil. Otto Liiv. Ed. by the International Commitee of Historical Sciences. Washington D.C. 1930.
Iseloomustusi Tallinna-Soome vahelisele kaubandusele peamiselt 17. sajandi lõpul ja eesti koloniidest Soomes // Ajalooline Ajakiri. 1929. Lk. 1-15; 61-75.
Jooni Lüganuse minevikust kirikukroonika järgi // Eesti Kirjandus. 1926. Lk. 27-35,
109-121; 161-172.
Jörist (Joerist) Johan // Eesti biograafiline leksikon / Peatoimetaja A. R. Cederberg. Tartu, 1926-1929. Lk. 183.
Jörist (Joerist) Toomas // Eesti biograafiline leksikon / Peatoimetaja A. R. Cederberg.
Tartu, 1926-1929. Lk. 183-184.
Kahurväelase või sõduri vandevormel Karl XII ajast // Eesti Kirjandus. 1927.
Lk. 575-576.
Katkujärgne Eesti // "Võim ja vaim". Album Eesti Üliõpilaste Seltsi "Veljesto" 20-ks aastapäevaks. Tartu, 1940. Lk. 135-142.
Kirikute ja valdade arhiividest // Ajalooline Ajakiri. 1933. Lk. 110-116.
Kodukultuur ja perekonnaarhiivid // Eesti Kool. 1938. Lk. 217-221.
Kohanimede tarvitamisest Keskarhiivi Toimetiste esimese vihus // Eesti Keel. 1932.
Lk. 44-45 (kaasautor N. Treumuth).
Kool ja rahvahariduse olud // Eesti ajalugu. III. Rootsi ja Poola aeg / Peatoimetaja
H. Kruus. Tegevtoimetaja O. Liiv. Tartu, 1940. Lk. 329-342.
Krahv Bergi arhiiv Riigi Keskarhiivis // Ajalooline Ajakiri. 1939. Lk. 181-183.
Kuidas publitseerida üld- ja rahvusajaloo allikaid? // Ajalooline Ajakiri. 1939. Lk. 87-91.
Kuremäe kloostri asutamise eelloost: Episood venestuseajast Eestimaal // Eesti Kirjandus. 1928. Lk. 438-451.
Linnad ja maarahvastik Eestis suure nälja-aja kriisikuudel // EÜS "Veljesto" Toimetised II: Kultuuri ja teaduse teilt. Mõtteid ja uurimusi Tartu Ülikooli 300-nda mälestuspäeva puhuks. Tartu, 1932. Lk. 80-91.
Lisandeid Eesti rahvakooli ajaloole 17. sajandi lõpul // Eesti Kirjandus. 1934. Lk. 219-233; 241-259; 311-331.
Lisandusi Rakvere ajaloole Rootsi aja lõpul. Nimestik-protokoll Rakvere elanikkude ja nende varandusliku seisu üle a. 1699 // Ajalooline Ajakiri. 1927. Lk. 144-164.
Nigolas Loone elu ja töö. Nigolas Loone kirjutiste loend (kronoloogilises järjestuses) // Ajalooline Ajakiri. 1937. Lk. 97-103.
Lühike tegevuse-ülevaade // Õpetatud Eesti Selts 1838-1938. Tartu, 1938. Lk. 13-18.
Maakaubandusest ja ülesostust Eestis rootsi aja lõpul // Ajalooline Ajakiri. 1934. Lk. 1-16.
Meie linnade arhiivide korraldamise alalt // Linnad ja Alevid. 1933. Nr. 6. Lk. 89-94.
Meie valdade arhiividest // Maaomavalitsus. 1934. Lk. 36-38.
Mineviku maa ja meie // Eesti Noorus. 1937. Lk. 317-320.
Muinsuskaitse ja meeleolud // Ajalooline Ajakiri. 1937. Lk. 191-192.
Mõned mälestused Carl Wilhelm Freundlichist // Eesti Kirjandus. 1926. Lk. 384.
Mõningaid mälestusi ja sõnalisi traditsioone Lüganuse kihelkonnast // Eesti Kirjandus. 1924. Lk. 348-360.
Mõningaid Soome ja Eesti ajaloo-uurimuse ühisküsimusi // Eesti Kirjandus. 1931. Lk. 5-29.
Märkmeid Johann Christoph Petri üle // Eesti Kirjandus. 1929. Lk. 145-157; 209-218.
Om det ekonomiska läget i Estland under nordiska kriget // Svio-Estonica. 1936. Tartu, 1936. Lk. 20-24.
Oskussõnu arhiivinduse alalt // Maaomavalitsus. 1930. Nr. 4. Lk. 61-64.
Petri, Johann Christoph // Eesti biograafiline leksikon / Peatoimetaja A. R. Cederberg. Tartu, 1926-1929. Lk. 378-379.
Pirita kloostri kroonika // Pirita klooster 1436-1936. Pirita, 1936. Lk. 27-40.
Postinduse osa Eesti ajaloos // Eesti-Rootsi posti juubeli album 1636-1936. Tallinn, 1936. Lk. 25-27.
Quelques remarques sur les matériaux d'archives concernant l'Estonie en URSS // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat. 1936. Tartu, 1937. Lk. 59-76.
Rathlef, Georg Karlos // Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide / Peatoimetaja
P. Tarvel. Tartu-Tallinn, 1940. Lk. 267.
Riigi Keskarhiivi osa Tartu Ülikooli õppetegevusel // Üliõpilase Käsiraamat / Toimetanud E. Kull. Tartu, 1931. Lk. 185-191.
Rootsi aja kirjaoskuse kaudne mõju rahva elus, eriti suhtumises kirikusse // Raamatu osa Eesti arengus. Tartu, 1935. Lk. 41-50.
Rootsiaegne Rakvere // Odamees. 1928. Nr. 2 (35). Lk. 37-39.
Rõuge oludest suure nälja ajal // Eesti Kirjandus. 1932. Lk. 514-521.
Sada aastat Õpetatud Eesti Seltsi // Akadeemia. 1938. Lk. 54-61.
Schenkenberg, Ivo // Eesti biograafiline leksikon / Peatoimetaja A. R. Cederberg. Tartu, 1926-1929. Lk. 452-453.
Schlegel, Christian Hieronymus Justus // Eesti biograafiline leksikon / Peatoimetaja A. R. Cederberg. Tartu, 1926-1929. Lk. 456.
Seadus Eesti arhiivinduse kohta // Ajalooline Ajakiri 1935. Lk. 135-139.
Snell, Karl Philipp Michael // Eesti biograafiline leksikon / Peatoimetaja A. R. Cederberg. Tartu, 1926-1929. Lk. 485.
Städte und Landvolk Estlands während der Krisenmonate der großen Hungersnot
1695-1697 // Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga aus den Jahren 1932-1933. Riga, 1934. S. 21-37.
Sverige och Estland under 1700-talet (efftor 1710) // Svio-Estonica. 1939. Tartu, 1940. Lk. 62-77.
Sveriges andel i Estlands historia // Känner ni Estland. En bok för Estland intresserade svenskar och för alla Estlands vänner / Utgivare J. Jaanis o.a. Tallinn, 1938. Lk. 23-32.
Tallinna ajalugu Rootsi aja teisel poolel // Käesolev kogumik. Lk. 7-62.
Talurahva rahutustest Põhja sõja ajal // Areng. 1933. Lk. 62-67.
2. üksiku jalaväepataljoni kaader Vabadussõja lahinguväljadel // Sõdur. 1935.
Lk. 722-723.
The aspect of the Estonian Landscape at the End of the 17th Century based on the Maps of the Swedish Times in the Central State Archives // Liber saecularis. Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXX. Tartu, 1938. Lk. 370-383.
The development of Estonian Culture // Baltic and Scandinavian Countries. Vol. IV. N. 3. Gdynia, 1938. P. 321-326.
The preservation of public records in Estonia // Baltic and Scandinavian Countries. Vol. III. N. 1. Gdynia, 1937. P. 117-120.
Vahakoorma Andres // Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide / Peatoimetaja
P. Tarvel. Tartu-Tallinn, 1940. Lk. 357-358.
Vasknarva 500 aastane minevik ja tema tähtsus Eesti kaitses varemal ajal // Sõdur. 1927. Lk. 501-506.
Vastuseks R. Antikule // Eesti Kirjandus. 1937. Lk. 63-64.
Virumaa Põhjasõja eel // Sõdur. 1936. Lk. 936-942.
Õienduseks ja täienduseks // Eesti Kirjandus. 1924. Lk. 560.
Õpetajaskond ja arhiivid // Eesti Kool. 1935. Lk. 333-336.
Über die Archive und deren Benutzung in Estland zur schwedische Zeit: Referat eines im staatlichen Zentralarchiv gehaltenen Vortrags // Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1929. Tartu, 1931. S. 126-157.
Ühest suurprotsessist 17. sajandi lõpul // Ajalooline Ajakiri. 1932. Lk.129-140.
Ülevaade Tallinna linnarhiivi tegevusest eriti viimase kümne aasta jooksul // Ajalooline Ajakiri. 1928. Lk. 25-40.

C. Ülevaated

Ajalookirjandus Eestis 1936. a. // Ajalooline Ajakiri. 1936. Lk. 169-180.
Bibliographische Übersicht der wichtigsten Literatur über estnisches Archivmaterjal in ausländischen Archiven // Bulletin of the International Committe of Historical Sciences 1932. Nr. 15. Paris. Lk. 223-233.
Eesti Riigi Keskarhiivi tegevuse ülevaade. 1921-1932 // Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised. Nr. 2 (1:1). Tartu, 1932. Lk.1-9.
Riigi Keskarhiiv 1930./1931. eelarve-aastal // Ajalooline Ajakiri. 1931. Lk. 119-123.
Riigi Keskarhiiv 1931./1932. tegevusaastal: Ülevaade // Ajalooline Ajakiri. 1932.
Lk. 169-173.
Riigi Keskarhiiv 1932./1933. tegevusaastal // Ajalooline Ajakiri. 1933. Lk.168-173.
Riigi Keskarhiivi 1933./1934. tegevusaastal // Ajalooline Ajakiri. 1933. Lk. 88-94.

D. Retsensioonid

Ajaloolased ajaloolisest romaanist: August Mälk. Surnud majad. Tartu, 1934 // Areng. 1935. Lk. 80.
R. Antik: Estland in fremden Sprachen. Tartu, 1936 // Eesti Kirjandus. 1936. Lk. 531-536.
Antverpeni Kaubanduskoja väljaandel sarjas "Dokumente zur Handelsgeschichte" kolmanda köitena ilmus.. [Dr. J. Denicé. Die Hanse und die Antwerpener Handelskompanien in den Ostseeländern. Antverpen, 1938, XXXII+159 lk., 12 plaani ja pildiga] // Ajalooline Ajakiri. 1939. Lk. 60-61.
Berliinis ilmuva ajakirja "Familie, Sippe, Volk".. [Dr. v. Kruedener. Deutsche Sippenforschung im Baltenland // Familie, Sippe, Volk 1938. Nr. 4, 5] // Ajalooline Ajakiri. 1939. Lk.184.
Evald Blumfeldt: Gustav II Adolf. "Lõvi Põhjamaalt". Suurmeeste Elulood nr. 34. Eesti Kirjanduse Seltsi Biograafiline Seeria. Tartu, 1936 // Eesti Kirjandus. 1937. Lk. 57.
P. Boissonnade & P. Charliat, Colbert et la compagnie de commerce du Nord (1661-1689). Biblioteque d'histoire économique, Pariis 1930 // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 58-59.
Briefe eines baltischen Idealisten an seine Mutter 1833-1875. Gestaltet von Prof. Dr. Johannes Werner. Leipzig, 1934 // Eesti Kirjandus. 1935. Lk. 143-144.
Samuel E. Bring. Bibliografisk handbok till Sveriges historia; Stockholm, 1934 // Ajalooline Ajakiri. 1935. Lk. 94.
A. R. Cederberg. Anjalan liiton historialliset lähteet. Lähden-kriitillinen tutkielma. Mit einem Auszug in deutscher Sprache: Die historische Quellen der Anjala-Konföderation. Helsingfors, 1931. (Historiallisia Tutkimuksia. Julkaissut Suomen Historiallinen Seura XIII) // Zeitschrift für Osteuropäische Geschichte. Bd. VII (N.F.III). Heft 2. S. 293-295.
Edgars Dunsdorfs. Actus revisionis Livoniae 1638, Pars Latviae, Fasc. I. (Fontes Historiae Latviae. Vol. IV) Editio Institute Historiae Latviae. Rigae MCMXXXVIII // Ajalooline Ajakiri. 1939. Lk. 164-167.
Eesti biograafiline leksikon. Akadeemilise Ajaloo Seltsi Toimetused II. Peatoimetaja A. R. Cederberg. Tartu, 1926-1929 // Päevaleht. 1930. Nr. 88.
Eesti biograafiline leksikon III. Akadeemilise Ajaloo Seltsi Toimetused II. Peatoimetaja
A. R. Cederberg // Eesti Kirjandus 1928. Lk. 501-506.
Eesti Entsüklopeedia I. (A-Akvarellmaalikunst). Peatoimetaja R. Kleis jt. Tartu, 1931 // Päevaleht. 1931. Nr. 299.
Ed. Grosschmidt. Pealuu märgi all. Mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt. Tartu, 1935 // Areng. 1936. Lk. 21-22.
Guide International des Archives. Europe. Société de Nations. Institut International de Coopération Intellectuelle. Paris-Rome 1934 // Ajalooline Ajakiri. 1933. Lk. 191-192.
Udo Handrack. Der Handel der Stadt Riga im 18. Jahrhundert. Jena, 1932 // Ajalooline Ajakiri. 1934. Lk.141-142.
Sam. Hedar. Enskilda arkiv under Karolinska enväldet. Studier i svensk arkivhistoria och räfstepolitik. Akademisk avhandling. Stockholm, 1935 // Ajalooline Ajakiri. 1935. Lk. 95.
Hiljuti ilmus Suomen Sukututkimusseura Vuosikirjas XXI (Helsinki 1937) .. A. R. Cederbergi sulest pikem kirjutis "Suomalainen aines Baltian kirkon ja koulun palveluksessa vuoden 1561:n jälkeen.." // Ajalooline Ajakiri. 1938. Lk. 96.
"Historiallinen Arkisto´s" XLV (Helsinki 1939) on ilmunud soome noore uurija .. [Dr. Arvo Viljant." Suomen rykmenttien liikekannallepano ja marssi Liivinmaalle v. 1700"] // Ajalooline Ajakiri 1939. Lk. 116.
Ilmus "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1914" Miitavis asuva Läti Genealoogia Seltsi väljaandel // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 173-174.
International Bibliography of Historical Sciences. Second Year. 1927. Washington, 1932. // Ajalooline Ajakiri. 1932. Lk. 176.
Jensch, Georg, Dr. Der Handel Rigas im 17. Jahrhundert. Ein Beitrag zu livländischen Wirtschaftsgeschichte in schwedischer Zeit // Mitteilungen aus der livländischen Geschichte. Hrsg. von der Gesell. f. Gesch. u. Altert. zu Riga, 24. Bd., 2. Heft, S. 49-146. Riga, 1930 // Ajalooline Ajakiri. 1932. Lk. 63-64.
Paul Johansen. Acht Bilder aus Estland 1615. Auf Veranlassung der Estl. Literär. Gesellschaft. Reval 1927, F. Wassermann // Eesti Kirjandus. 1927. Lk. 681-682.
*Juhime siin tähelepanu "Suomen kulttuurhistoria" esimesele osale .. [Toim.: Gunnar Suolahti (+), Esko Aaltose, Lauri Kuusanmäe, Pentti Renvalli, Heikki Varise ja Eino Jutikalla. Helsinki, 1933. 628 lk.] // Ajalooline Ajakiri. 1934. Lk.140-141.
Järelmärkuseks hra O. Greiffenhagen'i seletusele // Ajalooline Ajakiri. 1931. Lk.64.
12. detsembril 1936 täitus Poola kuninga Stephan Bathory surmast 350 aastat (+1586) .. [Etienne Batory. Roi de Pologne, Prince de Transylvanie. Krakov, 1935] // Ajalooline Ajakiri. 1936. Lk. 190.
Kaleviste mailt // Õpetatud Eesti Seltsi kirjad III. Tartu, 1935 // Areng. 1935. Lk. 203.
A. Karjalainen. Oulun kaupungin kauppa ja meriliike vuosia 1721-1765. Mit einem Auszug in deutscher Sprache. Historiallisia tutkimuksia. Julkaissut Suomen Historiallinen Seura Jyväskylä 1926 // Eesti Kirjandus. 1928. Lk. 685-686.
Kolm uut tööd Eesti raamatu ajaloo alalt [Fr. Puksov: Tartu ja Tartu-Pärnu rootsiaegne ülikooli trükikoda. Akadeemilise Kirjandusühingu toimetised IX, Tartu,1932. 100 lk.;
Fr. Puksov: Die Bibliothek der Universität Tartu und Tartu-Pärnu in der Schwedenzeit. Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1931, Tartu, 1932. Lk. 252-282; Fr. Puksov. Raamatukauplemisest rootsi ajal Tartus ja Pärnus, eriti akadeemia raamatukauplejaist. "Ajalooline Ajakiri" 1932, nr.2, lk. 88-98] // Eesti Kirjandus. 1932. Lk. 461-463.
Korp. Sakala 1909-1934. Korp. Sakala kirjastus; Tartus 1934 // Ajalooline Ajakiri. 1935. Lk. 47.
"Krasnyj arhiv", zurnal, Moskva, 1922-1940 // Ajaloo Ajakiri. 1941. Lk. 176-181.
H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal I // Rahva Sõna. 1927. Nr. 169.
Hans Kruus. Talurahva käärimine Lõuna-Eestis XIX sajandi 40-ndail aastail. Mit einem Referat: Die Bauerbewegung in Südestland in der 40-er Jahren des XIX Jahrhunderts. Tartu, 1930 // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk.233-234.
Juhan Kõpp. Laiuse kihelkonna ajalugu. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu, 1937. // Eesti Kirjandus. 1938. Lk. 383-384.
Jaan Kärner. Tõusev rahvas I-II. Romaan. Noor-Eesti Kirjastus. Tartu, 1936-1937 // Eesti Kirjandus. 1937. Lk. 462-463.
Liber Census Daniae uues valgustuses. Paul Johansen. Die Estlandliste des Liber Census Danie. Kopenhaagen - Tallinn 1933. VIII+1012 lk. // Päevaleht. 1933. Nr. 203.
Ed. Laaman. Jaan Poska. Eesti riigitegelase elukäik. Suurmeeste elulood nr. 29. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu, 1935 // Areng. 1936. Lk. 21.
Bernhard Linde. Rootsi. Kirjastus "Varrak". Tallinnas, 1935 // Areng. 1935. Lk. 255-256.
Gustav Adolf Lögdberg. De nordiska konungarna och tyska orden 1441-1457. Akademisk avhandling; Uppsala 1935 // Ajalooline Ajakiri. 1935. Lk. 94.
Materjale Maltsveti-liikumise kohta. Toimetanud A. Kruusberg. Mit einem deutschen Referat: Juhan Leinberg, auch Prophet Malzwet genannt, seine Sekte und die mit seinem Namen verknüpfte Bewegung. Akadeemilise Ajaloo-Seltsi toimetised VII (Ajalooline Arhiiv II). Tartu, 1931 // Ajalooline Ajakiri. 1931. Lk. 233-237.
Mait Metsanurk. Tuli tuha all. Ajalooline romaan. Noor-Eesti kirjastus. Tartu, 1939 // Eesti Kirjandus. 1940. Lk. 185-186.
Gunnar Mickwitz. Aus Revaler Handelsbüchern. Zur Technik des Ostseehandels in der ersten Hälfte des 16. Jahrhunderts. Societas Scientiarum Fennica. Commentationes Humanarum, IX, 8, Helsingi 1938 // Ajalooline Ajakiri. 1938. Lk. 142-143.
G. Mickwitz. Die Kartellfunktionen der Zünfte und ihre Bedeutung bei der Entstehung des Zunftwesens // Baltic and Scandinavian Countries III. Nr. 1. Gdynia, 1937. P. 133.
A. Mohrfeldt. Jakob Hurt. Eesti ärkamisaja suurkujusid. Suurmeeste elulood nr. 20. Eesti Kirjanduse Seltsi Biograafiline Seeria. Tartu, 1934 // Areng. 1935. Lk. 81.
Mõningaid teoseid Soome uuema ajaloo ja Vabadussõja üle // Sõdur. 1936. Lk. 306-308.
Narva linnarhiivi üle ilmus hiljuti ÕES-i Aastaraamatus 1928 (Tartu 1930) linnaarhivaar Ed. Dieckhoffi sulest huvitav kirjutis "Das Narvasche Stadtarchiv".. // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 128.
Noored Narva lahinglased. Mälestuste album. Koost. Oskar Tuisk. Narva, 1933 // Eesti Kirjandus. 1933. Lk. 605-606.
Nõukogude-Vene arhiivide keskvalitsuse poolt väljaantava arhiivinduse ajakirja "Arhivnoje delo" hilisem nummer (Vyp. III-IV. Moskva, 1930).. // Ajalooline Ajakiri. 1932. Lk. 58.
Aaro Pakaslahti. Suomen politiikkaa maailmansodassa. II osa. Porvoo-Helsinki, 1934. Werner Söderström Osakeyhtiö // Ajalooline Ajakiri. 1936. Lk. 47-48.
A. Palm. Villem Reiman. Suurmeeste elulood nr. 40. Eesti Kirjanduse Selts, 1937 // Looming. 1938. Lk. 242-244.
H. Pirang. Das baltische Herrenhaus. I Teil. Die älteste Zeit bis um 1750. Riga, 1926 // Eesti Kirjandus. 1927. Lk. 299-301.
Kaarel-Robert Pusta. Kehra metsast maailma. Esimene vihk. Noor-Eesti Kirjastus, Tartu, 1936 // Eesti Kirjandus. 1937. Lk. 57-58.
Elisabet von Rosen. Boguslaus Rosen aus Pommern 1572-1658. Stammvater des estlädischen Geschlechts der "weiszen" Rosen. Anhang: Nachkommentafel. Familien-verband der "weiszen" Rosen. Tartu, 1938 // Ajalooline Ajakiri. 1938. Lk. 182-183.
Baron Wilhelm v. Rossillon. Ein Lebensbild. Bearb. von Baron Wilhelm von Wrangell. J. G. Krüger, Tartu, 1934 // Ajalooline Ajakiri. 1934. Lk. 191.
Jaan Rummo. Kõneoskus. Teoreetilisi lähtekohti ja praktilisi juhiseid. A/S "Ühiselu" kirj. Tallinn, 1932 // Eesti Kirjandus. 1932. Lk. 571-574.
G. Ränk. Vana-Eesti rahvakultuur. Elav Teadus 41. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu, 1935 // Areng. 1935. Lk. 203-204.
Saaremaa ajalugu: Saaremaa I. Üldosa (Eesti IV). Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1933. Lk. 263-350. E. Blumfeldt. Ajalugu // Eesti Kirjandus. 1934. Lk. 37-38.
Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus (koguteos "Eesti" VI osa). Toim.: A. Luha, E. Blumfeldt, A. Tammekann. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus. Tartus, 1934 // Areng. 1934. Lk. 154.
Soom, A. Die Politik Schwedens bezüglich des russischen Transithandels über die estnische Städte in den Jahren 1636-1656. Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused XXXII. Tartu, 1940 // Ajaloo Ajakiri. 1941. Lk. 102-107.
Soome "Historiallinen Aikakauskirjas" .. on 1938. aastakäigu nr. 3. avaldatud Tallinna linnaarhivaari dr. Paul Johanseni sulest "Kuurilaiskysymus".. // Ajalooline Ajakiri. 1938. Lk. 189-190.
Helmut Speer, Das Bauernschulwesen im Gouvernement Estland vom Ende des achtzehnten Jahrhunderts bis zur Russifizierung. Abhandlungen des Instituts für wissenschaftliche Heimatforschung an der Liefländischen Gemeinnützigen und Ökonomischen Sozietät. Band 2/3. I. G. Krüger. Tartu, 1936 // Ajalooline Ajakiri. 1935.
Lk. 188-190.
Stockolmis 1935. a. lõpul ilmunud Wilhelm Thami väitekiri "Axel Oxenstierna. Hans ungdom och verksamhet intill år 1612". Stockholm, 1935. // Ajalooline Ajakiri. 1936.
Lk. 96.
Suomen Kulttuurhistoria II. Sääti-yhteiskunnan aika I. Helsingi, 1934 // Ajalooline Ajakiri. 1935. Lk. 42.
A. Süvalep, Narva ajalugu I. Toim. A. Soom. Taani- ja orduaeg. Narva, 1936 // Ajalooline Ajakiri. 1937. Lk. 34-38.
Tallinn. Ajalooline ja kunstiajalooline juht. Koost. H. Peets ja R. Kenkmann. Tallinna Ajaloo Seltsi toimetised nr. 1. K. -ü. "Kooperatiiv". Tallinn, 1934 // Areng. 1934. Lk. 154.
Tallinna Ajaloo Seltsi esimeste toimetistena ilmus käesoleva aasta suvel "Tallinn. Ajalooline ja kunstiajalooline juht", koostajad H. Peets ja R. Kenkmann // Ajalooline Ajakiri. 1934. Lk. 136.
Tallinna linnaarhivaar O. Greiffenhageni sulest on ilmunud välismaa teaduslikes ajakirjades mõned lühikesed ülevaated Eesti arhiivindusest..: 1. Die Organisation des Archivwesens in Estland, Archivalische Zeitschrift, III F., 5 (der ganzen Reihe 38. Bd), München 1929, lk. 302-305; 2) sama pealkirja all artikel, Minerva-Zeitschrift 1929, 5. Jhrg., Nr. 6/7, lk. 125-126; 3) Das Archivwesen in Estland, Zeitschrift für osteuropäische Geschichte. V. (N. F. Bd. 1), H.1, 1931, lk. 157-161 // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 236-239.
Tallinna raekoda. Tallinna Linnarhiivi eriväljaanne. Tallinn, 1935 // Areng. 1935. Lk. 257.
*Tartu Linnavalitsuse poolt väljaantud koguteos "Tartu II". Tartu, 1935 // Ajalooline Ajakiri. 1935. Lk.47-48.
Tartu Ülikooli ajaloo allikaid. I Academia Gustaviana. a) Ürikuid ja dokumente. Tartu ülikooli ülesandel koostanud ja sissejuhatusega varustanud Juhan Vasar. E. V. Tartu Ülikooli Toimetused C XIV. Tartu, 1932 // Ajalooline Ajakiri. 1932. Lk. 173-174.
Tartu ülikool sõnas ja pildis // Päevaleht. 1932. Nr. 248.
Tartu üliõpilaskonna ajalugu.Toim. Juhan Vasar. Tartu, 1932 // Areng. 1934. Lk. 38.
Werner Tawaststjerna. Pohjoismaiden viisikolmattavuotinen sota. Sotavuodet 1590-1595 ja Täysinän rauha (Historiallisia tutkimuksia, julkaissut Suomen Historiallinen Seura XI). Helsinki, 1929 // Eesti Kirjandus. 1930. Lk. 345-348.
Werner Tawaststjerna. Pohjoismaiden viisikolmattavuotinen sota, II: Sotavuodet 1590-1595 ja Täysinän rauha (Historiallisia tutkimuksia, julkaissut Suomen Historiallinen Seura, XI). Helsinki, 1929 // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 172-173.
Teine tõsist tähelepanu vääriv teos ilmus Carl von Roseni poolt... ["Bidrag till kännedom om de handelser som närmast föregingo svenska stormaktsväldets fall", I-II. Stockholm, 1936.] // Ajalooline Ajakiri. 1936. Lk. 96.
Teosest "Materialy dlja istorii ekspedicij Akademii Nauk v 18 i 19 vekah. Moskva-Leningrad, 1940" // Ajaloo Ajakiri. 1941. Lk. 193-195.
Cernov, A. V. Istorija i organisacija arhivnogo dela v SSSR. (Kratkij ocerk). Moskva, 1940 (Glavnoje arhivnoje upravlenije NKVD SSSR) // Ajaloo Ajakiri. 1941. Lk. 60-62.
1931. a. lõpul ilmus Schulbachi /=Süvalepp/ sulest 42 lk. raamatukene "Daaniaegne Narva" // Ajalooline Ajakiri. 1932. Lk. 61-62.
Uus Tallinna linnaarhiivi väljaanne. Arthur Plaesterer. Tallinna pergamentne rendiseraamat 1382-1518. Tallinna Linnarhiivi väljaanded. Nr. 5. Tallinn, 1930 // Päevaleht. 1931. Nr. 3.
Uus teos Eesti ajaloo alalt (R. Liljedahl: "Svensk förvaltning i Livland 1617-1634" // Päevaleht. 1933. Nr. 145.
Vabadussõja ajaloo materjalide kogumisest. I. Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. II. Eesti Riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917-1920. Vabadussõja Ajaloo Komitee. Tallinn, 1936 // Eesti Kirjandus. 1936. Lk. 431-432.
Waris, Heikki. Työläisytheiskunnan syntyminen Helsinkin Pitkäsillan pohjoispuolelle. I. Helsinki, 1932 // Ajalooline Ajakiri. 1933. Lk. 63.
J. Vasar. Carl Schirren ajaloolasena. Akadeemilise Ajaloo-seltsi Toimetused IV. Tartu, 1927 // Eesti Kirjandus. 1927. Lk. 122-123.
Dr. H. Veiss ja Dr. P. Johansen. 400-aastane Eesti raamat. Wanrad-Koell´i katekismus 1935. Tallinn, MCMXXV, Graafikatööstuse Juhtide Ühing "Poligraaf" // Areng. 1935.
Lk. 257.
Olaf Welding. Beiträge zur Geschichte der Familie Hoffmann in Estland. Tallinn 1928 // Ajalooline Ajakiri. 1928. Lk. 239.
H. J. Viherjuuri, A. Alho. Vuosisatamme kuvissa 1. Helsinki, Kustannusosakeyhtiö Otava, 1935. // Areng 1936. Lk. 99.
Major Paul Villemi. Kapten Anton Irv. Kapten Irve Soomusronglaste Seltsi väljaanne. Tartu,1935 // Areng. 1936. Lk. 21.
Äsja ilmus Hans Beschorner´i toimetusel Dresdenis huvitav koguteos "Archivstudien".. Dresden, 1931 // Ajalooline Ajakiri. 1931. Lk. 174-176.
Ühe väljaande puhul. Tallinna linnarhiiv 50-aastane // Päevaleht. 1933. Nr. 281.

E. Publitsistika

Aeg-ajalt ilmub teateid ajakirjanduses.. [Muinsuskaitse- ja arhiiviseaduse kohta] // Ajalooline Ajakiri. 1934. Lk. 135-136.
Ajaloolastele tohiks pakkuda huvi Petseri kloostri väärtuslik raamatukogu ja arhiiv.. // Ajalooline Ajakiri. 1931. Lk. 61-62.
Ajalooliselt õige huvitava end. Saaremaa rüütelkonna arhiivi korraldamine
Keskarhiivis.. // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 175.
Ajalugu ja poliitika // Päevaleht. 1937. Nr. 220.
Avastati haruldasi ürikuid, lahkuvatelt sakslastelt saadi väärtuslikke arhivaale // Päevaleht. 1940. Nr. 104.
Eesti arhiivi ainestik SSR-s // Päevaleht. 1935. Nr. 289.
Eesti arhiivinduse alal seni puudub veel üldine korraldav seadus arhiivide kohta.. // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 126-127.
Eesti arhivaale Vilnos, Varssavis ja Krakovis...Riigi keskarhiivi juhataja mag. O. Liivi ettekanne // Päevaleht. 1931. Nr. 126.
Eesti raamatu arengutee // Vaba Sõna. 1933. Nr. 40.
Eesti rahva osavõtmine poliitilisest elust tsaari ajal // Eesti Politseileht. 1923. Nr. 20/21; 22/23.
Eesti rahvaluule Prantsuse kirjanduses. Thales Bernhard - eestisõbralik kirjanik. Lääne-Euroopa väsinud kirjandust elustab väikesterahvaste rahvaluule // Vaba Maa. Nr. 275. 23. nov. 1927.
Eesti sakslaste päritolust. Hulk aadlisugukondi põlvneb eestlastest // Päevaleht. 1934. Nr. 345.
Eesti talurahva "välispoliitika". Vaen Saksa ja sümpaatiad Vene vastu. C. R. Jakobsoni ida-orientatsioon. Mag. H. Kruusi ettekande AAS-s // Vaba Maa. 1928. Nr. 49; 50.
Eesti Teaduste Akadeemia // Üliõpilasleht. 1935. Nr. 3. Lk. 74-75.
Eestlaste asumisest Soome 18. sajandil. Põgenemine mõisniku vägivalla eest üle lahe. Soomlaste head suhted Eesti rannikurahvaga. Eesti asunduste tekkimine Soomes // Välis-Eesti. 1936. Lk. 277-278.
Gustav II Adolf ja Tartu Ülikool // Rahva Sõna. 1928. Nr. 142.
Haruldasim Eesti eraarhiiv riigi keskarhiivile. B. Toll müüs Kukruse mõisa arhiiv
ERKA-le // Päevaleht. 1935. Nr. 300.
Jooni ärkamisaja haritlaste psühholoogiast. Akadeemilise Ajaloo- Seltsi 5. aastakoosolek // Vaba Maa. 1925. Nr. 103.
Jüriöö 1343 // Kaitse Kodu. 1939. Nr. 8. Lk. 222-225.
Katkendid Eesti ajaloost: 1. Tallinnast ja Narvast 15.sajandi teisel poolel. 2. Hollandi talunikud Eestis // Põhja Kodu. 1927. Nr. 94.
Keskarhiivi tuleks tuua ka 17. sajandi esimese poolega algav Eestimaa Konsistooriumi arhiivi vanem osa.. // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 175.
Konsistooriumi ja kirikute arhiividest // Päevaleht. 1934. Nr. 229.
Aleksander Kruuspere † (1879-1937) // Ajalooline Ajakiri. 1938. Lk. 45.
Nigolas Loone † // Postimees. 1937. Nr. 125.
Nigolas Loone. In memoriam // Postimees. 1937. Nr. 126.
Nigolas Loone. In memoriam // Päevaleht. 1937. Nr. 127.
Lätiga arhivaalide vahetamise küsimus.. // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 127.
*Meie kirikute arhiividest. Sundvahendid eraarhiivide paremaks kaitseks on raskepärased // Vaba Maa. 1932. Nr. 179.
Meie rootsiaegsed kaardid Riia näitusele // Postimees. 1937. Nr. 210.
Meie talude ja külade nimed Rootsi ajal // Päevaleht. 1932. Nr. 303.
Meie välis-kultuurpropaganda. See ei ole praegu rahuldav // Uus Sõna. 1935. Nr. 240.
Meri muutub maaks. Kus purjetas Rootsi sõjalaevastik, seal on nüüd kuiv maa // Postimees. 1934. Nr. 85.
Gunnar Mickwitz † (1906-1940) // Ajalooline Ajakiri. 1940. Lk. 53.
Murdumatu vabadustahe // Areng. 1934. Nr. 2. Lk. 23-26.
Mõtteid maakonna ilust. Mõningaid kultuuriharrastusi // Põhja Kodu. 1924. Nr. 103-105.
Petseri klooster ajaloolise mälestusmärgina. Märkmeid kloostri vanade käsikirjade üle // Päevaleht. 1930. Nr. 202.
Poola aeg Eestis // Vaba Maa. 1930. Nr.185; 188; 189.
Professor dr. Arno Rafael Cederberg 50-aastane // Päevaleht. 1935. Nr. 180.
Professor Hendrik Sepp 50-aastane // Päevaleht. 1938. Nr. 82.
Prohvet Eestis. Järve-Jaani tõeksläinud ennustused. Tee põrgusse ja taevasse. Pärandusi dr. Hurda rahvaluule kogudest // Vaba Maa. 1927. Nr. 298.
"Punased aastad" praegu olemas oleva materjali põhjal puudulikult valgustatavad! // Päevaleht. 1935. Nr. 347.
Põhjamaade ajaloolaste päevadel // Päevaleht. 1935. Nr. 235.
Põhjamaade arhivaarid koos // Päevaleht. 1935. Nr. 225.
Põhjamaade arhivaaride-päev Stokholmis 8. aug. 1935 // Ajalooline Ajakiri. 1935. Lk. 143.
Raamatu-aasta ja teaduslik töö // Päevaleht. 1935. Nr. 258.
Rahvuspoliitika ja maassejuurdumine. I, II // Päevaleht. 1936. Nr. 321; 322.
Riigi Keskarhiivi asutamisest 10 aastat // Päevaleht. 1931. Nr. 132.
Riigi Keskarhiivi senisest kasutamisest // Päevaleht. 1932. Nr. 276.
Riigi Ringhäälingu.. [Riigi Keskarhiivi ja Eesti Rahvamuuseumi raadioloengute sarjadest] // Ajalooline Ajakiri. 1938. Lk. 189.
R.[iiklikul]Keskarhiivil on kavatsusel korraldada ka käesoleval aasta (juunis) lühiajaline arhivaalide näitus.. // Ajalooline Ajakiri. 1930. Lk. 127.
Rootsi huvi Eesti arhiivinduse vastu // Päevaleht. 1933. Nr. 277.
Rootsi instituut Tartu Ülikooli juures // Päevaleht. 1939. Nr. 65.
125 aasta eest. Johan Christoph Petri raamatu "Ehstland und die Esthen" juubeli puhul // Vaba Maa. 1927. Nr. 302.
Seltside ja ühingute arhiividest // Areng. 1936. Lk. 86-87.
Olof Stiernhööki päevaraamat // Põhja Kodu. 1926. Nr. 125.
Surnuvirnad Tallinnas // Kiirpost. 1933. Nr. 17.
Suvekursus taanlastega Pärnus // Areng. 1937. Lk. 217.
Tallinn viimaseil aastakümneil enne Põhjasõda. Iseloomustusi Tallinna ja Rootsi vahekorrale // Vaba Maa. 1928. Nr. 205.
Tallinna minevikust. Tallinna eestlaste usuelust Rootsi ajal. Kuidas elasid inimesed // Vaba Maa. 1929. Nr. 44.
Talurahva klubid // Vaba Maa. 1933. Nr. 118.
Teede ja tänavate ning nende ehitajate ajaloost // Rahva Sõna. 1928. Nr. 77 (331).
Tihe kontakt välismaade arhiividega // Päevaleht. 1937. Nr. 174.
Tsensuur okupatsiooni ajal Eestis // Päevaleht. 1933. Nr. 258.
1931. a. on Riigi Keskarhiiv rikastunud suurt väärtust omava arhiividega // Ajalooline Ajakiri. 1932. Lk. 59-60.
Tulusaid andmeid Eesti mineviku kohta. Märkmeid Soome arhiividest // Postimees. 1928. Nr. 308.
Töötav ja pidutsev keskaeg. Näiteid flaami kauniskunstist keskajal. Tartu-Tallinn, 1938. 15+(25) lk. (kaasautor Fr. Puksov).
Usutüli Paistus Rootsi ajal // Sakala Pühapäevaleht. 1934. Nr. 15.
Vabadussõja ajastu ja meie arhiivid. Eesti iseseisvumise võitluste dokumendid väärivad suurimat tähelepanu // Vaba Maa. 1935. Nr. 122.
Vana Tallinn // Päevaleht. 1936. Nr. 199.
Viru mereröövlid. Kui Pärsia kaupmeeste laev langes Haljala ja Viru-Nugula rannameeste saagiks. Orjad ja mõisnikud koos röövimas ja pillerkaaritamas. - 1000 "mereröövlit", keda ei suutnud mahutada Tallinna vanglad. - 5 hukkamist Tallinna turul // Päevaleht. 1934.
Nr. 90.
"Vändra kärbes". Prof. M. J. Eisen Karl Körberist. Kuljuse lood poolesaja aasta eest // Vaba Maa. 1925. Nr. 244.
Üks äsjailmunud Narva ajalugu puudutav teos. Arvutus O. Veldingi "Beiträge zur Geschichte der Familie Hoffmann in Estland" // Põhja Kodu. 1928. Nr. 123.

II. O. Liivi kohta

A. Kirjandus

Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944. II / Koost L. Lindström, T. Hiio jt. Tartu, 1994. Lk. 281.
Antik, R. Estland in fremden Sprachen puhul. vastuseks O. Liivi arvutusele // Eesti Kirjandus. 1937. Lk. 60-64.
Dr. O. Liiv Ameerika Arhivistide Seltsi liikmeks // Päevaleht. 1938. Nr. 159.
Dr. O. Liiv haridusministeeriumi esindajana ajalooteaduse kongressile // Päevaleht. 1936. Nr. 159.
Dr. O. Liiv Rootsi Ajaloo Seltsi välismaiseks liikmeks // Päevaleht. 1937. Nr. 28.
Dr. O. Liiv töötas Berliini ja Stuttgarti arhiivides // Päevaleht. 1938. Nr. 262.
Dr. O. Liiv maeti // Postimees. 1942. Nr. 294.
Dr. phil. Otto Liiv surnud // Postimees. 1942. Nr. 292.
Eesti avalikud tegelased. Eluloolisi andmed / Toim. R. Kleis. Tartu, 1932. Lk. 159.
Eesti Biograafilise Leksikoni Täiendusköide / Peatoim. P. Tarvel. Tartu - Tallinn, 1940.
Lk. 176-177.
Eesti Entsüklopeedia. V. Tallinn, 1990. Lk. 555-556.
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. IV. Tallinn, 1972. Lk. 447.
Eestlaste asumisest Soome. Põgenemine mõisnike vägivalla eest üle lahe 18. sajandil. Soomlaste head suhted rannikurahvaga. Eesti asundused Soomes poolteist kuni paarsada aastat tagasi dr. O. Liivi uurimuste valguses // Meie Tee. Väliseestlaste ajakiri (New-York) Vol. XXVIII. Nr. 5/6. Lk. 70-71.
Greiffenhagen, O. Seletus. "Ajaloolise Ajakirja" läinud aasta viimases(4-das)numbris arvustab O Liiv osas mitut artiklit ..// Ajalooline Ajakiri 1931. Lk. 63-64.
Kaks doktoritipromotsiooni. Arkadi Tamm arstiteaduse doktoriks. Otto Liiv ajaloo doktoriks // Postimees. 1935. Nr. 127.
Karling, S. Otto Liiv in memoriam // Svio-Estonica. 1940-1943. Lund, 1943. S. 156-158.
Laid, E. Otto Liivi saates // Postimees. 1942. Nr. 299.
Mark, L. Dr. phil. Otto Liivi mälestuseks // Postimees. 1942. Nr. 295.
Miller, V. Mälestusi Otto Liivist // Kleio 10. 1994. Lk. 54-57.
O. Liiv kaitses väitekirja // Postimees. 1935. Nr. 128.
Otto Liiv, ajaloolane ja arhivaar // Päevaleht. 1935. Nr. 245.
Otto Liiv doktori-väitekirja kaitsmine // Päevaleht. 1935. Nr. 127.
Pillak, P. Otto Liiv 80 // Looming.1985. Lk. 1572-1573.
Pütsep, V. Lühike, aga viljakas teadlasetee. Otto Liivi 75. sünniaastapäevaks // Edasi. 1980. Nr.205.
Rosenberg, T. Ajaloolane ja arhivaar Otto Liiv Tartu ülikooli õppejõuna // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. XIX. 1987. Lk. 48-55.
Rosenberg, T. Ajaloolane Otto Liiv Tartu ülikooli teadusliku stipendiaadina // Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. XVI. 1985. Lk. 112-121.
Rosenberg, T. Ajalooline Ajakiri 1922-1940 // Kleio. 8. Tartu, 1993. Lk. 26-35.
Surmasõit 1942 // Postimees. 1942. Nr. 307.
Vabariigi valitsuse otsused: Mag. O. Liivi kinnitati Riigi Keskarhiivi juhatajaks // Päevaleht. 1933. Nr. 116.

B. Arhiivimaterjale O. Liivi kohta

Eesti Ajalooarhiiv

F. 661 (Eesti Riigi Keskarhiiv), n. 1, s. 679 isiklik toimik
F. 1770 (EÜS Veljesto), n. 1, s. 108 - isikuloolisi andmeid
F. 2100 (Tartu Ülikool 1918-1944), n. 1, s. 7951 - O. Liivi üliõpilas- ja magistritoimik
1923-1935; n. 2, s. 549 - isiklik toimik 1928-1941; n. 2 b, s. 43 - isiklik toimik 1923, 1927-1940

b. Tallinna Linnarhiiv

F. 1354 - 31 s. - Otto Liivi isikufond

O. Liivi bibliograafia on koostanud Tatjana Shori poolt aluseks võttes järgmisi materjale:

Liiv, I. Dr.phil. Otto Liiv. 6. sept. 1905 - 10. dets. 1942. ERKA direktor 1929-1941. Bibliografia. Newport, 1992. 12 lk. (USA Kongressi-raamatukogu /Library of Congress) ja USA Riikliku Peakataloogi /National Union Catalog/ alusel). Masinakiri. EAAR MK 3049.
Liiv, O. Die von den Mitarbeitern des ZA veröffentlichten Arbeiten // Eesti Riigi Keskarhiiv tegevuse ülevaade 1921-1932 ja arhiivide loend // Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised. Nr. 2. Tartu, 1932. S. 53-54.
Must, Ü. "Ajalooline Ajakiri" 1922-1940. Koondsisukord // Kleio 8. Tartu, 1993. Lk. 53-63.
Riigi Keskarhiivi kaastööliste poolt avaldatud kirjutised. 1.X.1932-1.IV.1937. // Riigi Keskarhiiv 1932-1937 ja arhiivinduslikke eriküsimusi. // Eesti Riigi Keskarhiivi Toimetised. Nr. 5. Tartu, 1937, Lk. 55-58.
Rosenberg, T. Otto Liivi tööde kartoteek (koostaja valduses).
Spisok pecatnyh izdanij, opublikovannyh na osnovanii dokumentov CGIA ÉSSR 1921-1944. I, II. Tartu, (1945?) Käsikiri. EAAR AM/L 1885, 1886.

OTTO LIIV 1905-1942. BIBLIOGRAAFIA

I. Teaduslooming

II. O. Liivi kohta

OTTO LIIV 1905-1942.
BIBLIOGRAAFIA